(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 04.03.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-17-17303
Kohtuasi
Osaühing Vangent Assets hagi OÜ Hingehoid, SA Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.märtsi 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Hingehoid ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) määruskaebus SA Hiiu Ravikeskus määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Osaühing Vangent Assets (registrikood 12374438, aadress Kaupmene tn 7-60, Tallinn 10114), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal (e-post xxx) Kostja I (määruskaebuse esitaja I): OÜ Hingehoid (registrikood 12295590, aadress Laste tn 1, 11613 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper (e-post xxx) Kostja II (määruskaebuse esitaja II): SA Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864, aadress Laste tn 1, 11613 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Henri Torop (e-post xxx) Kostja III (määruskaebuse esitaja III): OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis, registrikood 10725000, aadress Laste tn 1, 11613 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru (e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-17-17303
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.märtsi 2020.a määrus osas, milles maakohus rahuldas hageja Osaühing Vangent Assets menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 8808 eurot ja teha selles osas uus määrus, millega jätta hageja Osaühing Vangent Assets menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 8808 eurot ületavas osas. Täiendada Harju Maakohtu 10.märtsi 2020.a määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 10.märtsi 2020.a määrus muutmata.
2.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Määrata kindlaks hageja Osaühing Vangent Assets menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista solidaarselt kostjatelt OÜ Hingehoid, SA Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) hageja Osaühing Vangent Assets kasuks menetluskulud summas 8808 eurot. Jätta Osaühing Vangent Assets avaldus solidaarselt kostjatelt OÜ Hingehoid, SA Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata 8808 eurot ületavas osas.
2.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb solidaarselt kostjatel OÜ Hingehoid, SA Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) hageja Osaühing Vangent Assets kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
3.OÜ Hingehoid ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) ning SA Hiiu Ravikeskus määruskaebused rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühing Vangent Assets (hageja) hagi OÜ Hingehoid (kostja I), SA Hiiu Ravikeskus (kostja II) ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (kostja III) vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus rahuldas 04.märtsi 2019.a kohtuotsusega hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus tegi 19.novembril 2020.a otsuse, millega tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 08.veebruaril 2021.a.
2.Hageja esitas menetluskulude nimekirja maakohtus esmalt 18.juunil 2018.a ning selle kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 4200 eurot. Hageja esitas menetluskulude nimekirja maakohtus ka 22.jaanuaril 2019.a, mille kohaselt on hageja kandnud täiendavalt menetluskulusid lepingulise esindaja kulu näol summas 4200 eurot.
2-17-17303 Hageja esitas 19.veebruaril 2019.a täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja täiendavateks menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu summas 480 eurot. Ringkonnakohtumenetluses esitas hageja menetluskulude nimekirja 22.oktoobril 2020.a ning selle kohaselt on hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu summas 5920 eurot. Hageja esindaja tunnitasu suuruseks mõlemas kohtuastmes on 120 eurot (käibemaksuta). Kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palus menetluskulud kostjatelt välja mõista solidaarselt koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Kostjad esitasid hageja menetluskulude nimekirjade osas vastuväited. Kostjad leidsid, et hagi koostamise ajakulu on põhjendatud kuni 4 h ulatuses. Hagejal on hagi vastuse läbitöötamisele ja seisukoha koostamisele kulunud 9 h ja 30 minutit, kostjate hinnangul on põhjendatud kulu 4 h ulatuses. Kostjad peavad hageja lepingulise esindaja kulu teeside koostamiseks põhjendamatuks. Kostjate hinnangul ei ole põhjendatud ajakulu 09.oktoobri 2018.a e-kirja koostamisele (30 minutit), 05.novembri 2018.a suhtlusele (kokku 1 h ja 30 minutit), 08.novembri 2018.a täiendavale suhtlusele ja seisukoha koostamisele (6 h 50 minutit), samuti kohtkõne teesidele (7 h ja 50 minutit). Kostja II palus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada, et menetlus maakohtus on osutunud märkimisväärselt kulukamaks hageja tegevuse (tegevusetuse) tõttu. Hageja on 22.jaanuari 2019.a menetluskulude nimekirjas märkinud „9.10.2018.Täiendava kirja koostamine kohtule. 30 min“. Kirja näol on tegemist hagejapoolse tehnilise vea likvideerimisega, mis ei ole õigusabiteenus. Nimelt selgus 09.oktoobril 2018.a, et päev varem hageja poolt kohtule esitatud arvamus oli salvestunud .pdf failina poolikult. Seetõttu edastas hageja menetlusdokumendi uuesti. 08.novembri 2018.a arvamusest ning selle lisadest nähtuvalt on hageja saatnud 5 e-kirja, millest 3 on lühikesed. Hageja 8.novembri 2018.a menetlusdokument sisaldab suures ulatuses (ca 2 lk) ekirjavahetuse ümberkirjutust või kirjeldust. Ülejäänud osas on menetlusdokumendi sisu ca 3 leheküljel. Kostja II hinnangul on põhjendatud ajakulu eelnimetatud toimingute eest 5 h. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus määras 10.märtsi 2020.a määrusega kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis solidaarselt kõigilt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 10 560 eurot (resolutsiooni punkt 1), määras, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hageja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (resolutsiooni punkt 2) ning toimetada määrus menetlusosalistele kätte (resolutsiooni punkt 3).
