Mercanter Veod OÜ hagi Nordic Spedition OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nordic Spedition OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4807,57 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja) Mercanter Veod OÜ (registrikood 14473216), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Silvia Urgas Kostja (apellant) Nordic Spedition OÜ (registrikood 12702919), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kohtuistungi toimumise aeg
14. veebruar 2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 8. oktoobri 2021. a otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.Nordic Spedition OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Nordic Spedition OÜ kanda.
Määrata Mercanter Veod OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 980 eurot ja mõista see Nordic Spedition OÜ-lt Mercanter Veod OÜ kasuks välja. Jätta rahuldamata Mercanter Veod OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 380 euro ulatuses.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(9)
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mercanter Veod OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Nordic Spedition OÜ (kostja) vastu. Kuna kostja esitas vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Viru Maakohtule hagimenetluses menetlemiseks. Hageja esitas 4. septembril 2020 Viru Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja 4729,20 euro suuruse põhivõla ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11. juulist 2020 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Viru Maakohus edastas 4. septembril 2020 hagiavalduse kohtualluvusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veolepingu. Kostja tellis hagejalt 12. novembril 2019 rahvusvahelisi kaubavedusid, edastades oma hinnakirja, millises summas kostja oli valmis vedude eest tasuma. Hageja teostas 20.03.2020-23.03.2020 veoteenust marsruudil Läti-Budapest-Baden, 24.03.2020-27.03.2020 Läti-Leedu, 31.03.2020-02.04.2020 ja 03.04.2020-06.04.2020 UngariBaden-Soome, 09.04.2020-12.04.2020 ja 13.04.2020-20.04.2020 Leedu-Rumeenia-Poola. Hageja teostas veod korrektselt ja õigeaegselt, kasutades kauba otsese vedajana Mercanter Trans OÜ-d. Hageja esitas kostjale 24.03.2020-20.04.2020 veoteenuse eest 6 arvet summas 12 622,57 eurot. Arved on koostatud vastavalt kostja poolt 12. novembril 2019 saadetud hinnakirjale. Kostja tasus arved 7933,37 euro ulatuses, jättes tasumata 4729,20 eurot. Kostja on 24.03.2020, 27.03.2020, 02.04.2020 ja 06.04.2020 arved tasunud 500 euro võrra väiksemas ulatuses, 11.04.2020 arve 400 euro võrra väiksemas ulatuses ning 20.04.2020 arve on täielikult tasumata. 24.04.2020 lõpetasid hageja ja kostja koostöö, sest kostjal ei olnud hagejale enam vedusid pakkuda. 24.04.2020 kinnitas kostja juhatuse liige, et garanteerib hageja arvete tasumise õigeaegselt, esitamata mingeid etteheiteid hageja poolt esitatud arvete suurusele või veoteenuse kvaliteedile. Kostja ei ole võlgnevust hagejale tasunud. Veolepingule kohaldub rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) ja Eesti õigus. Hageja kohustuseks oli teostada kaubavedu Euroopas.
2.Hageja märkis 29. jaanuari 2021 vastuses, et sõidumeerikud vastavad arvetel näidatud kilometraažile ning vedaja ei hilinenud sihtkohtadesse. Kostja väited hilinemiste kohta on tõendamata.
