Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2022.a, Pärnu, Tsiviilasja number
2-21-8611
Tsiviilasi
Nordkalk AS hagi Graniidikeskus OÜ vastu põhivõla 15 602,42 eurot, sissenõudmiskulude 200 eurot ja viivise väljamõistmiseks menetluse lõpetamine hagist loobumisega, menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus Hageja: Nordkalk AS (registrikood 10656606, asukoht LääneViru maakond, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, F. R. Faehlmanni tee 11a) ; hageja lepinguline esindaja: Dagne Niit (e-post: [email protected] )
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Graniidikeskus OÜ (registrikood 11614432, asukoht Niidu tn 17, Pärnu linn, 80047 Pärnu linn, e-post: [email protected] ), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (e-post [email protected] ).
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Nordkalk AS 15.02.2022 esitatud loobumine hagiavaldusest.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-8611, Nordkalk AS hagis Graniidikeskus OÜ vastu põhivõla 15 602,42 eurot, sissenõudmiskulude 200 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
3.Jätta menetluskulud 98,9 % (üheksakümne kaheksa koma üheksa protsendi) ulatuses kostja Graniidikeskus OÜ kanda ja menetluskulud 1,1% (ühe koma ühe protsendi) ulatuses hageja Nordkalk AS kanda.
Määrata hageja Nordkalk AS poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 675,00 eurot (kuussada seitsekümmend viis eurot, so hagilt tasutud riigilõivust pool summas 375 eurot ja kulutused lepingulisele esindajale 300 eurot ilma käibemaksuta), millest kostja kanda jääb 667,58 eurot.
5.Määrata kostja Graniidikeskus OÜ poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks kulutused lepingulisele esindajale summas 408,00 eurot (nelisada kaheksa eurot), millest hageja kanda jääb 4,49 eurot.
6.Välja mõista kostja Graniidikeskus OÜ-lt hageja Nordkalk AS-i kasuks lõpliku menetluskuluna 663,09 eurot (kuussada kuuskümmend kolm eurot ja üheksa senti).
2-21-8611
7.Kostja Graniidikeskus OÜ on kohustatud tasuma hageja Nordkalk AS-ile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni (alus: TsMS § 177 lg 4) .
8.Tagastada hageja poolt 13.05.2021 maksega Rahandusministeeriumi riigilõivude ettemaksukontole tasutud 900-eurosest riigilõivust enamtasutud osa summas 150 eurot ning vastavalt hagihinnale 750-eurosest riigilõivust pool summas 375 eurot, kokku 525,00 eurot (viissada kakskümmend viis eurot) hageja soovil hageja Nordkalk AS-i kontole, kust riigilõiv tasuti, selgitus: riigilõivu tagastus, tsiviilasi nr 2-21-8611, Nordkalk AS.
9.Käesolev määrus toimetada kätte pooltele.
10.Määruse jõustumisel teha elektroonilises Kohtute Infosüsteemis korraldused riigilõivu tagastamiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Sisulised asjaolud ja menetluse käik
1.Nordkalk AS esitas 28.05.2021 hagi Graniidikeskus OÜ vastu põhivõla 15 602,42 eurot, sissenõudmiskulude 200 eurot ja viivise väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud suulisest lepingust, mille alusel hageja tarnis kostjale lubjakivikillustikku ja kostja kohustus selle eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Hageja esitas tarnitud kauba eest septembris 2019 viis arvet, mis olid hagi esitamise seisuga tasumata summas 15 602,08 eurot. Kohus 20.07.2021 määrusega võttis hagi menetlusse ning küsis kostjalt vastuse.
1.2.Kostja Graniidikeskus OÜ esitas kohtule 23.08.2021 kostja kirjaliku vastuse, milles teatas, et kostja on 19.08.2021 maksekorraldusega tasunud hagejale kokku 17 928,48 eurot, so 15 602,42 eurot põhivõla katteks ja 2326,06 eurot viiviste katteks, millest omakorda 2042,22 eurot oli viivis hagi esitamise seisuga ja 283,84 eurot viivis hagi esitamisele järgnevast päevast kuni 19. augustini 2021. Kostja ei tunnistanud hageja sissenõudmiskulude nõuet summas 200 eurot ega menetluskulude nõuet, leides, et kohtusse pöördumine oli ebavajalik. Kostja avaldas lootust, et pooled jõuavad vaidlusalustes küsimustes kompromissile.
