2-20-145895/22 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja esitas 28.12.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-20-145895), mis anti üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses kuna võlgnik esitas vastuväite. Hageja esitas 09.02.2021 hagi. Hagiavalduse aluseks on kostja ja Iluteeninduse Koolitus OÜ vahel sõlmitud 30.08.2016 õppeleping, mille alusel hageja lõi kostjale võimaluse õppida koolis kosmeetiku õppekava alusel. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisega, et on tutvunud Iluteeninduse Koolitus OÜ lepinguga ning kohustub seda täitma. Ajavahemikul 3.03.2017-02.12.2017 esitas Iluteeninduse Koolitus OÜ kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Iluteeninduse Koolitus OÜ osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Iluteeninduse Koolitus OÜ on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Iluteeninduse Koolitus OÜ teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Iluteeninduse Koolitus OÜ poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: nr. 370383 summas 735,00 tähtajaga 10.03.2017, arve nr 371531 summas 145,00 tähtajaga 9.12.2017. Kokku on kostjal tasumata teenuse eest vastavalt arvetele 880,00 eurot. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk 8 % aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 9.02.2021 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 248,16 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja Iluteeninduse Koolitus OÜ kasuks välja võlgnevus 880,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 248,16 eurot, viivised alates 10.02.2021 kuni põhinõude summas 880,00 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 200,00 eurot ja hageja õigusabikulud 20,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukoht Kuna kostja soovis asutada enda ilusalongi, asus kostja Iluteeninduse Koolitus OÜ-sse õppima eesmärgiga omandada kosmeetikule vajalikud kutsoskused. Algul toimusid koolis ka tunnid ning õppetöö sujus. Nende tundide eest tasus kostja ka koolile lepinguga ettenähtud summad. 2016.a. sujus õppetöö normaalselt, 2017.a. algasid õppetööga probleemid – st õppetööd ei toimunud ning kool ei vastanud ka telefonikõnedele ja e-kirjadele. Kool edastas pidevalt maksmiseks arveid, kuid mingitki õppetööd ei toimunud. Kui kostja uuris praktika toimumise kohta, vastas kool, et praktikaplaan ripub Xxxx seina peal. Samuti ei edastanud kool ka tunniplaane. Kostja ei tasunud

arveid alates 03. august 2017, kuna lubatud tunde ei toimunud. 08.01.2018 saatis kosmeetikute kaugõppe grupp koolile kirja põhjusel, et on saamata hulk õppeaineid ning ka ainete akadeemiline maht pole see, mis algselt kooli astudes lubati. Osad ained nagu kosmeetiline keemia ja võõrkeel, ei olnud üldse toimunud. 15.06.2017 väljaprinditud õppekava, mille alusel kooliga leping sõlmiti ei vasta tegelikkusele ning kosmeetikute kaugõppe grupp leiab, et kool ei ole täitnud enda lepingujärgset kohustust ja ei ole pakkunud lubatud õppeteenust. Samuti nõudsid õpilased tasaarveldamist juba tasutud õppemaksu osas. Kool korraldas sel teemal koosoleku, millel kostjal ei olnud lühikese etteteatamis aja tõttu võimalik osaleda. Kaasõpilased andsid teada, et nad vabastati õppemaksust ning, et nad said mingit eksamikompensatsiooni. Kool ei ole toimunud koosoleku protokolli siiani edastanud. Sel koosolekul kinnitas kool Kosmeetikud4 klassile, et neil ei ole võimalik lubatud ainetunde anda. Osad õpilased nõustusid kooli ettepanekuga, saama kooli lõputunnistust ilma õppeaineid läbimata. Kostja leiab, et ei saa nõustada fiktiivse tunnistuse saamisega, sest läks sinna kooli õppima eesmärgiga avada enda kosmeetikasalong ning ilma õppimata oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud kosmeetiku töös, ei ole see võimalik. Kool ei suutnud anda tunde enamiku õppekava ulatuses: näohooldus, töötervishoid, nahahaigused, käte-jalgade hooldus, kehahooldus, kosmeetiline keemia, majandusõpe ja samuti erialased võõrkeeled soome ja inglise jne. Kirjades koolile