Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

19.02.2022 esitas kohtutäitur kaebusele vastuse. Kohtutäitur märkis, et asja materjalidest ei ole näha, et avaldaja oleks riigilõivu tasunud. Juhul kui avaldaja tasus riigilõivu, siis vaidles kohtutäitur vastu kaebuse menetlusse võtmisele, sest avaldaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohtule esitatud kaebuses heidab avaldaja kohtutäiturile ette seda, et kuigi võlgnik teavitas kohtutäiturit varasemalt võlgniku vastu teise kohtutäituri juures algatatud täitemenetlusest ja selles täitemenetluses sõlmitud (võlgnevuse osade kaupa tasumise) kokkuleppest, mille järgi, kokkulepe täitmise korral võlgniku vara ei arestita, arestis kohtutäitur siiski avaldaja kontod, sissetulekud. Kohtutäitur märkis, et sellise etteheitega kaebust ei ole avaldaja eelnevalt kohtutäiturile esitanud. Avaldaja on kohtutäiturile esitanud 07.12.2021 kaebuse, milles ta ei olnud rahul pensioni arestimise ulatusega, kuid kaebuses ei olnud sõnagagi mainitud varasemalt algatatud täitemenetluses sissenõudjaga sõlmitud ajatamise kokkulepet. 07.12.2021 esitatud kaebuses ei ole võlgnik kuidagi viidanud sellele, et leiab kohtutäituri tegevust kontode ja sissetulekute arestimisel ebaseaduslikuks just nimelt selles varasemas täitemenetluses sõlmitud ajatamise kokkuleppe tõttu. Seega tuleb avaldaja kaebus jätta läbi vaatamata. Täiendavalt tuleb avaldaja kaebus kontode ja sissetulekute arestimisele jätta läbi vaatamata, sest avaldaja on minetanud kaebeõiguse. Avaldaja sai kontode ja sissetulekute arestimisest teada 09.11.2021. Kohtutäiturile kaebuse esitamise kuupäevaks oli 19.11.2021. Avaldaja esitas kaebuse 07.12.2021. Kohtutäitur märkis, et avaldaja kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu, sest varasemas täitemenetluses sõlmitud kokkulepped ei laiene järgnevatele täitemenetlustele. Kaebuses märgitud täiteasjas ei ole avaldaja sõlminud sissenõudjaga mingit kokkulepet. Kohtumääruse põhjendused Kohus märgib, et kuigi avaldaja ei esitanud riigilõivu tasumise kohta maksekorraldust, on kohus riigilõivu laekumise tuvastanud ning avaldaja on kaebuselt riigilõivu siiski tasunud. Kohus leiab, et avaldaja esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata muul alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. TMS § 217 lg 1 kohaselt täitemenetluse osaline võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Vastavalt kohtutäituri teatele kontrollis kohus avaldaja poolt esitatud kaebust ja kohtutäituri 30.12.2021 otsust ning nende sisu ja tuvastas, et avaldaja esitas kohtule kaebuse, milles ta ei olnud nõus sellega, et kohtutäitur arestis avaldaja pangakontod ja sissetulekud täitemenetluses nr 084/2021/6989, sest veel varasemas täiteasjas oli avaldaja sõlminud sealse sissenõudjaga ajatamise kokkuleppe ning mh kokkuleppe, et avaldaja pangakontosid ei arestita. Kohus palus avaldajal esitada kohtutäituri otsus avaldaja kaebusele. Avaldaja esitas kohtutäituri 30.12.2021 otsuse avaldaja 07.12.2021 kaebusele. 07.12.2021 kaebus oli kohtutäiturile esitatud põhjusel, et avaldaja ei olnud nõus pensioni arestimise ulatusega, mitte sellega, et pension üldse arestiti. Seega on kohtutäitur asunud õigesti seisukohale, et avaldaja ei ole

kohtule esitatud kaebuse osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevalt pole ka sissetuleku ja pangakontode arestimise aktid enam vaidlustatavad, sest aktid on avaldajale kätte toimetatud 09.11.2021 (tõendatud postiasutuse väljastusteadetega) ning vaidlustamise tähtaeg oli TMS § 217 lg-st 1 lähtuvalt 19.11.2021. Selleks ajaks avaldaja akte ei vaidlustanud ning avaldaja on oma kaebeõiguse minetanud. Eeltoodust tulenevalt ja TMS § 217 lg 6, § 218 lg 1 lause 2 ning TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel jätab kohus avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastamiseks tuleb avaldajal esitada vastav taotlus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.