1.3.02.11.2021 kirjaga hageja ning 04.11.2021 kirjaga kostja andsid kohtule teada, et pooled kompromissile ei jõudnud. 07.02.2022 kirjaga kohus küsis hagejalt seisukoha hagist loobumise osas, arvestades, et tasutud ulatuses jääb hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et pooltel on vaidlus sissenõudekulude osas, mida hageja nõuab VÕS § 113.1 lg.1 alusel 200 eurot, kuid sellel alusel saab nõuda kuni 40 eurot. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui hagejale võla sissenõudmisega tekkinud kahju on suurem kui 40 eurot, saab sellist kahju nõuda VÕS § 113.1 lg.2 alusel, kui kahju hüvitamise nõue on olemas, st hagejal tuleb tõendada kahju suurust.
2.15.02.2022 esitas hageja Nordkalk AS kohtule avalduse hagis loobumiseks, kuivõrd kostja on pärast hagi esitamist suuremas ulatuses hageja nõude rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lisaks palub hageja kohtul lahendada hageja taotlus enamtasutud riigilõivu summas 150 EUR tagastamiseks. 21.02.2022 täpsustatud menetluskulude nimekirjas hageja palub kindlaks määrata menetluskulud summas 1050 eurot (sh riigilõiv 750 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3 tunni eest (100 €/t) summas 300 eurot (käibemaksuta).
3.17.02.2022 seisukohavõtus kostja Graniidikeskus OÜ on nõus menetluse lõpetamisega, kuid menetluskulude hüvitamisega nõus ei ole. Kostja leiab jätkuvalt, et kohtusse pöördumine põhivõla 2 (4)
2-21-8611 ja viivistenõudes oli põhjendamatu ja ennatlik – hageja polnud sealjuures kostjat kordagi isegi hoiatanud kohtusse pöördumise kavatsusest. Seega palub jätta vastavas osas poolte kulud nende endi kanda. Kostja ei ole kunagi tunnistanud nõuet seoses sissenõudmise kuludega summas 200 eurot. Samas on hageja sellest nõudest vabatahtlikult loobunud tervikuna. Järelikult tuleb vastavas osas kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud 04.11.2021 – kostja lepingulise esindaja kulud summas 578 eurot, so kostjale osutatud õigusabi mahuga 3 tundi 24 minutit hinnaga 170 eurot/tund (KM-ta, kuivõrd kostja on käibemaksukohuslane). Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
4.Menetluse lõpetamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on avaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja avaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, hageja 15.02.2022 esitatud loobumise taotlusega ning kostja arvamustega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Kostja 17.02.2022 kirjalikus seisukohas ei ole hagist loobumise taotlusele vastuväiteid esitanud. Hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.
