Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Forestol OÜ ja J. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
19 034,82 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostjad:
1.Forestol OÜ (registrikood 14411072, asukoht Urge tee 1-3, Urge küla, Tori vald, Pärnu maakond, e-post: [email protected]), juhatuse liige Oleg Nitšiporovitš
2.J. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Forestol OÜ-lt ja J. N.lt (N.) solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 19 034,82 eurot (millest 9499,91 eurot põhivõlgnevus; 35,00 eurot sissenõudmiskulud ja 9499,91 eurot viivis (sh 6640,18 eurot kompromisslepingus sisaldunud, enne 21.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivis, 2279,98 eurot viivis põhivõlalt alates kompromisslepingu lõpetamisest 02.06.2020 kuni hagi esitamiseni 06.07.2021 ja 579,75 eurot alates 07.07.2021 kuni põhivõla summani täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis), kuid J. N.lt kokku mitte rohkem kui 17 610,12 eurot (käendaja vastutuse piirmäär).
3.Menetluskulud jäävad solidaarselt Forestol OÜ ja J. N. kanda.
4.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 990,00 eurot (750,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot õigusabikulud koos käibemaksuga).
5.Mõista Forestol OÜ-lt ja J. N.lt (N.) solidaarselt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 990,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-21-10649
6.Väljamõistetud menetluskuludelt on Forestol OÜ ja J. N. solidaarselt kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
8.Toimetada kostjale J. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 15.09.2021 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Forestol OÜ ja J. N. vastu põhivõlgnevuse 9499,91 euro ning kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.
2.Kostjale Forestol OÜ-le saatis kohus menetlusdokumendid TsMS § 3111 lg 1 p 2 alusel eäriregistris märgitud e-posti aadressile [email protected] ning luges dokumendid 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-10649 kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, so 15.12.2021. Kostjale Forestol OÜl vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 29.12.2021 kell 24.00.
3.Kostjale J. N.le on menetlusdokumendid kätte toimetatud 09.12.2021 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale J. N.le kätte toimetatuks 27.12.2021 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 10.01.2022 kell 24.00.
4.Kostjad kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostjad esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses taotlenud TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Hagiavalduse kohaselt hageja omas võlgniku vastu nõuet 13.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr L13112018/0139, kostja võlgnes hagejale põhivõlga 9969,91 eurot ja viivist 6680,09 eurot. Kuna kostja seda summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid hageja ja kostja Forestol OÜ 21.04.2020 kompromissleping/võlatunnistuse nr 24891800, millega hageja loobus osaliselt viivisest summas 39,91 eurot, võimaldas tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 16 610,09 eurot (põhivõlg 9969,91 eurot + kokkuleppe sõlmimise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 6640,18 eurot). Summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja Forestol OÜ kohustus tasuma maksekohustuse rikkumisel hagejale viivist 0,06% päevas. Kostja Forestol OÜ tasus kompromiss/võlatunnistuse täitmiseks 500 eurot, millest 30 eurot hageja arvestas lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 470 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 9499,91 eurot ja viivised 6640,18 eurot.
6.Kompromissilepingu täitmist tagas käenduslepinguga kostja J. N., kes vastavalt käenduslepingu punktile 1 vastutab kõigi hageja nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest kostja Forestol OÜ kohustuste rikkumise korral maksimumsummas 17 610,12 eurot.
7.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse: 9499,91 eurot põhivõlgnevus, enne 21.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 6640,18 eurot, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 2279,98 eurot põhivõlalt perioodil 02.06.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 06.07.2021 arvestatud viivis. Viivist on hageja arvestanud lepingus kokkulepitud määraga 0,06% päevas. J. N.lt palub hageja välja mõista võlgnevuse kuni solidaarvastutuse maksimumsummani 17 610,12 euroni. Lisaks hageja palub mõista kostjatelt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevasta 07.07.2021 kuni põhinõude 9499,91 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, kuid kokku koos varem sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, seega kuni summani 579,75 eurot. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 578.
