Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-19-9828 Hageja väitel on hageja ansambli Vanemõde (ansambel) asutaja, juht ja trummar, praeguses muusikaterminoloogias ka ansambli produtsent ning ansambli fonogrammide (helisalvestiste) tootja. Hageja vaidlustab VANEMÕDE sõnalist osa sisaldava kaubamärgi registreerimise kostjate kui selleks õigustamata isikute nimele. Ansambel Vanemõde asutati 1985. a suvel ja hageja on ansambli asutajaks ning ansamblile nime panijaks. Hageja kutsus ansambli koosseisu liikmeid, sh kostja II ja kostja I. Ansambli uued liikmed kutsus koosseisu üldjuhul hageja. Hageja tegeles ka esinemiste ja salvestuste organiseerimisega. Ajal, mil ansambel aktiivselt enam ei tegutsenud, hoidis ansambli nime kasutuses (säilitas tuntust) üksnes hageja. Kõik lood, mille hageja on produtseerinud (neid on ligi sada), on registreeritud Eesti Fonogrammitootjate Ühingus, samuti on hageja Esitajate Liidu liige. Salvestatud lugudes mängivad erinevad muusikud (kokku ligi 40 inimest), kuid salvestistes on trumme alati mänginud hageja ja hageja on ka need salvestised produtseerinud, mis tõendab ka hageja autoriõigust fonogrammidele (fonogrammitootja) ning kinnitab hageja rolli ansambli produtsendina. Aastaid hiljem, kui ansambel enam aktiivselt ei tegutsenud, kutsus hageja korduvalt kostjat I tagasi, kuid kostja I keeldus. Lõpuks, 2016. a nõustus kostja I esinema ühel kontserdil Pärnus, kuhu hageja oli täiesti uue liikmena kutsunud laulma ka kostja III. Esinemine läks hästi ja hageja otsustas esinemisi jätkata, kuid edu jäi tulemata ning liikmete hulgas tekkis rahulolematus. Uuesti kokkutulnud liikmed ei nõustunud ka hageja repertuaari mitmekesistamise ettepanekuga ning hagejal ei jäänud lõpuks muud üle, kui võtta ansamblisse uued liikmed, kes muutustega nõus olid. Hiljem sai hageja teadlikuks, et lahkunud liikmed esinevad omaette ansamblina edasi, kasutades ansambli nimena VANEMÕDE, ning kui hageja otsustas „VANEMÕDE“ kaubamärgi registreerida, selgus Patendiametis, et kaks kuud varem on selle (nüüd vaidlustatud) avalduse juba esitanud kostjad. Hageja vaidlustas 22. jaanuaril 2018 kostjate kaubamärgi registreerimise Justiitsministeeriumi Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TOAK) kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 p 10 (pahauskne taotlus), § 10 lg 1 p-de 1–2 ja § 11 lg 1 p 1 (sarnane varasema hageja üldtuntud kaubamärgiga) ning § 10 lg 1 p 6 (kahjustab õigust hageja ansambli nimele) alusel. TOAK tegi pooltevahelises vaidluses otsuse nr 1749-o 29. märtsil 2019, leides, et taotlus ei ole pahauskne (pole tõendatud, et hageja oleks ansamblile nime pannud). Samuti käsitles TOAK küsimust „VANEMÕDE“ kaubamärgi kujundusest, kuid jättis arvestamata selle, et hageja ei olegi pretendeerinud kujundusega seotud õigustele, vaid leiab üksnes, et selle logo koosseisus nimetuse VANEMÕDE registreerimine konkreetsete taotlejate nimele ei ole õigustatud. TOAK-i seisukoht, et kaubamärgi „VANEMÕDE“ üldtuntus ei puutu vaidlusesse, on arusaamatu, põhjendamata ning sisuliselt ebaõige. Hageja ei nõustu TOAK-i otsusega selles osas ning seetõttu taotleb kohtult kostjate kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ õiguskaitset välistava asjaolu kindlakstegemist