2(9)
Hageja leiab, et kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue. Haagisega tekkinud probleemid kõrvaldati Mercanter Trans OÜ kulul. Haagist ei üürinud kostjalt mitte hageja, vaid kauba otsene vedaja Mercanter Trans OÜ. Vedamise käigus sai viga haagise tagatulede paneel ning vajalik oli teostada rattavahetus, mille eest esitas kostja Mercanter Trans OÜ-le kaks arvet, mille Mercanter Trans OÜ on kostjale tasunud. Haagise üürileping oli sõlmitud Mercanter Trans OÜ-ga. Haagise üürileandja Euro Leasing OÜ ja kostja vahel sõlmitud 24. aprillil 2020 vara üleandmisevastuvõtmise aktist nähtub, et haagis tagastati samas seisukorras nagu väljaandmisel, mis tõendab, et Mercanter Trans OÜ tagastas haagise nõuetekohaselt. Kostjal ei ole nõudeid hageja ega Mercanter Trans OÜ vastu. Haagise vaheseina rikke eest ei vastuta hageja ega Mercanter Trans OÜ. Üüritud haagisel tekkis puudus, mille tulemusena ei avanenud haagise vahesein, mistõttu see kauba saamiseks kostja juhisel maha lõhuti. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks haagise väidetavate puuduste tõttu kandnud kahju seoses seisupäevadega, haagise transpordiga remondikohta ja tagasi, haagise pesu ja katkenud kaubatarnetega. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustub hagejaga selles, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kaubaveoleping VÕS § 774 lg 1 mõistes. Kostja ei nõustu hagejaga selles, et hageja on veolepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt teostanud ning esitanud töö mahule vastavad arved. Hageja on korduvalt hilinenud laadimistele Vilniuses, Rumeenias ja Tallinnas ning on rikkunud kostjalt vedude teostamiseks saadud hinnalise multitemperatuurse haagise, tekitades kostjale kahju muuhulgas haagise seisupäevade, täiendava transpordi, pesu ja kaubatarnete katkemisega. Hageja on kostjale esitanud arve nr T18-2, millel on kajastatud tegelikust marsruudist 400 kilomeetrit enam. Hageja ei ole kostja tähelepanekule vaatamata korrektset arvet esitanud. Kostja esitas hagejale arved kahjude hüvitamise kohta ning on oma nõude hageja nõudega tasaarvestanud. Hageja nõue kostja vastu on lõppenud. Arvetel nr T18-1 ja T18-2 tuleb kajastatud kilomeetrite summa kokku 4480, kuid saajate aadresside vahekauguste summa ja sellest lahutatud veaprotsendi (3%) tulemusel pidi arvete kilometraaž olema umbes 440 kilomeetrit väiksem. Kostja leiab, et hageja on arvetel nr T18-1 ja T18-2 sõidu kilometraaži ülepaisutanud ning hageja nõuab tasu veoteenuse eest, mida hageja ei ole kostjale osutanud. Hageja hilines veose üleandmisega 25. aprillil 2020 Tallinnas 4 tundi, 10. aprillil 2020 Vilniuses 2 tundi ja 16. aprillil 2020 Rumeenias 2 tundi 45 minutit, kokku 8 tundi ja 45 minutit. Kostja on oma klientide ees seoses vedude hilinemisega pidanud kandma leppetrahve arvestusega 150 eurot tund. Kostja on palunud hagejal hüvitada veoste hilinemisest tekkinud leppetrahvi nõuded summas 1575 eurot ning on hagejale 10. juunil 2020 esitanud arve nr 235931, mida ei ole hageja tasunud. Lisaks on kostja saanud kahju kulutusega õigusabiteenusele 1800 eurot, mis oli tingitud inkassofirma kaudu esitatud hageja alusetule nõudekirjale vastamise vajadusest. Kostja andis hageja kasutusse veoteenuse osutamiseks vajaliku multitemperatuurse haagise ja seejärel haagise (reg. nr FFFFFF). Hageja kasutas haagist hooletult ja rikkus kahel korra haagise tagumiste tulede paneeli ja tekitas haagise kerele vigastused ning rikkus haagise vaheseina. Kostja pidi haagise rikkumisega kandma järgmist kahju: haagise seisupäevad seoses põhjustatud 3(9)
kahjujuhtumiga 3.-16. märts 2020, 14 päeva 840 eurot (sh käibemaks); haagise transport remondikohta ja tagasi 120 eurot (sh käibemaks); haagise seisupäevad seoses põhjustatud kahjujuhtumiga 24. märts -15. aprill 2020, 23 päeva 1380 eurot (sh käibemaks); haagise transport remondikohta ja tagasi 120 eurot (sh käibemaks); haagise pesu 90 eurot (sh käibemaks); haagise kahjustuste tõttu katkenud kaubatarnete kahjud 3600 eurot (sh käibemaks). Kokku on kostja kulud haagise endisesse seisukorda viimiseks ja kahju seoses kaubatarnete katkemisega 6150 eurot. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja väidetava nõude kostja vastu kahjunõudega hageja vastu kattuvas ulatuses.