12.06.2018.a – toimikutega tutvumine kantseleis, kostjate 21.05 ja 08.06.2018.a seisukohtade läbitöötamine – 1,75 tundi; 13.06 – 14.06.2018.a – kohtukõne teeside koostamine – 0,5 tundi; 14.06.2018.a - kohtuistungiks ettevalmistus ning osalemine – 2,4 tundi; 21.08.2018.a – kostjate seisukohtade läbitöötamine, seisukoha kujundamine ja suhtlus kohtuga – 1 tund; 03.09.2018.a – hageja arvamuse koostamine kostjate 13.08 ja 15.08 seisukohtade suhtes – 5,5 tundi; 04.10 – 08.10.2018.a - kostjate 20.09.2018.a uute seisukohtade, tõendite ja taotluste läbitöötamine ja analüüs, hageja arvamuse koostamine – 4 tundi; 09.10.2018.a – täiendava kirja koostamine kohtule – 0,10 tundi; 05.11.2018.a – kohtu 24.10.2018.a e-kirjast tulenevalt suhtlus ja asjaajamine seoses 03.11.2010.a kokkuleppe originaaldokumendi esitamisega – 0,5 tundi 08.11.2018.a – hageja arvamuse koostamine – 4,5 tundi; 22.11.2018.a – kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 2,5 tundi; 22.01.2019.a – toimikuga tutvumine kohtus, kohtumaterjali läbitöötamine ning seniste ja täiendavate väidete ja vastuväidete analüüs. Täiendavate teeside koostamine – 6,5 tundi; 14.02.2019.a – kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 1 tund; 19.02.2019.a – toimiku materjalide läbitöötamine, tõendite analüüs – 1,5 tundi; 03.04.2019.a – apellatsioonkaebuse koostamine – 7 tundi; 27.05.2019.a - vastustajate vastuste ja taotluste läbitöötamine. Vastuväidete koostamine – 4 tundi; 16.10.2019.a - vastustajate vastuste läbitöötamine, töö toimiku materjalidega. Nõupidamine kliendiga – 1,5 tundi; 06.11 – 07.11.2019.a – kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine – 2,25 tundi; 09.09 – 10.09.2020.a – toimiku läbitöötamine, teeside koostamine, kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine – 4 tundi; 08.10.2020.a – asja toimikute läbitöötamine Tallinna Ringkonnakohtu kantseleis. Teeside muutmine ja täiendamine – 5 tundi; 22.10.2020.a – kostjate teeside läbitöötamine ja analüüs. Seisukoha kujundamine ning repliigi koostamine – 5,5 tundi.
Kokku on hageja lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud 83 tunni ulatuses.
7.Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks on 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 9960 euro ulatuses. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses 10 560 eurot (sh riigilõiv hagiavalduse esitamiselt 300 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 300 eurot ning lepingulise esindaja kulu 9960 eurot). Kostja II (SA Hiiu Ravikeskus) määruskaebus
8.Kostja II esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suurusena 10 560 eurot ja mõistis solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 10 560 eurot ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulude rahalise
2-17-17303 suurusena mitte rohkem kui 7758 eurot ning jätta määruskaebemenetlusega seonduvad menetluskulud hageja kanda.
9.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kostja II seiskohal, et väljamõistetud menetluskulude puhul ei ole olnud tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 175 lg 1, § 436 lg 1 ja § 442 lg 8).
10.Kohus on ületanud kaalutluspiire. Samaaegselt on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Määrus ei sisalda analüüsi hageja poolt märgitud menetlustoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse osas TsMS § 175 lg 1 mõttes. Punktis 7 on üksnes toodud loetelu erinevatest tegevustest, kuid loetelus puuduvad põhjendused, miks kohus konkreetses ulatuses kulutusi vajalikeks ja põhjendatuteks pidas.
