Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et äriregistri andmetel on võlgnikul kehtiv seos ühe äriühinguga V OÜ (pankrotis), registrikood xxxx, äriühingu pankrot on välja kuulutatud 15.02.2022, ja ühe füüsilisest isikust ettevõtjaga. Võlgniku viimane töökoht oli V OÜ-s (pankrotis) keskmise brutopalgaga 700.00 eurot kuus. Vastavalt rahvastikuregistrile ja abieluvararegistrile on võlgnik alates xxxx abielus L. L.. Esialgne varasuhe ei olnud määratud, seega oli varasuhe ühisvara. 27.04.2017 on sõlmitud abieluvaraleping ja abikaasade varasuhteks määratud lahusvara. Võlgniku abikaasal L. L. on kehtiv seos 2 äriühinguga ja ühe mittetulundusühinguga. Nasdaq CSD Eesti filiaal andmetel ei ole võlgniku ja võlgniku FIE nimel avatud ühtegi väärtpaberikontot. Pensionikeskus AS-i vastuse põhjal võlgnik ei ole liitunud kohustusliku ega täiendava kogumispensioniga. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ja võlgniku FIE-le ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Teenistus- ja tsiviilrelvade riikliku registri andmetel kuulub võlgnikule sileraudne jahipüss Winchester-xxxx, kaliiber xxxx, tehase nr: xxxx. Pankrotihaldur, tuginedes varasemale kogemusele, hindab selle relva väärtuseks mitte rohkem kui 130.00 eurot. Transpordiameti andmebaasi põhjal on võlgniku nimele registreeritud mootorratas xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 1966. Mootorratta registrikanne on peatatud, puudub tehnoülevaatus ja mootorrattal ei ole liikluskindlustuse lepingut. Võlgnik pankrotiavalduses on teatanud, et mootorratas ei ole töökorras ja väärtuseks ca 900.00 eurot. Ajutise haldur hinnangul ei maksa selline sõiduk nii palju, kuna see ei ole töökorras. Ajutine haldur hindab sellise sõiduki väärtuseks 350.00 eurot. Võlgniku nimele oli registreeritud sõiduk xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 1983, sõiduk on registrist kustutatud seoses lammutamisega 14.01.2022. Võlgnik on märgitud järgnevate sõidukite kasutajaks: 1) haagis xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2004. Haagis kuulub registrist kustutatud OÜ-le B. Registrikanne on peatatud 30.04.2019; 2) sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2012, sõiduk kuulub võlgniku abikaasale L. L.e; 3) laadur xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2019, sõiduk kuulub võlgniku emale E. Ü.; 4) sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 1979, sõiduk kuulub võlgniku abikaasale L. L.e; 5) madelauto xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2003, sõiduk kuulub võlgniku emale E. Ü.; 6) kallur xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2006, sõiduk kuulub võlgniku emale E. Ü.; 7) mootorratas xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2000, sõiduk kuulub kustutatud OÜ-le B; 8) pikap xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2000s, sõiduk kuulub võlgniku abikaasa firmale L OÜ; 9) paadiveok xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2005, sõiduk kuulub kustutatud OÜ-le B; 10) kaubik xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2009, sõiduk kuulub võlgniku emale E. Ü.; 11) madelauto xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2000, sõiduk kuulub võlgniku emale E. Ü.. Kokkuvõtlikult on võlgniku kasutuses olevatest sõidukites viis sõidukit registreeritud võlgniku ema nimele, üks sõiduk on registreeritud abikaasa nimele (varasuhe - lahusvara), üks sõiduk on abikaasa osaühingu nimel, kolm sõidukit on kustutatud OÜ B nimel. OÜ B (registrist kustutatud 07.01.2016), osalus jagunes järgnevalt: 25% võlgnik, 75% R. U.. Päringule, kelle valduses ja kus asuvad kustutatud OÜ B sõidukid, võlgnik aruande koostamise hetkeks vastanud ei ole. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele kuulub võlgnikule ja tema abikaasale L. L.e ühisvarana elamu ja abihoonega kinnistu Xxxx, registriosa nr xxxx, 2 840 m2. Elamu, kuur ja laut on eeldatavalt ehitatud 1920-1930 aastatel ning tugevalt amortiseerunud, puudub kanalisatsioon, vesi ja elektrivarustus. Pankrotiavaldusele on lisatud Uus Maa Kinnisvarabüroo eksperthinnang, vara turuväärtus seisuga 10.09.2019 oli 5 000.00 eurot. Arvestades üldist kinnisvarahindade tõusu, on selle kinnistu väärtus ilmselt suurem, kuid hinnanguliselt mitte rohkem kui 10 000.00

eurot. Ühisvara ei saa arvata pankrotivara hulka enne selle jagamist. Seega kuuluks pärast ühisvara jagamist pankrotivara hulka 1⁄2 kinnisvara väärtusest, s.o eelduslikult umbes 5 000.00 eurot. Võlgnikule on kuulunud ajavahemikul 1999-2012 13 kinnistut. Võlgnik tegeles metsaäriga, seoses sellega ka kinnistute ostu-müügiga. Tehingute tagasivõitmise võimalust ei esine. Võlgnikul on järgnevad pangakontod: Xxxx AS-i arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 16.02.2022 oli 07.68 eurot; AS-i Xxxx arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 22.02.2022 oli 01.10 eurot. Rohkem arvelduskontosid ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Võlgniku sularaha olemasolu kohta andmed puuduvad. Võlgniku vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara. Võlgniku vara väärtus kokku on seega hinnanguliselt summas 488.78 eurot. Ühisvara hulka kuuluva kinnisasja väärtuse võlgniku varana saab hinnata pärast vara jagamise protseduuri läbimist. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 688 655.25 eurot. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes käimas 2 aktiivset täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks töökoha või äritegevuse, kust saadav töötasu või kasum oleks piisav, et saaks tasuda käendusega võetud kohustused. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Võlgniku ülalpidamisel on ka kolm alaealist last. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul juba aastaid tagasi seoses eraisikuna äriühingu, kelle äriplaanid ebaõnnestusid, laenu käendamisega Xxxx ees. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul eraisikuna äriühingute laenude käendamine ebaõnnestunud äriplaanide teostamiseks. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 12,2 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 1 342.00 eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu ja kulutuste tasumise OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole xxxx. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 342.00 (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 654.00 eurot hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 654.00 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 688.00 eurot jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.