Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-3507
Tsiviilasi
M.P. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
M.P. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22. veebruar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): M.P., ik XXXXXXXXXXXX, riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaadi abi Marit Seesmaa Vastustaja (kostja): Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu), Tartu Vangla, lepinguline esindaja Agu Rillo
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 10. mai 2021. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta M.P. kanda. Vastustajal menetluskulud puuduvad. Vabastada M.P. talle osutatud riigi õigusabi hüvitamise kohustusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.M.P. (hageja) esitas 6. märtsil 2019 hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) (kostja) vastu. Hageja taotles Eesti Vabariigilt (Justiitsministeeriumi kaudu) mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, aga mitte vähem kui 2000 eurot. Hagiavalduse kohaselt kandis hageja alates 10. augustist 2017 karistust Tartu Vanglas. Hagejal on diagnoositud nimmevalu ja astma. Hageja hinnangul on kostja rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut, kuna ei ole ravinud hagejat tavaliselt oodatava hoolega, mille tulemusena on hageja kannatanud pika perioodi vältel seljavalude all. Kostja ei andnud hagejale eelnevalt välja kirjutatud ravimeid. Hageja haiguslugudest nähtub, et tema viienda selgroolüli nihe on vanglas viibimise aja jooksul suurenenud 3 mm võrra ehk tema tervislik seisund on vanglas halvenenud. Hagejal diagnoositud astma leevendamiseks kasutab hageja inhalaatorit. 6. jaanuaril 2019 kella 18.30 ajal valvurile antud inhalaatori asenduse sai hageja järgmisel hommikul, olles enam kui 12 tundi inhalaatorita..
11.jaanuaril 2019 muudeti hageja valuravi, uue valuraviga alustati 15. jaanuaril 2019. Hageja informeeris korduvalt Tartu Vangla meditsiiniosakonda, et uus ravi ei toimi. Hageja päringutele ei vastatud, hageja alustas protestiks 11. veebruaril 2019 näljastreiki. 15. veebruaril 2019 toimetati hageja kiirabiga TÜ Kliinikumi, kus tal diagnoositi kerge lihaskahjustuse markerite tõus ja neerupuudulikkus.
24.aprillil 2019 keeldus vangla meditsiiniosakond hagejat selja MRT-uuringule registreerimast. Sellest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik mõistlikul ajal esitada korduvat töövõimehindamise taotlust Sotsiaalkindlustusametile. Hageja sai vastuse oma avaldusele alles detsembris 2019.
2.Kostja taotles hagi rahuldamata jätmist. Kostja leidis, et ei ole hagejale tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud ega temale kahju tekitanud. Hagejat on ravitud vanglas olevate võimaluste piires, tema tervist on pidevalt jälgitud ja ravi on vajadusel korrigeeritud. Kostja võtab omaks hageja ravimikarbis hommikuse Pregabalini tableti puudumise 5. märtsist–
11.märtsini 2019 seoses tarneprobleemidega. Õhtune ravim annuses 150 mg oli olemas ja ei ole tõendatud, et ühe ravimiannuse puudumise tõttu päevas kannatas hageja rohkem valu.
16.mail 2019 ei muudetud hageja valuravi tema teadmata, kuna samal kuupäeval toimunud vastuvõtul anti talle ravimi vähendamise graafik. Ülejäänud hageja poolt esiletoodud juhtumitel ravimite puudumise kohta puuduvad kostjal andmed.
Kostja selgitas, et hageja astmainhalaatori vahetuse viibimine leidis aset 6.-7. jaanuaril 2019, mis on tööväline aeg (puhkepäev). Tartu Vangla kodukorra p 20.5 kohaselt osutatakse kinnipeetavatele siis ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi. Hageja kasutatud inhalaatoril Foster on peal dooside näidik, millelt saab jälgida inhalaatori tühjenemist. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli inhalaatori puudumise ajal vaja seda kasutada ning tema tervisele tekkis sellest kahjulik tagajärg. Hagejale MRT uuringu tegemisest keeldumine oli tingitud asjaolust, et hagejale oli eelmine radioloogiline uuring tehtud vähem kui aasta tagasi ning iga taoline uuring on kiirguskoormus.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus jättis 10. mai 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja vabastas hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe tervishoiuteenuse osutamiseks. Vaidluse all on asjaolu, kas kostja on osutanud tervishoiuteenust temalt tavaliselt oodatava hoolega ning ravinud hagejat vanglas olevate võimaluste piires, leevendades tema vaevusi ning hoides ära tervisliku seisundi halvenemise. Maakohus uuris kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ja leidis, et vangistuses viibivale kostjale on osutatud tervishoiuteenust vastavuses arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ning selleks vajaliku hoolega. Seda kinnitavad eelkõige väljavõtted kostja haigusjuhtudest aga ka vastused kostja päringutele ja taotlustele.