11.Määruse punktis 7 märkis kohus, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks on 4 tundi. Hagiavalduse maht oli 5 lehekülge, millest sisuline osa moodustab ca 2 lehekülge. Muud sisulised argumendid esitas hageja peaasjalikult alles järgnevas menetluses, mistõttu on hagiavalduse koostamise põhjendatud kulu mitte rohkem kui 2 tundi.
12.Tegevuse „23.01.2018.a – kostjate vastuse läbitöötamine, suhtlus kliendiga“ puhul on maakohus pidanud põhjendatuks kulu 1,5 tunni ulatuses ja tegevuse „25.01 – 02.02.2018.a – seisukoha koostamine kostjate vastuse suhtes“ puhul 6 tunni ulatuses. Tegemist on sama tegevusega seonduvate kuludega (seisukoha koostamine kostjate vastuse suhtes). Arvestades seisukoha mahtu, ei ole põhjendatud ja vajalik kulu mõlema tegevuse osas kokku rohkem kui 4 tundi (3,5 tunni osas on kulu põhjendamatu).
13.Tegevuse „30.04.2018.a - kostjate seisukoha läbitöötamine ja hageja arvamuse koostamine“ osas on kohus lugenud põhjendatud ajakuluks 5,5 tundi. Tegemist on menetlusdokumendiga, milles korratakse varasemas seisukohas esitatud positsioone. Eelnevale viitab asjaolu, et hageja on menetlusdokumendi p-s 2.1 märkinud, et „hageja jääb oma seisukoha juurde..“, millele järgneb varasemaga samasugune põhjendus (vt näiteks ka p 2.1.2 „hageja jääb enda juurde ka selles, et ...“). Menetlusdokumendiga ei ole ka esitatud ühtegi uut tõendit. Eeltoodud põhjustel ei saa põhjendatud ajakuluks 30.04.2018.a tegevuse eest lugeda rohkem kui 2 tundi (3,5 tunni osas on kulu põhjendamatu).
14.Tegevuse „12.06.2018.a – toimikutega tutvumine kantseleis, kostjate 21.05 ja 08.06.2018.a seisukohtade läbitöötamine“ põhjendatud ajakuluks on kohus lugenud 1,75 tundi. Kulu on täies ulatuses põhjendamatu, kuna sisaldub juba 14.06.2018.a kohtuistungiks ettevalmistava tegevuse sees, mis oli mahus 2,4 tundi (koos istungil osalemisega). Seega täiendav kulu 1,75 tunni osas on põhjendamatu.
15.Tegevuse „13.06 – 14.06.2018.a – kohtukõne teeside koostamine“ põhjendatud ajakuluks on kohus lugenud 0,5 tundi. Kohtukõne teeside koostamine on olnud täielikult põhjendamatu. Hageja on esitanud 12-leheküljelise varasemaid seisukohti kordava dokumendi, mis ei ole olnud kohtu poolt nõutud ega ka vajalik. TsMS § 402 lg 2 kohaselt on kohtukõne teeside eesmärk lühidalt kokku võtta asja lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega ei vasta hageja poolt esitatud menetlusdokument sisult kohtukõne teesidele ning selle esitamine ei olnud vajalik. Seda enam, et hageja on 22.01.2019.a esitanud samuti kohtukõne teesid. Seega on ajakulu (0,5 tundi) täies ulatuses põhjendamatu ja ebavajalik.
2-17-17303
16.Tegevuse „21.08.2018.a – kostjate seisukohtade läbitöötamine, seisukoha kujundamine ja suhtlus kohtuga“ põhjendatud ajakuluks on kohus lugenud 1 tund ning tegevuse „03.09.2018.a – hageja arvamuse koostamine kostjate 13.08 ja 15.08 seisukohtade suhtes“ põhjendatud ajakuluks 5,5 tundi. Tegemist on sama tegevusega seonduvate kuludega (kostjate seisukohtade läbitöötamine ja arvamuse koostamine). Arvestades menetlusdokumendi sisuliste argumentide mahtu, ei ole põhjendatud ja vajalik kulu rohkem kui 4 tundi (mõlema tegevuse peale kokku) (kulu on põhjendamatu mõlema tegevuse peale kokku 2,5 tunni ulatuses).
17.Tegevuse „09.10.2018.a – täiendava kirja koostamine kohtule“ põhjendatud ajakuluks on kohus lugenud 0,10 tundi. Täiendav kiri seondus sellega, et eelmisel päeval kohtule esitatud hageja seisukoht oli salvestunud .pdf faili poolikult. Hageja esitas arvamuse uuesti. Tegemist on tehnilise vea kõrvaldamisega, mitte TsMS § 175 lg 1 mõttes lepingulise esindaja poolt õigusabiteenuse osutamisega, milline kulu tuleks vastaspoolelt välja mõista. Seega on kulu 0,1 tunni ulatuses põhjendamatu.
18.Tegevuse „05.11.2018.a – Kohtu 24.10.2018.a e-kirjast tulenevalt suhtlus ja asjaajamine seoses 03.11.2010.a kokkuleppe originaaldokumendi esitamisega“ ja tegevuse „08.11.2018.a – hageja arvamuse koostamine“ põhjendatud ajakuludeks on kohus lugenud vastavalt 0,5 ja 4,5 tundi. Menetlusdokumendi sisust nähtuvalt ei olnud hagejal võimalik esitada 03.11.2010.a kokkuleppe originaali. Kuivõrd tegemist on sama menetlusdokumendi koostamisega seonduvate tegevustega, ei ole menetlusdokumendi mahtu ja sisu arvestades põhjendatud ajakulu kokku rohkem kui 2,5 tundi (kulu on põhjendamatu kokku 2,5 tunni ulatuses).
19.Tegevuse „14.02.2019.a – kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga“ põhjendatud kuluks on kohus lugenud 1 tunni ja tegevuse „19.02.2019.a – toimiku materjalide läbitöötamine, tõendite analüüs“ põhjendatud kuluks on kohus lugenud 1,5 tundi. 14.02.2019.a kohtumäärus seondus kohtu küsimusega, milline on hageja nõude suurus. Tegemist on asjaoluga, mille oleks hageja pidanud selgeks tegema juba hagiavalduse esitamisel. Täiendavad tegevused nõude täpsustamisel on olnud hageja poolne puuduste kõrvaldamine, millega seonduvate kulude väljamõistmine kostjatelt ei ole mistahes ulatuses põhjendatud. Kulu on seega kokku põhjendamatu 2,5 tunni ulatuses.
20.Tegevuse „16.10.2019.a - Vastustajate vastuste läbitöötamine, töö toimiku materjalidega. Nõupidamine kliendiga“ põhjendatud kuluks on kohus märkinud 1,5 tundi. Kostjad ei olnud vahepealsel ajal pärast 27.05.2019.a hageja menetlusdokumendi esitamist esitanud täiendavaid dokumente, mida läbi töötada. Kui tegevused seondusid kohtuistungiks ettevalmistusega, siis on tegemist osaga 06.11.2019.a-07.11.2019.a tegevustest. Seega ei ole 16.10.2019.a tegevuste eest põhjendatud kulu kostjatelt välja mõista (kulu on 1,5 tunni osas põhjendamatu).
21.Tegevuse „09.09 – 10.09.2020.a – toimiku läbitöötamine, teeside koostamine, kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine“ põhjendatud kuluks märkis kohus 4 tundi ja tegevuse „08.10.2020.a – Asja toimikute läbitöötamine Tallinna Ringkonnakohtu kantseleis. Teeside muutmine ja täiendamine“ põhjendatud kuluks märkis kohus 5 tundi. 09.0910.09.2020.a tegevustest nähtuvalt oli hageja koostanud teesid kohtuistungiks. Hiljem on hageja teese veel täiendanud. Materjalide uuesti läbitöötamisele ja teeside täiendamisele kulunud ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud, sest teesid olid hagejal juba kohtuistungiks koostatud. Seega on 08.10.2020.a tegevuse põhjendatud ajakulu maksimaalselt 2 tundi (kulu on 3 tunni osas põhjendamatu).
2-17-17303
22.Kokkuvõtvalt on hageja menetluskulud põhjendamatud ja ebavajalikud vähemalt 23,35 tunni ulatuses ehk hageja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot/h) arvestades 2802 euro ulatuses. Koos riigilõivudega (600 eurot) ei oleks kohus seega pidanud määrama hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks mitte rohkem kui 7758 eurot. Kostjate I ja III määruskaebus ning menetluse edasine käik
23.Kostjad I ja III esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 10 560 eurot ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks hageja menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ulatuses, kuid mitte rohkem, kui 6588 eurot.
24.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 ja põhjendamiskohustust. Määrus on vastuolus Riigikohtu praktikaga ning kostjatelt on välja mõistetud põhjendamatud menetluskulud. Kaevatavast määrusest nähtub, et maakohus ei ole hinnanud hageja esindaja menetlustoiminguid eraldiseisvalt, vaid kogumis – selline maakohtu tegevus ei ole seaduse ega ka kohtupraktikaga kooskõlas. Maakohus ei ole õigusabikulude väljamõistmisel õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsinud ning lahendis põhjendanud. Kaevatavast määrusest ei nähtu, kuidas jõudis maakohus järeldusele, et hageja menetluskulud summas 10 560 eurot on põhjendatud. Maakohus on kaevatava määruse punktis 7 loetlenud üksnes hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toimingud ning märkinud, milline ajakulu on maakohtu hinnangul põhjendatud.
25.Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et hagiavalduse koostamine ajakuluga 4 h on põhjendatud. Hagiavaldus koosnes 5 leheküljest (sealjuures on sisulist osa ca 2 lk) ning kõik sisulised argumendid ja tõendid esitas hageja alles hilisemas menetluses. Arvestades kohtupraktikat, et lepingulisel esindajal kulub ühe lehekülje kirjutamiseks keskmiselt 45 min, on põhjendatud ajakulu spetsifikatsioonis kajastatud toimingutele kokku maksimaalselt 2 h.
26.Samuti on maakohus pidanud põhjendatuks 14.02.2019.a kohtumäärusega tutvumise ja kliendiga suhtlemise ajakulu 1 h ulatuses – millistel kaalutlustel kohus sellisele seisukohale jõudis, kaevatavast määrusest ei ilmne.
27.Maakohus on pidanud põhjendatuks ka mitmeid korduvaid toimikuga tutvumise ajakulusid (nt 21.05.2018.a, 22.10.2019.a, 19.02.2019.a, 16.10.2019.a, 09.09-10.09.2020.a ja 08.10.2020.a). Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas on korduva toimiku analüüsiga, mida hageja esindaja oli juba korduvalt teinud, seotud ajakulu põhjendatud. Arvestades, et hageja esindaja oli menetlusdokumentidega ja kohtutoimikuga varem tutvunud, on antud ajakulu juba arvestatud teiste spetsifikatsioonis märgitud toimingute hulka ning kohus on nimetatud toimingute ajakulu põhjendamatult hageja kasuks välja mõistnud.
28.Lisaks ülaltoodule on maakohus pidanud põhjendatuks hageja esindaja 30.04.2018.a toiminguid seoses kostjate seisukoha läbitöötamise ja hageja arvamuse koostamisega ajakuluga 5,5 h. Maakohus ei ole kaevatavas määruses põhjendanud, kuidas varasemates menetlusdokumentides avaldatud seisukohtade kopeerimine on põhjendatud ja miks peaks sellega seonduva menetluskulu kostjatelt välja mõistma. Arvestades, et hageja kordas oma varasemaid seiskohti, on nimetatud ajakulu arvestatud teiste toimingute ajakulu hulka ning kohus on põhjendamatult rahuldanud hageja taotluse 5,5 h ulatuses. Seega ei saa 30.04.2018.a tegevuse osas lugeda põhjendatud ajakuluks rohkem kui 2 tundi.
2-17-17303
29.Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II vaidlustas maakohtu määruse osas, millega rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 7758 eurot ületavas osas ning kostjad I ja III vaidlustasid maakohtu määruse osas, millega rahuldati hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 6588 eurot ületavas osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasikaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3.
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 pdele 1 ja 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebused on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 8808 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjatelt solidaarselt välja mõistmiseks 8808 eurot ületavas osas rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale määrusele. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt. Vastuseks kaebustele märgib ringkonnakohus järgnevat.
32.Määruskaebustest nähtuvalt heidavad kostjad maakohtule esmalt ette kohtulahendi põhjendamiskohustuse olulist rikkumist. Ringkonnakohus nõustub kostjatega. Vaidlustatud määruse põhjendustest ei nähtu tõepoolest ega ole arusaadav, mille alusel maakohus hagejale osutatud õigusabitoimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust hindas. Selliselt on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust. Eelnev minetus ei too ringkonnakohtu hinnangul siiski kaasa vaidlustatud määruse tühistamist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmist, kuna ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse määruskaebusmenetluses ise parandada (vt p 38).
33.Lisaks heidavad kostjad maakohtule ette diskretsiooni piiride ületamisest. Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.detsembri 2012.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu täpsemad seisukohad on järgnevad: • •
14.11 – 17.11.2017.a – hagiavalduse koostamine – 4 tundi. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu saab sellega seotud põhjendatud ajakuluks pidada mitte rohkem kui 2,5 tundi. 13.06 – 14.06.2018.a – kohtukõne teeside koostamine – 0,5 tundi; Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtukõne kirjalikult esitamise kohustust. Maakohus ei ole ka sellise menetlusdokumendi koostamist palunud. Menetlusosalise kohtukõne olulisemad seisukohad on võimalik protokollida ja seega vältida täiendavate menetluskulude tekkimist teeside koostamise näol. Kuigi teeside koostamine kohtuistungiks ei ole keelatud, on kohus seisukohal, et tegemist ei ole sellise kuluga, mille peaks teiselt poolelt välja mõistma. Menetlusosalise seisukohad, mida
2-17-17303
•
• •
•
•
•
menetlusosaline on kohustatud kohtule esitama enne kohtuvaidlusi, peaksid olema niivõrd läbi mõeldud, kokkuvõtlikud ja ammendavad, et teeside esitamise vajadus kohtuistungil puudub. Ka ei oleks teesides võimalik välja tuua enam uusi asjaolusid ega tõendeid, arvestades, et TsMS § 402 lg 2 lause 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. 21.08.2018.a – kostjate seisukohtade läbitöötamine, seisukoha kujundamine ja suhtlus kohtuga – 1 tund; 03.09.2018.a – hageja arvamuse koostamine kostjate 13.08 ja 15.08 seisukohtade suhtes – 5,5 tundi; Tegemist on üksteisega seonduvate õigusabi toimingutega. Arvestades kostjate seisukohtade sisu ja mahtu (7 lk ja 6 lk) ning sarnasust, asjaolu et hageja lepingulise esindaja suhtlus kohtuga seisnes tsiviilasja materjalidest nähtuvalt üksnes kättesaamiskinnituse edastamises ning hageja arvamuse sisu ja mahtu (8 lk), saab ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks nimetatud tegevuste peale kokku pidada mitte rohkem kui 5 tundi. 09.10.2018.a – täiendava kirja koostamine kohtule – 0,10 tundi; Arvestades, et hageja on kõrvaldanud tehnilise vea, mis tekkis dokumendi salvestamisel, ei ole põhjendatud sellega seotud ajakulu hüvitamine kostjate poolt. 05.11.2018.a – kohtu 24.10.2018.a e-kirjast tulenevalt suhtlus ja asjaajamine seoses 03.11.2010.a kokkuleppe originaaldokumendi esitamisega – 0,5 tundi; 08.11.2018.a – hageja arvamuse koostamine – 4,5 tundi; Hageja arvamusest nähtuvalt ei ole maakohtu poolt nõutud originaaldokumendi esitamine võimalik. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tegevustega seotud põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 2,5 tundi, arvestades, et maakohus nõudis originaaldokumendi esitamist, kuid mitte detailset põhjendust, miks selle esitamine võimalik ei ole. 22.01.2019.a – toimikuga tutvumine kohtus, kohtumaterjali läbitöötamine ning seniste ja täiendavate väidete ja vastuväidete analüüs. Täiendavate teeside koostamine – 6,5 tundi; Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tutvus hageja lepinguline esindaja toimikutega esimest korda 12.06.2018.a. Seega ei ole põhjendatud tasustada menetlusdokumentidega korduvat tutvumist kuni märgitud kuupäevani. Ka järgnevalt esitatud menetlusdokumentidega pidi hageja lepinguline esindaja olema juba enne kohtuistungit tutvunud. Arvestades, et maakohus määras 22.11.2018.a kohtuistungil kohtukõne esitamise tähtajaks 22.01.2019.a ja rõhutas, et teesid peavad olema kokkuvõtlikud tuginedes ainult asjas seni läbiarutatud seisukohtadele ja tõenditele, on põhjendatud ajakulu eelnimetatud õigusabitoimingutega seonduvalt mitte rohkem kui 4 tundi. 14.02.2019.a – kohtumäärusega tutvumine, suhtlus kliendiga – 1 tund; 19.02.2019.a – toimiku materjalide läbitöötamine, tõendite analüüs – 1,5 tundi; Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt uuendas maakohus asja menetlust, kuivõrd kohtule jäi arusaamatuks hageja nõude suuruse kujunemine. Arvestades, et selle asjaolu oleks hageja pidanud kohtule üheselt selgelt esile tooma juba hagiavalduse esitamisel, ei ole ajakulu 1,5 tundi tasustamine põhjendatud. 16.10.2019.a - vastustajate vastuste läbitöötamine, töö toimiku materjalidega. Nõupidamine kliendiga – 1,5 tundi; Tsiviilasja materjalidest nähtuvat ei esitanud kostjad vahepeal uusi menetlusdokumente, mida läbi töötada. Arvestades, et 27.05.2019.a on hageja lepinguline esindaja kostjate vastustega juba tutvunud, maakohus on põhjendatuks pidanud kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemist 2,25 tunni ulatuses, ei ole ajakulu 1,5 tunni tasustamine põhjendatud.