teatas kostja korduvalt, et ma ei ole nõus tasuma nende poolt saadetud arveid, kuna õppetööd ei ole toimunud. Kostja lootis pikalt, et kool pakub lahendust, kuidas on võimalik antud aineid omandada. Samuti leidis kostja, et kool on teda petnud, sest lepingus oli kirjas, et on küll lubatud muudatused õppekavas, aga kusagil ei olnud kirjas, et õppetööd üldse ei toimu. Kool pakkus algselt riikliku õppekava järgi rahvusvahelist erialakoolitust. Osad samast kursusest osavõtjad said kooliga kokkuleppel kätte ka nn lõputunnistused, aga kostja ei soovi saada fiktiivseid tunnistusi vaid erialast õpet, mida algselt kool lubas. Kostja palub jätta Iluteeninduse Koolituse OÜ hagiavaldus võlgnevuse nõudes 1217.70 eurot rahuldamata ja kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 järgi lihtmenetluses, kuna hagihind nii põhinõudes ja kõrvalnõuetest on mõlemad alla 2000 € ning alates 01.01.22 kehtiva TsMS § 405 järgi, mille kohaselt on lihtmenetluse asi tsiviilasi, kus hagihind arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on kohtu põhjendused toodud TsMS § 444 lg 2 järgi. Kohus, kuulanud ära pooled, hinnanud poolte seletusi ja kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud, tõendad ja tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel puudub vaidlus, et Iluteeninduse Koolitus OÜ ja kostja sõlmisid 30.08.2016 õppeteenuste osutamise lepingu (dok 5s 09.01.21, hagi lisa 1), millega Iluteeninduse Koolitus OÜ

kohustus osutama kostjale õppeteenust ning kostja kohustus tasuma õppemaksu vastavalt õppeteenuste lepingule. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja soovis õppemaksu tasumist kvartaalselt (kostja seletused 15.09.2021 ärakuulamisel, dok 11, 12) ning Iluteeninduse Koolitus OÜ esitas 03.03.2017-02.12.2017 kostjale 02.12.2017 arve nr 371531 summas 145 eurot (jaanuar 2018) ja 03.03.2017 arve nr 370383 summas 735 eurot (märts 2017-juuli 2017) (dok 5s 09.01.21, hagi lisa 2), mida kostja ei ole tasunud. Samuti pole vaidlust selles, et hagetavalt võlalt on viivis seadusjärgses määras ehk VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 248,16 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale õppeteenuste eest esitatud arvete alusel märts 2017 kuni juuli 2017 ja jaanuar 2018 eest ja kas kostja võis tasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, § 111 lg 1 sätestab, et kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Vastavalt Iluteeninduse Erakooli täiendkoolitusasutuse õppekorralduse alused punktile 7.2.6 on õpilane kohustatud tasuma õppemaksu õppelepingus sätestatud tähtaegadel. Õppemaksu tähtajaks tasumata jätmisel ei ole õpilasel õigust osaleda õppetöös. Vastavalt õppeteenuste osutamise õppelepingu punktile 6.5 tasutakse õppemaks hiljemalt iga kuu 10 (kümnendaks) kuupäevaks või ERIEK-i poolt väljastatud arvel märgitud maksetähtaja jooksul. Tulenevalt Eesti Iluteeninduse Erakooli täienduskoolitusasutuse õppekorralduse aluste punktile 7.2.5 on õpilane kohustatud lahkudes omal soovil enne õppeperioodi lõppu tasuma lepingus kehtestatud õppemaksu ja tagastama või hüvitama temale EIEK-i poolt kasutamiseks antud õppevahendid. Hageja on seletanud, et poolte vahel sõlmitud lepingus on kokku lepitud, et selleks, et kostja saaks osaleda koolitusel, peaks ta täitma lepingus sätestatud tingimused, sh tasuma talle esitatud arve (15.09.2021 ärakuulamine, dok 11, 12). Kohtule esitatud tõenditest ja seletustest nähtub, et kostja ei maksnud enam arveid 2017.a. augustist ja praktikal ei käinud. Iluteeninduse Koolitus OÜ esitas kostjale 03.03.2017 arve nr 370383 summas 735 eurot (märts 2017-juuli 2017), mille kostja oli kohustatud tasuma 10.03.2017.a. ja 02.12.2017 arve nr 371531 summas 145 eurot (jaanuar 2018), mille kostja oli kohustatud tasuma 09.12.2017.a. ja mida kostja ei ole tasunud. Sealjuures ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, mis ta jättis hageja poolt 03.03.2017 esitatud arve nr 370383 summas 735 eurot (märts 2017-juuli 2017), tasumise tähtajaga 10.03.2017.a. tasumata