4.Kostja muutis oma varasemat seisukohta ja asus 14. juuli 2021 vastuses seisukohale, et veoleping sõlmiti Mercanter Trans OÜ-ga ning seda täiendava kokkuleppega, et veoteenuse eest tasutakse Mercanter Trans OÜ asemel hagejale (VÕS § 80 lg 1). Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 8. oktoobri 2021. a otsusega hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4451,45 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlalt alates 11. juulist 2020 kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud 94% ulatuses kostja ja 6% ulatuses hageja kanda. Maakohus märkis, et tegemist on rahvusvahelise veoga, mistõttu tuleb kohaldada CMR konventsiooni ja viimasega reguleerimata osas VÕS sätteid. CMR konventsioon ei reguleeri otseselt tasu maksmise kohustuse täitmist, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt (veose tellijalt) kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Maakohus tuvastas, et veoleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Kostja ei ole tõendanud väidet, et tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga, kus hageja oli kasusaaja ja teenuse osutajaks oli Mercanter Trans OÜ. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ta on teostanud kostjale vedusid arvetel nr T18-1 ja T18-2 märgitud ulatuses kokku 4480 km. Maakohus jättis hageja nõude osas, mis ületab arvetel nr T18-1 ja T18-2 kokku 4154 kilomeetrit, s.o 277,75 euro ulatuses rahuldamata. Seega on hageja põhinõude suuruseks 4451,45 eurot (4729,20 – 277,75). Järgmisena käsitles maakohus kostja tasaarvestusavaldust. Kostja väitel on hageja tekitanud kostjale seoses haagise kahjustamisega ning kauba mahalaadimistele hilinemistega kahju 7725 euro ulatuses. Kostja ei ole tõendanud hilinemise tõttu tekkinud kahju. CMR konventsiooni artikli 30 lg 3 alusel võib kauba kohaletoimetamisega viivitamine tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast alates. Kostja väitel hilines hageja 10.04.2020, 16.04.2020 ja 25.04.2020. Kostja ei ole esitanud hagejale kirjalikku nõuet hilinemise eest hüvituse tasumiseks. Selliseks nõudeks ei saa pidada kostja 15.12.2020 vastuse lisana 8 esitatud 10.06.2020 arvet. Soov esitada hagejale kahjunõuet peab olema väljendatud selgesõnaliselt, mitte kaudselt tuletavana. Samuti oleks see esitatud enam kui 21 päeva pärast väidetavat kauba saajale hilinemisega üleandmist. Kostja ei ole ka tõendanud, et talle oleks esitatud leppetrahvinõudeid ning et kostja neid tasunud oleks.
4(9)
Kohtule esitatud 24.04.2020 aktist nähtub, et haagis tagastati samas seisukorras nagu väljaandmisel. Seega kõrvaldas haagise üürinud Mercanter Trans OÜ tekkinud haagise puudused (rattavahetuse ja katkise tagatulede paneeli) omal kulul enne haagise tagastamist, samuti ei ole tagastamisaktis märgitud, et haagis vajaks pesu. Kostja ei tõendanud, et oleks haagise seisupäevade, transpordi, pesu ja väidetavalt katkenud kaubatarnete tõttu kandnud kahju. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhted ebaõigesti. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja sõlmis veolepingu hagejaga, mistõttu kohustub kostja tasuma veoteenuse eest hagejale. Hagejal ei ole kostja vastu veolepingust tulenevat nõuet, sest kostjal oli veoleping sõlmitud Mercanter Trans OÜ-ga. Maakohtu järeldus, et Mercanter Trans OÜ tegeles vedamise korraldamisega, vastab ekspedeerija tegevusele VÕS § 855 lg 1 mõistes. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et kostjal oli veoleping hagejaga, vastutab hageja kostja ees Mercanter Trans OÜ poolt tekitatud kahju eest. Kostjale on veoteenuse osutamine ja haagise rentimine kompleksne teenus, s.o haagis antakse üürile veolepingu teisele poolele. Maakohtu otsusest ei ole mõistetav, millisele järelduse on maakohus Mercanter Trans OÜ, hageja ja kostja õigussuhete kohta teinud. Otsusest ei nähtu, kas Mercanter Trans OÜ oli otsene vedaja või veo korraldaja (ekspedeerija). Kui Mercanter Trans OÜ oli otsene vedaja, siis oli hageja ja kostja vahel ekspedeerimisleping (VÕS § 854), kuid maakohus on tuvastanud, et poolte vahel oli veoleping. Kui Mercanter Trans OÜ oli ekspedeerija, siis jääb vastuseta küsimus, kes oli otsene vedaja. Kostja leiab, et veoleping oli sõlmitud Mercanter Trans OÜ-ga koos täiendava kokkuleppega, kanda tasu veoteenuse eest hagejale, kellega ei ole kostja enne kohtumenetlust suhelnud.