2-17-17303 •
•
09.09 – 10.09.2020.a – toimiku läbitöötamine, teeside koostamine, kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine – 4 tundi; Arvestades, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kohtukõne kirjalikult esitamise kohustust, hageja kohtukõne olulisemad seisukohad oli võimalik protokollida ja seega vältida täiendavate menetluskulude tekkimist teeside koostamise näol, ka ei palunud maakohus sellise menetlusdokumendi koostamist, ei ole põhjendatud teeside koostamisega seotud ajakulu hüvitada. Toimiku läbitöötamise, kohtuistungiks ettevalmistumise ja osalemisega seotud põhjendatud ajakulu on, arvestades, et hageja lepinguline esindaja oli toimikutega juba korduvalt tutvunud, ringkonnakohus andis 05.02.2020.a pooltele teada võimalusest tutvuda tsiviilasja nr 2-13-38971 toimikutega, ka esitasid kostjad enne istungit uusi menetlusdokumente, kohtuistungiks tuli ka ette valmistuda ning istungi kestvust, mitte rohkem kui 3 tundi. 08.10.2020.a – asja toimikute läbitöötamine Tallinna Ringkonnakohtu kantseleis. Teeside muutmine ja täiendamine – 5 tundi; Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna hageja lepinguline esindaja oli juba toimikutega eelnevalt korduvalt tutvunud ning vahepealsel ajal kostjad uusi menetlusdokumente ei esitanud, ei ole toimikute läbitöötamise korduv tasustamine põhjendatud. Arvestades, et 10.09.2020.a kohtuistungil määras ringkonnakohus pooltele tähtaja teeside (hinnang tunnistajate ütlustele, vastuvõetud 02.09.2020.a esitatud tõenditele ja lõppseisukohad) esitamiseks 08.10.2020.a ning TsMS § 402 lg 2 kohaselt on tegemist menetlusdokumendiga, mis peab sisaldama asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtet, põhjendatud ajakulu seoses teeside muutmise ja täiendamisega, mitte rohkem kui 3 tundi.
34.Muus osas puudub ringkonnakohtu hinnangul alus määruskaebuse esitajate seisukohtadega nõustumiseks, maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks.
35.Ringkonnakohtu täpsemad seisukohad määruskaebusmenetluses vaidluse all olevate konkreetsete hagejale osutatud õigusabi toimingute vajalikkuse ja põhjendatusega seoses on alljärgnevad: •
• •
23.01.2018.a – kostjate vastuse läbitöötamine, suhtlus kliendiga – 1,5 tundi; Arvestades kostjate menetlusdokumendi sisu ja mahtu (17 lk), selles esitatud sisulisi vastuväiteid hagiavalduses esitatud nõudele ning vajadust enne seisukoha koostamist kliendiga konsulteerida, on ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. 25.01 – 02.02.2018.a – seisukoha koostamine kostjate vastuse suhtes – 6 tundi; Arvestades hageja menetlusdokumendi sisu ja mahtu (11 lk), selles esitatud sisulisi vastuseid kostjate vastuses toodud vastuväidetele, on ajakulu 6 tundi põhjendatud. 30.04.2018.a - kostjate seisukoha läbitöötamine ja hageja arvamuse koostamine – 5,5 tundi; Arvestades kostjate menetlusdokumendi sisu ja mahtu (15 lk) ning selle lisasid, mh esitatud vastuväiteid hageja varasemale seisukohale ning hageja menetlusdokumendi mahtu ja sisu (8 lk), on ajakulu 5,5 tundi põhjendatud. Kuigi hageja on märkinud, et jääb eelnevate seisukohtade juurde, on arvamuses esitatud hulgaliselt uusi väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist hageja varasemate seisukohtade kopeerimisega. Kostjate etteheited maakohtule, et kohtul tulnuks põhjendada, kuidas varasemates menetlusdokumentides avaldatud seisukohtade kopeerimine on põhjendatud, on seega asjakohatud.