KaMS § 9 lg 1 p 10 ja KaMS § 10 lg 1 p-de 2 ja 6 alusel (KaMS § 72 lg 14 alusel taotluse esitamise ajal, 18. märtsil 2017 kehtinud redaktsioonis). KaMS § 9 lg 1 p 10 kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mille registreerimist taotlev isik (edaspidi taotleja) on esitanud taotluse pahauskselt või mida on hakatud kasutama pahauskselt. Kostjate osalus ansambli tegevuses on olnud erinev ning oluliselt erinev ja vähem tähtis hageja rollist ansambli asutamise, nime panemise, ning ansambli töö juhtimisel ning fonogrammide tootmisel nii ansambli tegevusajal kui ka tegevusetuse ajal. Seetõttu pidid kostjad ilmselgelt teadma, et neile ei kuulu õiguseid ansambli nimele VANEMÕDE, mille registreerimisega kaasneks ka õigus keelata hagejal selle kasutamine. Seega pidid nad olema teadlikud, et kaubamärgi registreerimine muu isiku kui hageja või isikute kollektiivi nimele, kelle hulgas ei ole hagejat, ei saa olla õige. Hageja peab kostjate kaubamärgitaotlust pahauskseks põhjusel, et see rikub hageja varasemaid õigusi ja tugevamat õigustust kaubamärgi „VANEMÕDE“ (sõna) suhtes. Praegusel juhul ei ole tähtsust ka kaubamärgi kujunduse õigustel (millele hageja ei pretendeeri), sest isegi kui kostjad võiksid olla õigustatud 2(12)

2-19-9828 vastavat graafilist lahendust (logo) registreerima, ei saa seda teha sõnalise kaubamärgi „VANEMÕDE“ ja hageja õigusi järgimata (st üksnes hageja nõusolekul). Kostjate õigus registreerida enda nimele kaubamärk, mis sisaldab sõnalist osa VANEMÕDE, ei saa mingil juhul olla suurem kui hageja oma. Seega ilma hageja nõusolekuta ei ole kostjate kaubamärgi registreerimine õiguspärane. Esineb ka KaMS § 10 lg 1 p-s 2 sätestatud õiguskaitset välistav asjaolu. Hageja on identse sõnalise osaga varasema „VANEMÕDE“ kaubamärgi omanik KaMS § 11 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt varasem kaubamärk on kaubamärk, mis omandas üldtuntuse varem. Hageja kaubamärk „VANEMÕDE“ (sõna) on Eestis saavutanud üldtuntuse enne 18. märtsi 2017, kuna kaubamärki „VANEMÕDE“ kasutati hageja initsiatiivil, juhtimisel ning ka nimel. Ansambli liikmed panustasid eri viisidel ansambli tegevusse, kuid põhiliselt väljendus see lugude esitamises või muudes seostes ansambli loominguga, mitte aga selle asutamises ega juhtimises. Seega võib järeldada, et kaubamärgi „VANEMÕDE“ (sõna) kasutamisest tulenevad õigused ning selle kasutamisega kaasnev üldtuntus kuulub hagejale. Üldsus seostab VANEMÕDE ansambli nimena just nimelt hageja isikuga. Seega kaubamärgi üldtuntusest tulenevate õiguste osas on õigustatud isikuks hageja. Samuti esineb KaMS § 10 lg 1 p-s 6 nimetatud õiguskaitset välistav asjaolu. KaMS § 10 lg 1 p 6 järgi ei saa õiguskaitset kaubamärk, mille kasutamine kahjustab varasemat õigust nimele, isikuportreele, kinnistu nimetusele, arhitektuuriobjekti nimetusele või kujutisele, autoriõiguse või tööstusomandi esemele või muud varasemat õigust. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg-s 3 nimetatutest on ansambli aspektist asjakohased alljärgnevad teosed, millele on tekkinud autoriõigus ja mis kuuluvad hagejale: lavastused ja lavakujunduslikud teosed (AutÕS § 4 lg 3 p 12), tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus (AutÕS § 4 lg 3 p 21); teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (AutÕS § 4 lg 3 p 22). Ansamblit ja selle loomingut tervikuna (esinemised, lavastused, albumid) võib käsitada kollektiivsete teostena. AutÕS § 31 lg 1 alusel loetakse kollektiivseks teoseks teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mille on ühendanud ühtseks tervikuks füüsiline või juriidiline isik enda initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). AutÕS § 31 lg 2 kohaselt kuulub autoriõigus kollektiivsele teosele isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti. VANEMÕDE on samuti ansambli esitajanimi AutÕS § 66 p 2 järgi ning kollektiivse esitaja puhul peab tõdema, et esitajanime õigused saavad kuuluda ennekõike ansambli asutajaliikmele ning ansamblile nime panijale, kes muu hulgas kuulus ka esitajate kollektiivi ja on läbi aastate olnud kõige püsivam liige (üksnes erandlikel asjaoludel on pidanud hageja leidma endale mõneks esinemiseks asendaja). Hageja on samuti ansambli albumite fonogrammitootja AutÕS § 69 tähenduses. Kaitstud on ka ansambli heliteoste kogumikud. Hageja leiab, et nimetus VANEMÕDE on kaitstud autoriõigustega ja kui taotlejad kasutavad seda loata, siis kahjustab see tema varasemaid õigusi. Kostjate side kaubamärgiga „VANEMÕDE“ oli peamiselt või siis üksnes see, et hageja kutsus nad ansamblisse esinema selle ansambli kaubamärgi „VANEMÕDE“ all. Sellistel asjaoludel ei saa lugude esitajad omandada õigusi kaubamärgile „VANEMÕDE“.

2-19-9828 Kostjad ei vaidle vastu sellele, et hageja on olnud ansambli Vanemõde trummar ja tegelenud korraldusliku asjaajamisega. Kuna praktiline oli, et ansamblit esindaks asjaajamistes üks inimene, oli lepingute allkirjastajaks ja repertuaari kooskõlastajaks tihti hageja, keda kostjad ja teised ansambli liikmed usaldasid. Ansambli korraldusliku poolega tegelemine ei muutnud hagejat ansambli juhiks ega andnud hagejale kostjatest suuremaid õigusi. Hageja on oma väidetes tuntavalt üle hinnanud ja alusetult võimendanud enda rolli ansambli loomingus. Tõele ei vasta hageja väide, et ansambli repertuaar ja kontseptsioon on tema koostatud. Hageja ei ole kirjutanud ühtegi ansambli lugu, mis tuleneb ka hageja enda esitatud tõenditest. Mitme loo, nt „Lastehaiglas“, ja „Ruja rock“ autoriks oli kostja II. Kostja II mängib lisaks kitarri ja laulab taustavokaale, kostja I mängib basskitarri ja kostja III on praegu ansambli solist. Hageja on üritanud hakata ümber kirjutama ansambli ajalugu ja enda rolli selles (muutes mh ansambli Vikipeedia lehte). Kuigi hageja ei ole ühegi ansambli laulu autor ega fonogrammitootja, on hageja pahatahtlikult väitnud Eesti Fonogrammitootjate Ühingule esitatud andmetes, et on osa ansamblifonogrammide ja muusikavideote tootjaks. Hagejal polnud kostjatest (eriti kostjast II) suuremat rolli. Kostja II lõi ansambli visuaalse identiteedi. Kostja Veljo Vingissar vastutas ansambli stilistika ja visuaalse kujunduse eest, kavandades nt ansambli reklaammaterjalid (tekstiilid, kleepsud, märgid) ja lavalise imago (kostüümid, t-särgid, peakatted). Osa kujunduste, sh ka vaidlusaluse kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ teostamiseks valmistas käsitsi kirjutatud nimevariandid KertuLiina Karjus, kes andis käsitsi kirjutatud logo kasutamiseks kostjale