4.Esmalt käsitles maakohus hageja etteheiteid temale kostja poolt vajalikul määral valuravi osutamata jätmise kohta alates 2019. a jaanuarist. Maakohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja jäi 1. jaanuaril 2019, 5. märtsist–11. märtsini 2019 ja järgnevatel tema poolt märgitud ajavahemikel valuravist täielikult ilma ja pidi seetõttu kannatama valusid.
5.Hageja on kostjale ette heitnud temale määratud valuvaigistava ravi muutmist alates
11.veebruarist 2019. Hageja nõudis varsema ravi taastamist Ketoga ja kui seda ei tehtud, siis alustas näljastreiki. Selle tagajärjel haiglasse sattununa kuulis hageja raviarstilt P. Saadlalt selgitust ketoprofeeni pikaajalise tarvitamisega kaasneda võivate tüsistuste kohta, misjärel hakkas hageja vangla meditsiiniosakonnale ette heitma ravimist ketoprofeeniga pikema aja vältel. Samas ei ole hageja tõendanud, et temal tekkisid ketoprofeeni tarvitamisest negatiivsed tagajärjed. Kuigi hageja ei ole oma nõuet otseselt seostanud temale näljastreigi tagajärjel tekkinud tervisekahjustustega, märkis maakohus, et püsivate tervisekahjustuste tekkimine ei ole ka tõendatud.
6.Maakohtu hinnangul ei olnud ka raviskeemi muutmine 16. mail 2019, mis seisnes ravimi Pregebaliini koguse järkjärgulisse vähendamises ja asendamises ravimiga Gabagamma, tervishoiuteenuse lepingu rikkumine teenuseosutaja poolt, kuna hagejat ei jäetud ravita. Konkreetse ravimi või ravimeetodi kasutamise üle on pädev otsustama tervishoiuteenuse osutaja või teenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst. Kostja on selgitanud, et 2019. aastal lõpetati ravimi Pregabaliin kasutamine Tartu Vanglas tervikuna, mitte ainult konkreetse isiku (hageja) suhtes, kuna ilmnesid selle ravimi väärkasutamise juhtumid.
7.Maakohus leidis, et astmaravimi inhalaatori vahetusel tekkinud viivitust ei saa pidada lepingurikkumiseks, mis tooks kaasa kostja vastutuse. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et inhalaatoril on näidik, millelt saab jälgida, mitu doosi on veel võimalik kasutada, hageja väitel ei ole see näidik usaldusväärne. Maakohus märkis, et ka väljaspool kinnipidamisasutust ravimeid kasutavatel isikutel on endal kohustus hoolitseda selle eest, et neil oleks olemas piisav ravimite varu, öisel ajal ei ole reeglina võimalik ravimeid muretseda.
8.Maakohus ei leidnud tervishoiuteenuse osutamise rikkumist selles, et hagejat ei suunatud 2019. aastal selja MRT-uuringule. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hagejale on vastavad uuringud teostatud 2018. aastal ning vastavalt tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni soovitustele 5. juunist 2019 on ta suunatud lülisambahaigustega tegeleva eriarsti vastuvõtule. Kuna hageja ei olnud nõus minema 2019. aasta suvel eriarsti juurde Tallinnas, toimus neurokirurg dr. Keba konsultatsioon TÜ Kliinikumis 7. veebruaril 2020. Konsultatsiooni käigus teostati hagejale nimmelülide röntgenülesvõtted ning suunati ta MRT-uuringule. Vastav uuring tühistati kostjast mitteoleneval põhjusel, Eesti Vabariigis Covid -19 pandeemiaga seotud eriolukorrast tingitud piirangute tõttu. Maakohtu hinnangul ei ole hageja selgroolülide vahelise nihke suurenemine aja jooksul põhjuslikus seoses valuravi saamata jäämisega üksikutel kordadel või ravimi hilinenult saamisega. Kuna kostja on suunanud hageja eriarstiabi saama, ei saa kostjale ette heita tervishoiuteenuse lepingu mittekohast täitmist. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna tuvastamist ei leidnud tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine kostja poolt hagejale teenuse osutamisel.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja hinnangul on maakohus hinnanud tõendeid vääralt ning jõudnud seetõttu seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni 5. juuni 2019. a koosoleku protokolli nr 65 väljavõttest nähtub, et kinnipeetava seljavaevuste leevendamiseks ei piisa ainult valuvaigistite manustamisest, vaid adekvaatse ravi määramine eeldab 5. nimmelüli listeesti põhjuse väljaselgitamist lülisambahaigustega tegeleva eriarsti poolt. Hageja märgib, et vangla ei ole tänase päevani selgitanud välja hageja 5. nimmelüli listeesi põhjust ning on jätnud täitmata kohustuse hoida ära hageja terviseseisundi halvenemise. Seejuures on vaatamata hageja kaebustele jäetud kasutusele võtmata meetmeid, mis oleksid taastanud hageja tervist. Hageja leiab, et ravimi Pregabaliini tabletti puudumine tähendab raviskeemi mitte järgimist. Kostja eiras hageja etteheiteid ravile ning kostja tähelepanu saamiseks alustas hageja näljastreiki. Vastupidiselt maakohtu seisukohale sai hageja kostja tegevusetuse tõttu näljastreigi tulemusena püsiva tervisekahjustuse. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on diagnoositud hagejal kerge lihaskahjustuse markerite tõus ja neerupuudulikus. Eeltoodust tuleneb, et kostja tegevusetuse tõttu on hageja tervislik seisund halvenenud ehk kostja on rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et astmaravimi inhalaatori vahetusel tekkinud viivitust ei saa pidada lepingurikkumiseks, mis tooks kaasa kostja vastutuse. Hageja hinnangul on inhalaatori tagamine hingamisraskuste vastu samuti vältimatu abi, mis välistab isiku hingamisraskuste tekke. Käesoleval juhul oli kostjal võimalus välistada kinnipeetavale kannatuste ning ebameeldivuste tekkimine, kuid see jäeti tegemata.
Menetluses kogutud tõendite põhjal on alust väita, et hageja on kannatanud ning kandnud eelkõige füüsilist ning hingelist valu ja kannatust.
11.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud õigusnorme. Kostja nõustub Tartu Maakohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjenduste ja järeldustega ja leiab, et ükski apellatsioonkaebuses toodud põhjus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Kostja jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ja palub käsitleda neid ka vastuväidetena apellatsioonkaebusele. Maakohtule esitatud hagiavalduses ei ole hageja teinud etteheiteid seoses sellega, et kostja ei ole välja selgitanud 5. nimmelüli listeesi põhjuseid ning kostja ei ole I astme kohtumenetluses sellekohaseid seisukohti esitanud. Seega on hageja tuginenud apellatsioonkaebuses uuele asjaolule, mida ei ole varasema kohtumenetluse käigus uuritud ega seisukohta kujundatud. Selline asjaolu ei saa olla maakohtu otsuse tühistamise aluseks ja kostja palub jätta hageja vastava seisukoha tähelepanuta. Kostja ei ole nõus hageja seisukohaga, et kostja on jätnud tagamata hingamisraskustega isiku heaolu ja inhalaatori tagamine on vältimatu abi hingamisraskuste vastu. Inhalaatori vahetusel tekkinud viivitust ei saa pidada lepingu rikkumiseks. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et ei vastuta hageja näljastreigiga kaasnenud tagajärgede eest. Näljastreik ei ole tervishoiuteenuse osutamisega kaasnev tagajärg, tegemist on isiku enda otsustusega. Kui hageja otsustas söömisest loobuda, siis sellega kaasnenud tagajärjed on põhjustatud tema enda käitumisest, mitte vastustaja tegevusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. mai 2021 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks kõiki maakohtu põhjendusi oma otsuses korrata.
13.Asja materjalide kohaselt esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamiseks. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) tervishoiuteenuse osutaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100, § 770 lg 1); 2) lepingut on rikutud süüliselt (VÕS § 770 lg 1); 3) patsiendil on tekkinud mittevaraline kahju (VÕS § 134); 4) rikkumise ja tekkinud mittevaralise kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 5) mittevaraline kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2, VÕS § 134 lg 1); 6) mittevaraline kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena tervishoiuteenuse osutajale ettenähtav (VÕS § 134 lg 1). Seega tuli hagi rahuldamiseks esmalt tuvastada kostja poolt tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus andis hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning tuvastas õigesti asjas tähtsust omavad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asja materjalidega ei ole tõendatud, et kostja rikkus tervishoiuteenuse lepingust tulenevaid kohustusi, ning et hagejal oleks kostja tegevuse tulemusena tekkinud terviserikkeid, mis oleksid olnud välditavad. Tõendatud ei ole ka, et kostja osutatud tervishoiuteenus ei vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja, et kostja ei osutanud tavalise oodatava hoolega teenust. Samuti ei ole
tõendatud, et Tartu Vangla arstide poolt osutatud ravi ei olnud kvaliteetne või teenusel osutamisel oleks tehtud diagnoosi- või ravivigu.