6.Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg. 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
6.1.Kohus nõustub siinkohal hageja väidete ja viidatud tõenditega selles, et hageja pöördumine kohtusse ei olnud ennatlik või kostjale ootamatu - pooltel oli võlgnevuse teemal kirjavahetus septembris 2020, so ligi aasta aega peale võlgnevuse tekkimist 2019.a ning juba septembris 2020 hageja hoiatas kostjat, et pöördub vajadusel kohtusse. Kuna kostja on 19.08.2021 maksekorraldusega (so ca 3 kuud pärast hagi esitamist 28.05.2021) tasunud hagejale kohtumenetluse ajal põhivõla ja kuni 19.08.2021 arvutatud viivise, kokku 17 928,48 eurot, siis esinevad antud asjas põhinõude ja viivise nõude osas TsMS § 168 lg 4-5 nimetatud alused. Seega jäävad hageja menetluskulud nende nõuete osas, so 98,9% ulatuses kostja kanda. Sissenõudmiskulude summas 200 eurot, so 1,1% ulatuses, mida kostja ei tunnistanud ega tasunud, kuid millest hageja loobus, jäävad kostja kulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Arvutuskäik: 17 928,48 + 200=18 128,48 eurot moodustab 100%, millest 17 928,48 eurot moodustab 98,9% ning 200 eurot moodustab 1,1%. 7 . Menetluskulude kindlaksmääramine. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus, tutvunud poolte esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustega ja vaadanud läbi asja materjalid, leidis, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
7.1.Hagist loobumisega menetluse lõpetamisel on hageja poolt kantud põhjendatud ja vältimatuks menetluskuluks pool riigilõivu, kuna TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 4 alusel, hagist loobumise korral saab hageja menetluses tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagasi. Kohtutoimiku andmete kohaselt on hageja tasunud käesolevas asjas 13.05.2021 maksega riigilõivu 900 eurot, hagihinna järgi (19 089,41 eurot) tuli hagilt tasuda riigilõivu 750 eurot. Seega on hageja poolt kantud põhjendatud, hüvitamisel arvesse võetavaks menetluskuluks riigilõiv 750:2=375 eurot. Ülejäänud poole 3 (4)
2-21-8611 riigilõivust, so 375,00 eurot ning enamtasutud lõivu 150,00 eurot, kokku 525,00 eurot saab hageja tagasi 23.08.2021 ja 15.02.2022 esitatud taotluste alusel vastavalt TSMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 sätestatule.
7.2.Kohus peab lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel lähtuma menetluskulude põhjendatusest ja vajalikkusest vastavalt TsMS § 175 lõikes 1 sätestatule. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. Kohus selgitab ka, et õigusabi vajaja on vaba endale valima õigusabi teenuse osutajat, kes osutab õigusabi oma büroos kehtestatud hinnakirja alusel, kuid õigusabi kulude kandmise risk jääb õigusabi kasutajale.
7.3.Kohus on seisukohal, et hagejale õigusabi osutanud juristi D. Niit (magistrikraadi tõendav diplom lisatud) tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlikus suuruses, arvesse võttes, et jurist peab lepingulise esindajana vastama TsMS § 218 lg 1 mõttes kvalifikatsiooni nõuetele. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja töömaht – materjalide analüüs 1 tund ning 4-leheküljelise hagiavalduse koostamine 2 tundi, kokku 3 tundi summas 300 eurot.
7.4.Seega tuleb hageja vajalike menetluskulude suuruseks asjas määrata kokku 675,00 eurot, so riigilõiv summas 375 € ja lepingulise esindaja kulud summas 300 €. Menetluskulude jaotuse alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele sellest summast 98,9 %, so 667,58 eurot.
7.5.Kostja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub kostjaga selles, et advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) saab pidada käesoleval ajal mõistlikuks, kuid arvesse võttes, et vaidlus ei olnud märkimisväärselt keerukas ning lahenes hagist loobumisega, kuna kostja suurema osa võlast tasus, ning samuti arvestades kostja töömahtu menetlusdokumentide koostamisel (23.08.20212 kostja vastus 1,5 lk ja 04.11.2021 seisukoht koos menetluskulude nimekirjaga) peab kohus mõistlikuks kostja lepingulise esindaja töömahtu ühe tunni võrra väiksemas mahus, so 3 tunni 24 minuti asemel 2 tunni 24 minuti ulatuses ja 578 euro asemel 578 – 170 = 408 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude jaotuse alusel kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele sellest summast 1,1 %, so 4,49 eurot.
8.Kuivõrd kostja peab hüvitama hagejale menetluskulud summas 667,58 eurot ning hageja omakorda kostjale menetluskulud summas 4,49 eurot, tuleb hüvitatavate menetluskulude lõplikuks kindlaksmääramiseks kostjalt väljamõistetud summast maha arvata hagejalt väljamõistetud summa. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lõplikult menetluskulud summas 667,58 – 4,49 = 663,09 eurot.