7.Kostja jäi maakohtus esitatud seisukoha juurde, et tal on hageja vastu tasaarvestatav nõue. Kostja leiab, et maakohus hindas tõendeid ebaõigesti, kui leidis, et haagise (reg. nr TTTTTT) tagastamise aktiga on tõendatud, et haagise puudused olid enne haagise tagastamist kõrvaldatud. Kostja selgitab, et rikuti haagist reg. nr-ga BBBBBB. Kostjal ei ole võimalik haagise seisupäevadest tekkinud kahju täpset suurust tõendada. Kostja leiab, et kahjuhüvitise vastunõuet ei saa jätta arvestamata põhjusel, et selle suurust ei ole võimalik täpselt tõendada. Kostja viitab VÕS § 127 lg-le 6. Vastus apellatsioonkaebusele
8.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5(9)
Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude põhivõla 277,75 euro saamiseks. Tegemist on rahvusvahelisest veolepingust tuleneva nõudega ja hagi rahuldamise aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1, viivisenõude rahuldamise aluseks VÕS § 113 lg 1. Kostja kahjunõude aluseks saab olla VÕS § 115 lg 1. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, oleks hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). I
10.Apellandi etteheited maakohtule selgitamiskohustuse rikkumise, materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise kohta on põhjendamatud. Maakohus järeldas tuvastatud asjaoludest õigesti, et praeguse vaidluse esemeks oleva veolepingu poolteks olid hageja ja kostja (otsuse p 12). Maakohus ei pidanud kostjale selgitama, et ta peab oma vastuväiteid veolepingu sõlmimise kohta hagejaga tõendama. Kostjat esindas advokaat ja kostjale pidi olema hageja väidetest arusaadav, et hageja ei võta omaks kostja väidet veolepingu sõlmimisest Mercanter Trans OÜ-ga.
10.1.Vaidluse korral lepingupoolte määratlemisel on eelkõige vaja tuvastada, milline teadmine oli lepingu sõlmijatel lepingu sõlmimise hetkel teisest lepingupoolest, s.o teadmine sellest, kellega leping sõlmitakse. Lepingu sõlmimist kajastavatest asjaoludest ja tõenditest (lepingudokument, ekirjavahetus jms) peab nähtuma teisele lepingupoolele selgelt ja arusaadavalt lepingu sõlmimine konkreetse isiku nimel (VÕS § 29 lg 5 p 1). Vaidluse korral tuleb hinnata poolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist (VÕS § 29 lg 5 p 3).
10.2.Kostja ei ole väitnud, et teadis juba lepingut sõlmides, et veo tellijaks on Mercanter Trans OÜ. Kostja on sellisele seisukohale jõudnud menetluse jooksul. Puudub vaidlus, et leping sõlmiti suulises vormis ja lepingudokumendid pooltel puuduvad. Maakohus võttis seetõttu veolepingu poolte määratlemisel põhjendatult arvesse hageja esitatud arved teenuse eest tasumiseks ja kostja 24.04.2020 e-kirja, milles kostja garanteeris hageja arvete tasumise veolepingu olemasolu poolte vahel.