2-17-17303 •
12.06.2018.a – toimikutega tutvumine kantseleis, kostjate 21.05 ja 08.06.2018.a seisukohtade läbitöötamine – 1,75 tundi; Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 59 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et õiguslik tähendus on käesolevas asjas pabertoimikul, kostjate menetlusdokumentide mahtu ja sisu (10 lk ja 7 lk) ning neile lisatud tõendeid, samuti seda, et maakohus andis 12.06.2018.a e-kirjaga hagejale teada kostjate poolt täiendavate seisukohtade esitamisest ja määras, et poolte poolt peale 09.05.2018.a esitatud kirjalike tõendite osas võtab kohus seisukoha istungil, tegemist oli esimese istungiga, mille käigus läks kohus asja sisulise läbivaatamise juurde, on ajakulu 1,75 tundi põhjendatud.
36.Ringkonnakohus osundab, et asjaolu, et kostjad maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna selles osas maakohtu määruse tühistamiseks alust. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätete kohaselt ega ole TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.oktoobri 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12).
37.Alust sekkuda maakohtu diskretsiooni ei ole ringkonnakohtu hinnangul ka ülejäänud hagejale osutatud õigusabitoimingutega seotud ajakulu osas. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja lepingulise esindaja kulu on vajalik ja põhjendatud järgmises ulatuses: 21.05.2018.a – töö täiendavate tõenditega, asja materjalide läbitöötamine ja hageja arvamuse koostamine koos vastuväitega kohtu tegevusele – 5 tundi; 14.06.2018.a - kohtuistungiks ettevalmistus ning osalemine – 2,4 tundi; 04.10 – 08.10.2018.a - kostjate 20.09.2018.a uute seisukohtade, tõendite ja taotluste läbitöötamine ja analüüs, hageja arvamuse koostamine – 4 tundi; 22.11.2018.a – kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine – 2,5 tundi; 03.04.2019.a – apellatsioonkaebuse koostamine – 7 tundi; 27.05.2019.a - vastustajate vastuste ja taotluste läbitöötamine. Vastuväidete koostamine – 4 tundi; 06.11 – 07.11.2019.a – kohtuistungiks ettevalmistus ja osalemine – 2,25 tundi; 22.10.2020.a – kostjate teeside läbitöötamine ja analüüs. Seisukoha kujundamine ning repliigi koostamine – 5,5 tundi.
38.Maakohtu poolsest kohtulahendi põhjendamiskohustuse rikkumisest tulenevalt tuleb siiski täiendada vaidlustatud määruse põhjenduste punkti 7 ja lugeda see õigeks järgmises sõnastuses: Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud, arvestades käesoleva tsiviilasja liiki, vaidluse kestust, mahtu ja keerukust, sh menetlusosaliste koostatud ja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kohtule esitatud tõendite hulka, lepingulise esindaja vajadust valmistuda kohtuistungiteks, kohtuistungite kestvust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni (vandeadvokaat), järgmises ulatuses.
39.Lõpetuseks märgib ringkonnakohus, et maakohtule ei ole ette heidetav hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute kogumis hindamine, nagu kostjad I ja III ekslikult aru saanud on. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus hagejale osutatud õigusabi toiminguid ja nendega seotud ajakulu hinnanud siiski eraldiseisvalt, võttes aluseks hageja lepingulise esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjad. Asjaolu, et maakohus on hinnanud mõnda omavahel seotud õigusabitoimingut, ei tee maakohtu määrust ebaseaduslikuks, kuna selline hindamine ei ole kohtupraktikast tulenevalt keelatud. Kohtul on võimalik hinnata kulude nimekirja, kuhu on lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud
2-17-17303 aeg märgitud ajavahemikuna (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.veebruari 2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 12).
40.Arvestades ringkonnakohtu eelpool toodud seisukohti, on hageja lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud 68,4 tunni ulatuses. Seega vähendab ringkonnakohus maakohtu poolt hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja põhjendatuks peetud ajakulu 14,6 tunni võrra (83-68,4). Võttes arvesse, et määruskaebusemenetluses ei ole vaidlust hagejale osutatud õigusabi ühe tööühiku hinna üle (120 eurot), tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude hüvitist vähendada 1752 euro (14,6x120) võrra. Maakohtu määrus tuleb eeltoodust tulenevalt tühistada osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 8808 eurot ületavas osas (10 560-1752).
41.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude kindlaksmääramine ja edasikaebeõigus
42.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
43.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.