olukorras, kui ta enda sõnul märts 2017. aasta kuni juuli 2017. aasta veel osales õppetöös (seletused 15.09.2021 ärakuulamisel, dok 11, 12). Kostja on välja toonud ja kohtule esitanud (kostja vastus hagile lisa 1, dok 7s 08.03.2021) e-kirja kuupäevaga 08.01.2018, milles Kaugõppe kosmeetikud K4 on esitanud koolile ülevaate saamata õppeainetest. Hageja on selgitanud ja tõendanud kosmeetikute õppekava ja K4K 2017 suvise tunniplaaniga (hageja seisukoht 28.10.2021, dok 13s lisa 1, 2), et plaanijärgselt oli kosmeetikute õppekavas 1600 tundi, millest pretensioone valmistanud puuduolevad tunnid nagu näohooldus, töötervishoid, nahahaigused, käte-jalgade hooldus, kehahooldus, mikrobioloogia, jumestamine, kosmeetiline keemia, majandusõpe, võõrkeel olid valdavas osas läbitud praktilise töö käigus. Kostja

on ise kinnitanud, et ei käinud praktikal alates august 2017 (15.09.2021 ärakuulamine, dok 11, 12), seega ei ole kohtu hinnangul olnudki kostjal võimalik omandada õppekava, milleks tuli osaleda praktikumides. Kohtule esitatud väljavõte interneti (Facebook/Messenger) vestlusest kostja kursusekaaslasega (J. P.) ei nähtu õppekavas ettenähtud tundide toimumata jäämine või mil määral kostja koolitöös osales. Kostja muid tõendeid kohtule esitanud ei ole, millest nähtuks, et kostja ei ole ettenähtud koolitust täismahus saanud hagejast tingitud põhjustel, sh millised tunnid oli kostja läbinud ning millised tunnid olid ettenähtud, kuid ei toimunud. Seega tulenevalt esitatud seletustest ja kirjalikest tõenditest asub kohus seisukohale, et tõendamata on kostja väide, et kostja ei ole koolitust täies mahus saanud. Seega ei olnud kostjal õigus VÕS § 101 lg 1 p 2, § 111 lg 1 alusel oma tasu maksmise kohustuse täitmisest hageja ees keelduda ja on seega oma tasu maksmise kohustust, mis tal oli hagejaga sõlmitud lepingust, rikkunud VÕS § 100 mõttes ja on tasumisega viivituses. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kuna kostja on temale seadusest õppelepingust ja õppekorraldusest tulenevat tasu maksmise kohustust rikkunud VÕS § 100 mõttes, siis tulenevalt VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, Iluteeninduse Erakooli täiendkoolitusasutuse õppekorralduse alused punktile 7.2.6, õppelepingu punktile 6.5 tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 880 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt Eesti Rahvusvahelise Iluteeninduse Erakooli õppelepingu punktile 6.8 on Iluteeninduse Koolitus OÜ-l õigus nõuda võlgnetavalt tasult viivist 0,5% maksmisega viivitatud päevade eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise aga VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ehk 8 % aastas ehk seadusjärgses määras, mis ei riku kostja õigus. Seadusjärgne viivis võlalt on 248,16 eurot, mis ei ole vaidluse all. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi viivist 248,16 € ja VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlgnevuselt (hetkel 880 eurot) alates 10.02.2021 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulud, tsiviilasja hind Tsiviilasja hind on hagi esitamise aja seisuga 1217,70 € (TsMS § 123, § 124 lg 1, 133 lg 1, 2). TsMS § 162 lg 1, 2 sätestab, et poolte menetluskulud jäävad reeglina selle poole kanda, kelle kahjuks on otsus tehtud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Seetõttu ei määra kohus kindlaks kostja menetluskulude suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulusid 480 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule 200 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd. Asjas ei ole hulgaliselt tõendeid, tegemist ei ole keeruka hagiga ja vaidlusega, kuid toimunud on 15.09.2021 ärakuulamine (al 13:36 kuni 14:19), hageja on esitanud 09.02.2021 hagiavalduse, 25.03.2021 seisukohad 28.10.2021, 18.01.22. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 480 eurot. Kohus peab ülaltoodu alusel põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku 680 eurot (200+480). Nimetatud summa 680 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.