10.3.Tõenditest nähtub lisaks, et kui D kostjale praeguse veolepingu teemal 21.05.2020 seoses vaidlusega kilometraaži osas kirjutas, lisas ta e-kirja teema reale „Mercanter Veod OÜ“ (dtl 101). Ka kostja ise on käsitanud kahjunõude esitamisel oma lepingupartnerina hagejat ja esitanud arved kahju eest tasumiseks hagejale (dtl 103-104). Kostja esitas peale haagisega BBBBBB toimunud intsidenti, mille käigus sai kannatada haagise ratas ja tagatulede paneel, hagejale arved remondi hüvitamiseks (dtl 154-155). Puudub vaidlus, et D laadis koorma vastavalt kostja logistikult saadud juhistele ja tagastas haagise. Ka nimetatud asjaoludest ja tõendist ei saa teha järeldust, et leping sõlmiti Mercanter Trans OÜ-ga.
10.4.Kostja ei esitanud maakohtus tõendeid, millest saaks teha järeldust, et leping sõlmiti hageja asemel Mercanter Trans OÜ-ga. Asjaolu, et kostja poole ei pöördunud hageja seaduslik esindaja veolepingu sõlmimise ettepanekuga ja kogu suhtlus toimus D-ga, kes on ühtlasi Mercanter Trans OÜ seaduslik esindaja, ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
10.5.Puudub vaidlus, et hageja ja Mercanter Trans OÜ puhul on tegemist äriühingutega, millest esimese seaduslik esindaja on R ja teisel D, need isikud on omavahel sugulussidemetes, äriühingute e-posti, kodulehe ja postiaadressid on samad. Nimetatud asjaolud ei võimalda asjas esitatud tõendeid kogumis hinnates väita, et veoleping sõlmiti Mercanter Trans OÜ-ga.
6(9)
Kostja seaduslik esindaja W on Krediidiinfo protaali väljavõtete kohaselt samuti Euro Leasing OÜ juhatuse liige, kuid kasutab Nordic Spedition OÜ nimel kirjutades XXX aadressi (dtl 51, 100, 145-147). Praegusel juhul ei saa maili-aadressi või domeeninime kasutamisest teha järeldusi selle kohta, kellega leping sõlmiti, sest nende kasutamiseks võivad erinevad isikud omada õiguslikku alust. Ringkonnakohus jääb oma 04.02.2022 toodud seisukohtade juurde, et domeeninimede registrist nähtub üksnes see, kes on domeeni enda nimele registreerinud, mitte see, kes on selle kasutajad. Seega leidis maakohus põhimõtteliselt õigesti, et vaidlusaluse e-posti aadressi kuulumist Mercanter Trans OÜ-le ei saa lugeda üldteadaolevaks asjaoluks. Seda ka siis, kui selline asjaolu nähtub domeeninimede registrist.
10.6.Põhjendamatu on apellandi seisukoht, et seoses ühiste e-postiaadresside ja kodulehe nimedega pidanuks hageja kohtu ette tooma tõendid, et asjas tähtsust omavad tahteavaldused on teinud hageja. Kostja pidi hageja väited ümber lükkama. Hageja on põhistanud, et D-l olid volitused tegutseda hageja nimel.
10.7.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et D-l puudus õigus esindada hagejat veolepingu sõlmimisel ja hilisemas kirjavahetuses. Hageja on kinnitanud, et D suhtles kostjaga hageja veo korraldajana. Nimetatut hageja väidet tsiteerides ei ole maakohus otsuse p-s 13 viidanud ekspedeerimislepingule (VÕS § 855 lg 1 mõttes) nagu apellant ekslikult leiab. Apellandi poolt viidatud 23.04.2020 saadetud e-kirjas (dtl 98) teatab D, et lõpetab koostöö kostjaga ja palub tasuda kohe kõik seni tasumata Mercanter Veod OÜ, st hageja, arved. Veoleping kui üks töövõtulepingu eriliike ei ole kestvusleping, seega ei saa seda üles öelda. Seetõttu ei ole D kirjal koostöö lõppemise kohta seda tähendust, mida kostja sellele omistab (VÕS § 196 lg 1 mõttes). Kirja sisust ei tulene, et D heidaks kostjale ette veolepingu rikkumist, pigem on tegemist teatega järgneva koostöö lõpetamise kohta.