II, kes kasutas Kertu-Liina Karjuse kirjutatud nime koos punase risti märgiga ansambli logo loomiseks. Kostja II lõi ka alternatiivseid ansambli logosid, millest ühte üritas hageja hoolimata sellest, et logo autoriks ei olnud tema, pahatahtlikult registreerida kaubamärgina „Vanem Õde + kuju“. Ka ansambli esimene laulja Jaak Arro kinnitab, et meditsiiniteemalise atribuutika mõtles välja kostja II. Ansambli nime mõtles välja kostja II. Ansambel on korduvalt esinenud ilma hagejata. Hageja on oma rolli ansamblis tugevalt üle hinnanud. Ansambel hakkas pärast pausi uuesti aktiivselt tegutsema 2014. a. 2016. a hakkas hageja kõrvale hoidma ansambli tegevusest ning kostjad olid sunnitud kontserte andma ilma hagejata. Kurioosselt hakkas hageja, kes ansambli tegevusest kõrvale hoidis, esinema koos uute muusikutega kostja II välja mõeldud nime Vanemõde all, kasutades oma esinemistel kostja II loodud esinemiskostüüme ning kujundatud logosid. Hageja on kostja II loodud ansambli logo ka temalt luba küsimata muutnud, kirjutades selle alla „KERSTENBECK“. Ansambel on hageja korraldatud esinemistel esinenud ka ilma ühegi ansambli varasema koosseisu liikmeta, sh hageja ja kostjateta. Selline hageja tegevus on pahatahtlik ja kahjustab ansambli mainet. Kostjad ei ole käitunud pahauskselt. Hagejal puudub varasem ja tugevam õigus sõna „VANEMÕDE“ suhtes. Erinevalt kostjast II ei ole hageja kirjutanud ühtegi ansambli lugu, ei ole pannud ansamblile nime ega kujundanud ansambli visuaalset identiteeti ning on ise alates 2016. aastast asunud ansambli tegevusest eemale hoidma. Hagejal ei ole suuremat õigust vaidlusalusele kaubamärgile, mistõttu on sellele õigus varem taotluse esitanud kostjatel. Olukorras, kus nii hageja kui ka kostjad Veljo Vingissar ja Jüri Roosa olid ansambli pikaajalisteks ning asutajaliikmeteks ning hageja on ise 2016. a-st asunud ansambli tegevusest kõrvale hoidma, ei ole kostjate kui ansambli liikmete poolt kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ registreerimisavalduse esitamine pahauskne. Kaubamärgi registreerimine ei tekitaks hagejale kahju, kuna hagejal puuduvad fonogrammitootja õigused. Ansambli teoste salvestamise kulud kaeti ansambli ühistest rahalistest vahenditest ning hagejal puudub fonogrammitootjale omane majanduslik huvi, mida fonogrammitootja õigustega kaitsta. Hagejat pole ka ühelgi ansambli salvestisel fonogrammitootjana märgitud, kuna tegelikult olid fonogrammitootjaks praeguseks tegevuse lõpetanud plaadifirmad. Kaubamärgi registreerimine ei tekita hagejale kahju, kuna hagejal puuduvad ansambli loominguga seotud autoriõigused. Hageja ei 4(12)

2-19-9828 ole ansambli ühegi laulu autoriks, mistõttu ei kahjusta kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ registreerimine kuidagi hageja autoriõigusi. Hagejale ei kuulu kostjatest eraldi ka esitajaõigusi. Hagejal puudub varasem identne kaubamärk. Sõnamärk „VANEMÕDE“ ei oleks eristusvõimeline. Kostjate kaubamärgile „VANEMÕDE + kuju“ annab eristusvõime just sõna „Vanemõde“ kombineerimine graafilise kujutisega. Sõna „Vanemõde“ ei ole hagejale kuuluvaks üldtuntud kaubamärgiks. Hageja ei ole välja toonud, millises sektoris tuleks kaubamärgi üldtuntust hinnata, ega esitanud ühtegi tõendit selle kohta, milline