Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Kristiina Parve Kinnisvaramaakler OÜ esitas 06.01.2022 pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on 24 112 eurot. 10.01.2022 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on äriregistrist nähtuvate andmete põhjal võlgniku tegevusalaks kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel. Võlgniku eelmise juhatuse liikme vastuse kohaselt puuduvad äriühingul raamatupidamisdokumentatsioon, vara ja kohustused. Võlgnik alustas tegevust 07.06.2017 aastal, kuid ei ole senini esitanud registrile ühegi majandusaasta kohta majandusaasta aruannet, sealjuures 2017, 2018, 2019 ja 2020 majandusaasta kohta. Võlgnik ei ole esitanud haldurile ka mistahes finantsandmeid. Võlgnik ei ole andnud haldurile teavet, ega esitanud ülevaadet võlgniku raamatupidamise kohta, sh kuidas on korraldatud võlgniku raamatipidamine ja kus asuvad võlgniku raamatupidamise dokumendid. Võlgniku juhatuse liige P J on teavitanud, et võlgniku raamatupidamise dokumendid asuvad juhatuse liikme K P valduses. Juhatuse liige K P ei ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele. Arvestades, et võlgnikul igasugune majandustegevus ja selle jätkamise perspektiiv puudub, puudub vajadus töötajate kvalifikatsiooni hindamiseks. Lisaks ei ole võlgnik ise teavet esitanud töötajate kohta. Ajutine haldur ei pea käesoleval juhul põhjaliku finantsanalüüsi koostamist võimalikuks. Kuna võlgnik ei ole teabenõudele vastust edastanud ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, makseraskuste tekkimisele ja äriidee mitteteostumise kohta. Arvestades, et võlgnikul pikema aja jooksul tegevus puudub ja võlgniku suhtes on pikemal perioodil toimunud täitemenetlused, on ajutise halduri hinnangul rikkunud võlgniku juhatus võlgniku osas pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on haldur tuvastanud 25 104,20 euro ulatuses. Teadaolevad pandiõigused puuduvad. Võlgniku suhtes on käimas üks täitemenetlus täiteasjas nr 034/2019/1512, xxx avalduses, summas 7 234,50 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul majandustegevus puudub, samuti puuduvad selle jätkamise või tervendamise võimalused. Puudub võlgniku seisukoht majandustegevuse jätkamise osas. Pankrotiavalduses ei ole võlgnik maksejõuetuse põhjuseid välja toonud, samuti ei ole neid välja toodud vastuses ajutise halduri teabenõudele. Ajutine haldur on hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks saanud ligi võlgniku arvelduskontole, millest tulenevalt ei saa välistada tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas ei ole võlgnik teadaolevalt omanud registervara, millest tulenevalt ei saa selliste varade osas esineda tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur ei ole saanud ligi võlgniku raamatupidamiseandmetele, millest tulenevalt puudub ülevaade võlgniku poolt tehtud tehingutest ja võlgniku majandustegevusest. Seega saab vastavaid võimalusi hinnata edasises menetluses kogudes täiendavalt andmeid. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 3000 eurot. 02.02.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot tähtajaga 14.02.2022 ning avaldas 14.02.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti ei ole nõutud summat tasutud. Kohus teavitas 21.02.2022 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 Konkurentsiametit, et deposiiti raugemise vältimiseks antud tähtajaks ei tasutud ning tegi ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus andis Konkurentsiametile tähtaja 10 päeva avaliku

uurimismenetluse alustamise otsustamiseks ja kohtu teavitamiseks. Konkurentsiamet antud tähtaja jooksul kohut avaliku uurimismenetluse alustamisest ei teavitanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on haldur tuvastanud 25 104,20 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutine haldur ei ole saanud ligi võlgniku arvelduskontole, millest tulenevalt ei välista haldur tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Samas ei ole võlgnik teadaolevalt omanud registervara, millest tulenevalt ei saa selliste varade osas esineda tagasivõitmise võimalusi. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kuna võlgnik ei ole teabenõudele vastust edastanud ei ole ajutisel halduril võimalik anda hinnangut võlgniku majanduslikule olukorrale, makseraskuste tekkimisele ja äriidee mitteteostumise kohta. Arvestades, et võlgnikul pikema aja jooksul tegevus puudub ja võlgniku suhtes on pikemal perioodil toimunud täitemenetlused, on ajutise halduri hinnangul rikkunud võlgniku juhatus võlgniku osas pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 4,75 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kohus määrab halduri tasuks 617,50 eurot (lisandub käibemaks). PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest. Tasu suurus 4,75 tunni ja 33 euro suuruse pooltunni tasu puhul on 313,50 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 376,20 eurot. Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (a/a xxx, Swedbank). Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku juhatuse liikme P J vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.