10.8.Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et D Mercanter Trans OÜ juhatuse liikmena pöördus hageja poole, kuna Mercanter Trans OÜ soovis osutada veoteenust, paludes arved maksta hagejale. Kostja on teinud 12.11.2019 pakkumise veoteenuse tellimiseks aadressile XXX. Vaidlustamata asjaoludel kasutavad seda e-posti aadressi nii hageja kui ka Mercanter Trans OÜ. Kostja väidab, et andis oma kaubiku vedaja Mercanter Trans OÜ kasutusse, kuid hageja ei eitagi, et kasutas Mercanter Trans OÜ-d vedajana.
11.Kostja on toonud uue asjaoluna apellatsioonimenetluses esile, et perioodil 12.11.2019 – 19.03.2020 saatis D kostjale arveid Mercanter Trans OÜ nimelt. Nimetatu ei oma tähendust, kuna tegemist ei ole hagi esemeks olevate vedudega. Samuti on tegemist uue asjaoluga, mida kostja saanuks esile tuua ja tõendada maakohtus. Ringkonnakohus jätab vastavad asjaolud tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
12.Kokkuvõttes ei ole kostja tõendanud, et sõlmis lepingu Mercanter Trans OÜ-ga. Seetõttu pidi kostja veolepingust tuleneva tasumise kohustuse täitma hagejale (VÕS § 80 lg 1). II
13.Maakohus leidis põhjendatult, et kostja tasaarvestusavaldus ei too endaga kaasa hageja nõude lõppemist.
14.Apellandi arutluskäik, kellele ja millise hinnaga ta haagise üürib, võib olla õige, aga ei anna alust teha maakohtust erinevat järeldust.
7(9)
15.Kuigi apellatsioonkaebus on esitatud maakohtu otsusele hagi rahuldavas osas tervikuna, puuduvad selles väited otsuse ebaõigsuse kohta, mis puudutab kauba hilinemist sihtkohta. Nimetatust järeldab kolleegium, et seda osa maakohtu otsusest kostja ei vaidlusta.
16.Asjaolust, et maakohus hakkas tuvastama kahju tekkimise eeldusi, saab järeldada, et maakohus pidas hageja vastutust kostjale tekitatud kahju eest õiguslikult võimalikuks. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, millisel õiguslikul alusel saab hageja vastutus haagise rikkumisest tekkida. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada. Pooled olid maakohtus ühel meelel, et kostja tasaarvestusnõude näol on tegemist üürisuhtest (VÕS § 271) tuleneva kahju hüvitamise nõudega. Otsusest ei selgu, kas maakohus pidas haagise üürilepingu pooleks hagejat või hagejat solidaarselt vastutavaks Mercanter Trans OÜ-ga mingil muul õiguslikul alusel. Kolleegiumi arvates ei oma see vaidluse lahendamisel määravat tähendust, kuna esialgne üürnik vastutab VÕS § 290 lg 2 esimese lause kohaselt üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt isikuga, kellele üürniku õigused ja kohustused üle anti.
17.Maakohus leidis õigesti, et kostja menetlusliku tasaarvestuse nõude aluseks olevad asjaolud ei ole tõendanud.