osa vastavasse sektorisse kuuluvatest isikutest on tuttav väidetava sõnalise kaubamärgiga „VANEMÕDE“. Seda ei tõenda hagis viidatud tõendid. Hagejal puuduvad õigused kostjate kaubamärgile „VANEMÕDE + kuju“, kuna hageja ei ole sellist kombineeritud märki ainuisikuliselt kasutanud ega loonud. Hagejal puuduvad varasemad õigused, mida kaubamärgi kasutamine kahjustaks. Hageja ei saa käsitada ansamblit ja selle loomingut tervikuna teosena, vaid hageja peab välja tooma konkreetsed teosed, millele hagejal on väidetavalt autoriõigus. Ansambli aspektist puuduvad sellised teosed, mille autoriõigus saaks kuuluda hagejale, samuti puuduvad sellised kollektiivsed teosed, mille autoriõigused saaksid kuuluda hagejale (AutÕS § 31 lg 2). Hageja on hagis väitnud, et talle kuuluvad ansambli esitajanime õigused (AutÕS § 66 p 2). AutÕS § 64 alusel loetakse teose esitajaks mh lauljat, muusikut, muud isikut või kollektiivi, kes laulab, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kunstiteoseid. Ansambli laulude esitajaks on kollektiivina ansambel ning konkreetsete esituste osas kuuluvad teose esitaja õigused ansambli liikmetele ning muusikutele, kes konkreetses esituses osalesid. AutÕS § 66 p 2 ei anna ühele kollektiivi liikmele õigust ansambli nimele. Lisaks on ansambli nime autoriks kostja II, mitte hageja. Hageja ei ole fonogrammitootjaks.

5(12)

2-19-9828 Hageja ei saa käsitleda tervikuna ansamblit ja selle loomingut teosena, vaid peab välja tooma konkreetsed teosed, millele hagejal on väidetavalt autoriõigus. Kostjate väitel ei ole ansambli ühtegi kogumikku salvestatud hageja initsiatiivil ega juhtimisel ning ükski ansambli teos ei ole välja antud hageja nime all, vaid ansambli Vanemõde nime all, mistõttu ei saa hagejale kuuluda ka autoriõigus ühelegi ansambli kollektiivsele teosele. Hageja ei ole kostjate väiteid kohtule esitatud tõenditega ümber lükanud. Ei vaielda selle üle, et ansambli laulude esitajaks on kollektiivina ansambel Vanemõde ning konkreetsete esituste osas kuuluvad teose esitaja õigused ansambli liikmetele ning muusikutele, kes konkreetses esituses osalesid. Kohus leidis, et AutÕS § 66 p 2 ei anna ühele kollektiivi liikmele õigust ansambli nimele. Seega hagejale kui ühele ansambli liikmele ei kuulu ansambli nime autoriõigus. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja nimetatud heliteosed oleksid olnud esimest korda salvestatud hageja vastutusel. Ei ole tõendatud, et hageja on finantseerinud nende heliteoste salvestamist. Tegelikult maksti eelnimetatud salvestiste tegemine kinni ansambli kassast, st kõigi ansambli liikmete rahaga. Asjaolu, et hageja on nt 1995–1996 sõlminud lepinguid fonogrammide kasutamiseks, mille esmalindistamine on toimunud kaheksakümnendatel, ei tähenda, et hageja oleks fonogrammitootja AutÕS § 69 mõistes. Isegi kui hageja oleks fonogrammitootja, siis fonogrammitootja õigused on seadusjärgsed õigused, mida ei kahjusta kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ registreerimine. Vanemõde on tuntud ansambel ja seetõttu üldtuntud kaubamärk, kuid ei ole tõendatud, et just hagejale kuuluks üldtuntud kaubamärk „VANEMÕDE“. Tõendatud ei ole ka väide, et hageja on ansambli nime autor. Kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ visuaalse identiteedi autoriks on kostja II. Hageja ei ole kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ ühegi elemendi (ei sõnalise ega kujundliku) autoriks. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et hageja on üks ansambli liige, kellele kuuluvad samad õigused, nagu on teistel ansambli liikmetel. Hagejal ei ole suuremaid õigusi kui teistel ansambli liikmetel. On tekkinud olukord, et hageja üksinda koos kõrvaliste isikutega teeb ansamblit Vanemõde ning kostjad, kellest kaks on ansambli Vanemõde asutajaliikmed ja kostja III on liitunud ansambliga hiljem hageja kutsel, teevad ka ansamblit Vanemõde. Maakohus leidis, et hageja ei saa üksinda teha ansamblit Vanemõde nime all, sest selline tegevus üksnes eksitab muusika kuulajaid ja avalikkust. Ansambli tegemiseks on vaja rohkem liikmeid ja kostjaid on praegusel juhul kolm. Kostjate käitumine kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ registreerimisel ei ole pahauskne ja olukorras, kus hageja ei soovi kostjatega ansamblit nimetuse all „Vanemõde“ teha, on kostjad õigustatud kaubamärgi „VANEMÕDE + kuju“ registreerima ilma hageja nõusolekuta, selleks et neil oleks võimalik jätkata selles ansamblis muusika tegemist. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ise ka esitanud Patendiametile taotluse kaubamärgi „Vanem Õde+ kuju“ registreerimiseks, kuid hageja on esitanud taotluse kostjatest hiljem. Juhul kui kostjate vaidlusalune kaubamärgitaotlus eest ära langeks, siis oleks hageja nimele registreeritav kaubamärk varasem kaubamärk KaMS § 11 lg 1 p 3 mõistes. Sellisel juhul ei oleks kostjatel võimalust enam teha muusikat ansamblis nimega Vanemõde ning hageja saaks üksinda jätkata selle ansambli tegemist.

2-19-9828 ka sellisel juhul tulnuks hagi rahuldada, kuna kostjate kaubamärgitaotluse esitamiseks ega registreerimiseks ei olnud hageja nõusolekut.

2-19-9828 Kostjate pahausksuse hindamisel tuleb kõigepealt tuvastada, kas kostjad taotlesid identse või sarnase kaubamärgi registreerimist, mida võib segi ajada hageja kasutatava varasema kaubamärgiga, ning alles seejärel, kui nimetatu on tõendatud, saab asuda hindama, kas kostjad sellest teadsid või pidid teadma, kas tegemist on kaubamärkidega identsete või sarnaste kaupade/teenuste jaoks. Lisaks tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka muid asjaolusid, mh kostjate kaubamärgi võimalikku õiguskaitse taset, sh selle võimalikku üldtuntust ning seda, kas kostjatel oli tahe hageja kaubamärgi kasutust takistada. Kostjad taotlesid kaubamärgi sõnalise osa registreerimist tähistamaks sama teenust, mida hageja varem sama sõnalise tähise all oli pakkunud. Kuna üldtuntuse saavutas kostjate kaubamärgis sisalduv sõnaline osa koos kujutisega, on kostjate kaubamärgi õiguskaitse tase kõrgem. Kuna hagejale ei kuulu kaubamärgi sõnaline osa Vanemõde ainuomandina, ei saa asjas esitatud asjaoludel kostjate tegevus kaubamärgi registreerimise taotluse esitamisel olla pahauskne, seda isegi juhul, kui kostjate eesmärgiks on takistada hagejal kasutamast kaubamärki registreeritud kujul, st sõna + kuju.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8(12)