14.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
14.1.Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti ja tegi seetõttu ebaõige otsuse. Käesolevas asjas ei ole hageja väitnud ning kohus ei ole tuvastanud, et kostja rikkus tervihoiuteenuse osutamisel dokumenteerimiskohustust (VÕS § 770 lg 3), seetõttu pidi hageja tõendama, et kostja rikkus tervishoiuteenust osutades oma kohustusi. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses esmakordselt asjaolule, et hageja vaeguste leevendamise eelduseks on 5. nimmelüli listeesi põhjuste väljaselgitamine. Ringkonnakohus ei käsitle nimetatud asjaolu, kuna hageja ei toonud seda esile maakohtus. Asjas ei ole vaidlust, et hagejal on viienda selgroolüli nihe ja sellega kaasnevad valud. Hagejale oli vanglas tagatud kohane raviteenus.
14.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ravimikarbis hommikuse Pregabalini tableti puudumise 5. märtsist kuni 11. märtsini 2019, ei ole käsitletav tervishoiuteenuse rikkumisena. Ringkonnakohus märgib alternatiivselt, et ka juhul, kui lugeda ravimi lühiajaline puudumine tervishoiuteenuse rikkumiseks VÕS § 770 lg 1 alusel ja leida, et tarneraskused ei välista kostja süüd, siis ei anna see alust mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna hageja ei ole tõendanud, et ühe ravimiannuse puudumisest (teisega asendamisest) tekkis tal kahju. Ringkonnakohus märgib, et asjas on tõendatud, et lisaks puuduvale ravimile oli hagejale määratud täiendavalt valuraviks 3x päevas ravim Amitriptyliin, hageja sai õhtuse annuse Pregabaliini, mille mõju kestab 48 tundi arvates manustamisest ning hagejal oli võimalik saada valvuritelt retseptivabu valuvaigisteid. Hageja esitatud asjaoludel kannatas ta seljavalude käes ka ajal, mil ta tarbis raviskeemi järgi ravimeid ja hageja ei ole esile toonud, milles seisnes ravimiannuse puudumisest tulenev kahju.
14.3.Ringkonnakohus leiab, et hageja väited näljastreigiga kaasnenud kahju osas ei ole õiged. Maakohtule esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja alustas näljastreiki, kuna ei nõustunud sellega, et kostja muutis raviskeemi ja asendas valuravimi Ketoprofeen neuroloogi soovitusel ravimiga Arcoxia. Seoses näljastreigiga hospitaliseeriti hageja TÜ Kliinikumi sisehaiguste osakonda, kus raviarst P.Saadla selgitas hagejale ravimi Ketoprofeen pikaajalise tarvitamisega kaasneda võivaid tüsistusi. Seejärel muutis hageja kardinaalselt meelt ja hakkas kostjale hoopis ette heitma, et teda raviti Ketoprofeeniga pikema aja vältel. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja ei ole hagiavalduses esitanud nõudeid seoses näljastreigiga. Maakohus siiski märkis, et tõendatud ei ole ka hagejal kahju tekkimine.
14.4.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et astmaravimi inhalaatori vahetusel tekkinud viivitus oli kostja poolt lepingu rikkumine. Ebaõige on hageja väide, et inhalaatori tagamine on vältimatu abi. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et regulaarselt tarvitatavate ravimite puhul on oluline, et isik annaks õigeaegselt teada ravimi lõppemisest, kuna üksnes hageja teab, millal ravim lõppeb. Maakohus tuvastas, et inhalaatori näidikut, mis näitab mitu doosi on veel võimalik kasutada, sai jälgida üksnes hageja. Hagejal oli tagatud võimalus inhalaatori doose juurde küsida. Hageja ei ole väitnud, et talle ei olnud teada kostja meditsiinilise abi pakkumise korraldus väljaspool tööaega. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei olnud kohustust töövälisel ajal vältimatu abi korras hageja inhalaatorit vahetada ning kostja ei rikkunud lepingut. Hageja väide, et ta kannatas hingelist ja füüsilist valu, ei ole piisav kostja poolt tervishoiuteenuse lepingu rikkumise tuvastamiseks.
15.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas ringkonnakohtu istungil, et temal kulud puuduvad. Hagejat esindas ringkonnakohtus advokaat riigi õigusabi korras. Hageja vabanes äsja vanglast, mistõttu talle
õigusabikulude hüvitamiskohustuse panemine võib ta seada raskesse olukorda. Ringkonnakohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigi õigusabi kulude kandmisest ja jätab kulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.