17.1.Apellant väidab apellatsioonkaebuses, et D rikkus haagise numbrimärgiga BBBBBB. D 02.04.2020 seletuskirjast (dtl 144) nähtub viimase selgitus: „Pärast sügavkülma laadimist haagisele BBBBBB panin vaheseina kinni ja sõitsin järgmisesse kohta laadima. Järgmises laadimiskohas enam vaheseina lukustus lahti ei tulnud.“ 5.05.2020 e-kirjast (dtl 100) nähtuvalt kirjutas kostja hagejale: „Tegelikult olite teadlik ja teile ka selgitati, et antud katkine vahesein tuleb jõuga lahti teha, sest see on ainus väljapääs päästa külmikus olev kaup ja see maha laadida.“ Nimetatud tõenditest saab järeldada, et vahesein ei avanenud, kuid sellest ei saa teha järeldust, et vaheseina lukustuse rikke tekitas vedaja või lukustus ei toiminud vedajast tuleneva asjaolu tõttu. Teisisõnu ei saa nendest asjaoludest teha järeldust, et võlgnik rikkus lepingut (VÕS § 115 lg 1) ja et võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Samuti leidis maakohus õigesti, et kostjale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Kostja esitatud fotodelt (dtl 111-121) ei saa ilma vastava erialateadmiseta järeldada tekkinud kahju ulatust ja suurust. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks tellinud haagise remondi, haagis oleks seisnud remondi tõttu ja kostja oleks tasunud remondiettevõttele selle parandamise eest. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolu, et kahjustatud haagis oli vaidlusalustel perioodidel talle vajalik tema majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 134 lg 4 II lause). Kostja on esitanud üksnes enda hagejale esitatud arved väidetava kahju eest, kuid arve ei tekita kohustust. Kuna nimetatud kahju hüvitamise eeldused ei ole leidnud tõendamist, puudub vajadus hinnata ülejäänud vastutuse eeldusi (VÕS § 127 lg 2-4) ja kahju suurust. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kostjal puudub hageja vastu tasaarvestatav nõue.
17.2.Õige on apellandi väide, et maakohus tegi vale järelduse haagise tagastamise aktist (dtl 143), sest nimetatud tõend ei käsita haagise TTTTTT tagastamisjärgset seisukorda. Nimetatut möönis ringkonnakohtu istungil ka hageja. See menetluslik minetus ei muuda aga maakohtu otsust ebaõigeks.
18.Haagise tulede paneeli ja ratta vigastuse osas on hageja esitanud tõendid, et kostja esitas Mercanter Trans OÜ-le nende parandamise maksumuse eest arved (dtl 154-155) ja Mercanter Trans OÜ on nende eest tasunud (ddtl 141-142).
8(9)
19.Kolleegium ei pea vajalikuks vastata kostja apellatsioonkaebuse p-des 61-66 toodud väidetele D tausta kohta, sest nimetatu ei oma tähendust asja lahendamisel. III
20.Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kostja kanda.
21.Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse.
21.1.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1190 eurot kokku 7 tunni eest, millele lisanduvad kohtuistungiga seotud kulud. Nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: maakohtu otsuse analüüs, suhtlus kliendiga kokku 1h; koostanud apellatsioonkaebusele vastuse ja esitanud selle 3,90 h; suhtlus kliendiga, istungi teemal kohtuga, kohtunõude ja kostja seisukoha analüüsimine, kohtumääruse analüüs ja sellekohane suhtlus kliendiga kokku 0,50 h, istungiks ettevalmistumine ja menetluskulude nimekirja koostamine 2h. Hageja on esitanud menetluskulud kindlaksmääramiseks käibemaksuta, kuna hageja on käibemaksukohuslane.
21.2.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
21.3.Kolleegiumi hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 7 h ulatuses. Hageja toodud ajakulust peab kolleegium osaliselt põhjendatuks istungiks ettevalmistumise ja menetluskulude nimekirja koostamise 1h ulatuses (2 h asemel). Kohtuistungi protokolli kohsaelt kestis istung 1 h. Muu hageja esindaja ajakulu on põhjendatud ja kokku on vajalik ajakulu 7 h (8 h asemel). Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et hageja esindaja on maakohtu menetluses põhjalikult dokumentidega tutvunud ja oma seisukoha kujundanud. Samuti sellega, et tegemist oli vähemahuka ja lihtsa vaidlusega.
21.4.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 170 eurot (käibemaksuta). Tunnitasu suurus ületab hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab kolleegium mõistlikuks tunnitasuks praeguse menetluse puhul 140 eurot (käibemaksuta).
21.5.Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 980 eurot (7*140). Hageja menetluskulud on ilma käibemaksuta. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 210 euro ulatuses.
22.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
23.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.