2-19-9828 Hageja peab kostjate kaubamärgitaotlust pahauskseks (KaMS § 9 lg 1 p 10) põhjusel, et see rikub vaidlustaja varasemaid õigusi ja tugevamat õigustust kaubamärgi „VANEMÕDE“ (sõna) suhtes. Tähtsust ei ole kaubamärgi kujunduse õigustel (millele hageja ei pretendeeri), sest isegi kui kostjad võiksid olla õigustatud asjaomast graafilist lahendust (logo) registreerima, ei saa seda teha sõnalise kaubamärgi „VANEMÕDE“ ja hageja õigusi järgimata (st üksnes hageja nõusolekul). Esineb ka KaMS § 10 lg 1 p-s 6 nimetatud õiguskaitset välistav asjaolu. Hageja on olnud produtsent (ansambli juht), fonogrammitootja ning esitaja. Kogu tegevus aastatel 1989–2014 on eelduslikult toimunud hageja korraldamisel, vastutusel ja finantseerimisel. Vastupidist pole kostjad tõendanud. Ansambel ja selle looming tervikuna on kollektiivne teos. Esitajanimi kuulub hagejale kui ansambli asutajaliikmele. Kostjate side kaubamärgiga „VANEMÕDE“ piirdus sellega, et hageja kutsus nad ansamblisse esinema selle ansambli kaubamärgi „VANEMÕDE“ all.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

2-19-9828 Liidu kaubamärgi kohta art 8 lg 2 p c (ja varem kehtinud Nõukogu määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta art 8 lg 2 p c), mille järgi tähendab lõike 1 kohaldamisel „varasem kaubamärk“ mh kaubamärke, mis on EL-i kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või asjakohasel juhul EL-i kaubamärgi registreerimise taotluses nõutud prioriteedikuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni artiklis 6 bis sätestatud tähenduses.

2-19-9828 Ei ole välistatud, et ansambel luuakse ja see tegutseb ühe või mõne isiku (n-ö mänedžeri) juhtimisel ja avalikkus seostab ansamblit juhtliikmega/juhtliikmetega, samas ülejäänud liikmed vahelduvad. Sellisel juhul võib kaubamärk kuuluda ka ühele (või mitmele) juhtliikmele. Praegusel juhul pole aga kohtud kindlaks teinud, kas 18. märtsi 2017. a seisuga võis hageja olla üks väidetavalt üldtuntud kaubamärgi „VANEMÕDE“ omanikest. Kui hageja oli 18. märtsi 2017. a seisuga üks üldtuntud kaubamärgi „VANEMÕDE“ omanikest, oli kaubamärgi registreerimiseks vajalik ka hageja nõusolek. Asjaolu, et mõni kostjatest töötas välja ansambli logo ja stilistika, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kui maakohus asja uuel läbivaatamisel leiab, et tähis oli üldtuntud 18. märtsi 2017. a seisuga, peab maakohus hindama, kas hageja oli sellel ajal üldtuntud kaubamärgi ainu- või ühisomanik. Kui maakohus leiab, et hageja oli 18. märtsi 2017. a seisuga üldtuntud kaubamärgi ainu- või ühisomanik, ei saa kostjad ilma hageja nõusolekuta üldtuntud kaubamärgiga sarnast tähist sarnaste kaupade ja teenustega seoses registreerida.

2-19-9828 Eelnevat arvestades tuleb maakohtul hinnata asja uuel läbivaatamisel kõiki juhtumi asjaolusid arvesse võttes uuesti ka hageja väidet, et kostjad esitasid kaubamärgi registreerimise taotluse pahauskselt. Kostjate taotluse esitamise pahausksust tuleb kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaoluna kontrollida sõltumata asjaolust, kas kohtud loevad, et kostjate taotletud tähis oli kostjate registreerimistaotluse esitamise ajal üldtuntud (vt p 13), ning kas leitakse, et hageja oli kostjate registreerimistaotluse esitamise aja seisuga üldtuntud kaubamärgi ainu- või ühisomanik (vt p 14).

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.