lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-9585/33

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 14.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-9585/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1111
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-9585

Tsiviilasi

L. S. hagi R. R. i ja R. S. vastu kaasomandi lõpetamiseks.

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: L. S. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kostjad: R. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX R. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2022. a.

Protokollija

kohtuistungisekretär Liisi Lokk

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada L. S. hagi R. R. i ja R. S. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Lõpetada kaasomand XXX kinnistule (registriosa nr XXX) asukohaga XXX, mille kaasomanikud on 1/3 suuruses mõttelises osas E. J. (isikukood: XXX, surnud XXX), 1/3 suuruses mõttelises osas L. S. , 1/6 suuruses mõttelises osas R. S. ja 1/6 suuruses mõttelises osas

R. R. .

3.Müüa E. .i, L. S. , R. S. ja R. R. i kaasomandisse kuuluv kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX, avalikul enampakkumisel.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
4.Jagada kinnistu müügist saadud raha E. J. pärijate, L. S. , R. S. ja R. R. i vahel vastavalt nende osade suurusele. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskukud
5.Jätta menetluskulud solidaarselt R. R. i ja R. S. kanda.
6.Välja mõista R. R. ilt ja R. .lt solidaarselt L. S. kasuks menetluskulude katteks 300 eurot. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tlk 1-3).

1.Hagejate ja kostjate kaasomandis on kinnistu (registriosa nr XXX) asukohaga XXX. Kinnistust kuulub 1/3 L. S. le ja 1/3 E. J., kelle eestkostja oli L. S. ning 1/6 kinnistust kuulub R. R. ile ja 1/6 R.S..
2.E. J. suri XXX. a ning Tartu Maakohtu määrusega 04.02.2022. a lubati menetlusse astuda E. J.i asemel R. R. il, kes loobus hagist R. S. vastu ning kohus jätkas menetlust L. S. hagis R. R. i ja R. S. vastu kaasomandi lõpetamiseks.
3.Hageja on seisukohal, et kinnistu kasutamine kaasomandis ei ole võimalik, samuti ei saa seda reaalosadeks jaotada ega osadena müüa.
4.L. S. palub lõpetada kaasomand viisil, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand selliselt, et anda omandiõigus täies ulatuses ühele või mitmele kaasomanikule kohustusega tasuda teistele kaasomanikele kinnistu omandiõiguse kaotamise eest eelnevalt hüvitist proportsionaalselt nende osadega. R. R. I JA R. S. VASTUS HAGILE (tlk 15-16).
5.Kostjad soovivad kaasomandi lõpetada. Juba 2003. aastal soovisid nende vanaema, E. J. ja nende ema, kelle pärijad nad on, L. S. ga kaasomandi lõpetada. L. S. sai kingituseks poole XXX kinnistust kaasomandi lõpetamise eesmärgil.
6.2021. aasta kevadel tegid nad ettepaneku L. S. le maksta solidaarselt vanaema, E. J.i, hoolduskulusid tingimusel, et kaasomand lõpetatakse nii, et kinnistu jääks kostjate omandisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus asjaõigus seaduse (AÕS) § 77 lg 2 järgi hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et kaasomand tuleks lõpetada, kuid vaidlus on selles, millisel viisil seda teha tuleks. Kostjad hageja poolt nõutud kaasomandi lõpetamise viisiga nõus ei ole ning ei ole esitanud ka vastuhagi vaatamata kohtu korduvatele selgitustele.
9.Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21). Samuti on Riigikohus selgitanud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Kohus peab lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis, ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand hea usu põhimõttest tulenevalt lõpetamata, kui hagis või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749/34, p 11).
10.L. S. soovib kaasomandi lõpetada viisil, mille kohaselt kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning müügitulem jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Hageja on ühe kaasomandi lõpetamise viisina alternatiivselt küll välja pakkunud, et kinnistu antakse ühele või mitmele kaasomanikule kohustusega tasuda teistele kaasomanikele kinnistu omandiõiguse kaotamise eest hüvitist, kuid samas pole ta kinnistut endale soovinud ega näidanud kui suurt hüvitist on ta nõus teistele kaasomanikele maksma või kui suurt hüvitist ta omandiõiguse kaotuse eest soovib.
11.Riigikohus on selgitanud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (vt Riigikohtu 29.09.2010 otsus tsiviilasjas nr 32-1-65-10, p 21).
12.Kohus arvestades kohtule esitatud asjaolusid, on seisukohal, et käesolevalt kinnistu müümine avalikul enampakkumisel vastab kaasomanike huvidele võimaldades kaasomandi eseme müümisel saada selle eest võimalikult kõrget hinda. Kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ei kaasne kostjatele elukohast ilmajäämine. Samuti on teistel kaasomanikel võimalus avalikul enampakkumisel osaleda ja soovi korral kinnisasi endale tervikuna omandada.
13.Arvestades eeltoodud põhjendusi, leiab kohus, et kaasomand tuleb lõpetada hageja poolt taotletud viisil, s.o kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ning L. S. hagi kuulub rahuldamisele. Kuna 14.03.2022. a seisuga ei ole tulenevalt E. J.i pärimismenetlusest kinnistu registriossa nr XXX omaniku kande muudatusi tehtud, siis kuulub kaasomand lõpetamisele XXX kinnistule (registriosa nr XXX) asukohaga XXX, mille kaasomanikud on 1/3 suuruses mõttelises osas E. J. (isikukood: XXX, surnud XXX), 1/3 suuruses mõttelises osas L. S. , 1/6 suuruses mõttelises osas R. S. ja 1/6 suuruses mõttelises osas R. R. .

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
15.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannavad TsMS § 165 lõike 1 alusel antud asjas menetluskulud kostjad.
16.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja