2-21-20277
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 14.03.2022, Tallinn 2-21-20277 Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts hagi T. V., J. V. vastu kinnistu mõttelisel osal asuvate ehitiste (kuur ja aed) eemaldamise kohustamiseks Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Hageja: Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts (registrikood 10544758; asukoht Gonsiori tn 2, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Veronika Selge ([email protected]); Kostja I: T. V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja II: J. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson (Advokaadibüroo Magnusson OÜ; e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
2-21-20277 paikneva valesse asukohta paigaldatud käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-20277 vaidluse all oleva piirdeaia omal kulul. 1.3.Hageja paigaldab uue betoneeritud vundamendil asuvate metallist postidega piirdeaia kinnistute piirile omal kulul peale seda, kui kostjatele kuuluv ja hageja kinnistu mõttelisel osal paiknev valesse asukohta paigaldatud käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-20277 vaidluse all olev piirdeaed on eemaldatud kas kostjate või hageja poolt, teatades kostjatele tööde alustamisest ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva (informeerimise eesmärgil). Uue piirdeaia pikkus on ligikaudu 98 jooksvat meetrit, sh aed kõrgusega 1,5 meetrit võrguga 100x50x2 mm pikkusega 50 jooksvat meetrit ja aed kõrgusega 1,73 meetrit võrguga 200x50x4 mm pikkusega 48 jooksvat meetrit. Uue piirdeaia paigaldamisel kinnistute piirile on hagejal õigus eemalda haljastus (puud ja põõsad) ja muud võimalikud objektid ja vara, mis asub kinnistute piiril ja jääb uue paigaldatava piirdeaia joonele. Kinnistute piiriks loetakse Maa-ameti maakatastris registreeritud kinnistute nr xxxx, nr xxxx ja nr xxxx piire. Kostjatel puudub õigus mistahes viisil takistada uue piirdeaia rajamist.
2-21-20277
kokkulepitud päevaks teinud ei ole, on hagejal õigus otsese valduse saamise kuupäeval utiliseerida oma kulul kogu kuuris olev vallasvara ja kostjad kaotavad õiguse esitada seoses hageja poolt utiliseeritud vallasvaraga mistahes nõudeid hageja vastu. 1.7.Hageja maksab kostjatele kokkuleppeliselt hüvitist kuuri (koos vundamendiga) teisaldamise või likvideerimise eest 3 000 eurot, kandes hüvitisest 1⁄2 suuruse osa ehk 1 500 eurot kostja I arvelduskontole nr xxxx Xxxx ja 1⁄2 suuruse osa ehk 1 500 eurot kostja II arvelduskontole nr xxxx Xxxx 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale kompromissi kinnitamise kohtulahendi jõustumist. 1.8.Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud, sh võimalikud kohtuvälised kulud, jäävad menetlusosaliste endi kanda. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-20277 menetlus. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Tagastada hagejale riigilõiv summas 225 eurot ning kanda nimetatud summa Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts ́i arvelduskontole nr xxxx (Xxxx AS). Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Poolte kompromiss Harju Maakohtu menetluses on Tallinna Kaubamaja Kinnisvara Aktsiaselts hagi T. V., J. V. vastu kinnistu mõttelisel osal asuvate ehitiste (kuur ja aed) eemaldamise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja: 1) Kohustada kostjaid kõrvaldama hageja kinnistu nr xxxx mõttelisel osal paiknev kuur (plaanil nr 6 sinisega) kahe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või juhul kui kostjad seda tähtaegselt ei tee, siis lubada kuur kõrvaldada hagejal kostjate kulul selliselt, et hageja ladustab kuuri koos selles paikneva vallasvaraga kostjale I kuuluvale xxxx kinnistule; 2) Kohustada kostjaid eemaldama hageja kinnistu nr xxxx mõttelisel osal paiknev aed (plaanil nr 6 kollasega) kahe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest või juhul kui kostjad seda tähtaegselt ei tee, siis lubada aed eemaldada hagejal kostjate kulul selliselt, et hageja ladustab aia kostjale I kuuluvale xxxx kinnistule. Pooled esitasid 11.03.2022 kohtule kinnitamiseks kompromissilepingu koos sellele lisatud xxxx geodeetiline maa-ala plaaniga (töö nr GD-21-470). Pooled kinnitavad, et saavad täielikult aru kompromissi sisust ja tingimustest ja soovivad kompromissi sellistel tingimustel sõlmida. Kompromissilepingu tingimused on läbi räägitud ning pooled saavad täielikult aru kompromissi sisust. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega õigusaktidega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita ning neile ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse kompromissi tühistada, tugineda selle tühisusele, sellest taganeda või hiljem üles öelda. Pooled on teadlikud, et kompromissi kinnitamise järel kohtu poolt on kompromissi kinnitamise kohtulahend täitedokument ja pooltel on õigus sundtäitmise nõudega kohtutäituri poole pöörduda. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud, sh võimalikud kohtuvälised kulud, jäävad menetlusosaliste endi kanda. Hageja taotleb 1⁄2 hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, tagastamist hageja arvelduskontole xxxx. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled taotlevad kompromissi kinnitamist ja
2-21-20277 tsiviilasja menetluse lõpetamist kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku määruskaebuse esitamise õigus lühendamises ühe päevani. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on käesoleval juhul menetluskulude kandmise osas kokku leppinud nii, et poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda ning see kajastub käesoleva kompromissi kinnitava määruse resolutsiooni p-s 3. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 450 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on esitanud taotluse poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 225 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele hageja arvelduskontole nr xxxx (Xxxx AS). TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kompromissilepinguga määruskaebuse esitamise õigus lühendanud ühe päevani.
2-21-20277
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.