8.Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 750,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-10649 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
10.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludega on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on hageja ja kostja Foresol OÜ vahel sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, millega kostja tunnistas rahalist kohustust hageja ees, pooled leppisid kokku kompromissisummas ja selle osamaksetega tasumise tingimustes, kohustuste rikkumise puhuks nähti ette hageja õigus nõuda viivist 0,06% päevas. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kompromisslepingut/võlatunnistust kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud hageja ees 13.11.2018 sõlmitud laenulepingust nr L13112018/0139 tuleneva võlgnevuse olemasolu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
11.Hageja kostja J. N. vahel on sõlmitud käendusleping, mille kohaselt vastavalt käenduslepingu punktile 1 vastutab J. N. kõigi hageja nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest kostja Forestol OÜ kohustuste rikkumise korral maksimumsummas 17 610,12 eurot. VÕS § 142 lg-te 1 ja 3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Riigikohus on mitmetes lahendites väljendanud seisukohta, et eeltoodud sätted kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Kolleegium on selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-10649 nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15; 12. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13; p 12).
12.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostjad ei ole kompromisslepingut/võlatunnistust täitnud ega ole tasunud kokkulepitud maksegraafiku alusel võlgnevust. Seega on kostjad rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja on maksegraafiku kokkuleppe üles öelnud ning kogu nõue on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja nõue välja mõista kostjatelt kompromisslepingus/võlatunnistuses märgitud summad: põhivõlg 9499,91 eurot ja viivis kuni 21.04.2020 summas 6640,18 eurot, on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
13.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana on toimetanud teenusena kolm võlateatist 17.06.2020, 26.11.2020 ja 26.05.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Samal aadressil on mõlema kostjate asu- ja elukoht. Kostja 2 käendajana vastutaks nende sissenõudmiskulude eest solidaarselt kostjaga 1 ka siis, kui kostjale 2 ei oleks teateid saadetud. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjatelt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
14.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,06% põhivõlalt päevas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise arvutanud lepingus sätestatud määraga 0,06% päevas ning sama määraga taotleb viivise väljamõistmist ka edasiulatuvalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude summas 9499,91 eurot tasumiseni Viivisenõue on kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega tuleb rahuldada hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 06.07.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2279,98 eurot ja edasi alates hagi esitamisest protsendina põhivõlast lepingus kokkulepitud määraga.
15.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab välja põhivõlalt lepingus sätestatud määraga 0,06% päevas alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-10649 muutunud viivise. Perioodil 07.07.2021 kuni 25.02.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 9499,91 eurot viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 1333,79 eurot. Hageja on piiranud kogu viivise nõuet põhivõla summaga 9499,91 eurot, ning toob esile, et arvestades kompromissisummas sisalduvat viivist ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist, on alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise summa maksimaalselt 579,75 eurot. Seega sõltumata tegelikult sissenõutavaks muutunud viivise summast, mõistab kohus lisaks hagiavalduses nimetatud viivisesummadele kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluse ajal lisandunud viivise 579,75 eurot. Kuna kogu edasiulatuvalt nõutav viivis on sissenõutavaks muutunud, siis kohus edasiulatuvalt viivist protsendina põhivõlast välja ei mõista. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõuded kostjate vastu ja mõistab kostjatelt hageja kasuks välja kokku 19 034,82, millest põhivõlg 9499,91 eurot, viivis 9499,91 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot. VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kostjad hageja ees solidaarselt. Kostja J. N. vastutus on selle kohustuse osas aga piiratud summaga 17 610,12 eurot.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses ning kostjad on solidaarvõlgnikud, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
18.Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 750,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostjad peavad hagejale hüvitama.
19.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud hageja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmist. Hagiavalduse 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-21-10649 sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjatel vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.
20.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 990,00 eurot (750,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.