Hageja: Stokker Finance OÜ (registrikood 12249503), asukoht Peterburi tee 44/5, 11415 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo, epost: [email protected] Kostja I: V. K. (isikukood xxxx), registrijärgne elukoht xxxx, e-post: xxxx Kostja I volitatud esindaja: Tatjana Kostrõkina / Jelena Aru; e-post [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista õigeksvõtul põhineva otsusega V. K.ilt Stokker Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 773,60 eurot.
3.Hagi õigeksvõtul põhinev otsuse osa (st resolutsiooni p 2) on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Välja mõista V. K.ilt Stokker Finance OÜ kasuks viivis määras 0,3% päevas põhivõlgnevuselt (2 773,60 eurot) käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata (nõude osas välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 416,12 eurot).
6.Jätta hageja menetluskulud 42% ulatuses kostja ja kostja menetluskulud 58% ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusestpellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
Hageja esitas kostja vastu järgnevad nõuded:
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 2 773,60 eurot;
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 416,12 eurot;
•
välja mõista kostjalt hageja kasuks edasiulatuvalt viivis tasumata põhivõlalt 0,3% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni;
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Tatpar Production OÜ (kostja II) 18.04.2019 üürilepingu nr 1000484, mille alusel andis hageja Tatpar Production OÜ-le üürile keevituskomplektid Lincoln Speedtec 405.
V. K. (edaspidi kostja I) sõlmis üürilepinguga samaaegselt käenduslepingu üürilepingu tagamiseks. Käenduslepingu rahalise vastutuse maksimumsummaks on 15 000 eurot. Kostja I ehk käendaja oli lepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige ning ainuosanik. Üürilepingu kohaselt pidi Tatpar Production OÜ üüri tasuma 859,20 eurot kalendrikuus. Tatpar Production OÜ jättis tasumata hagejale arved nr F119688 summas 859,2 eurot (maksetähtaeg 30.08.2019), F121332 summas 859,2 (maksetähtaeg 30.09.2019) eurot ning F123095 summas 1055,2 eurot (maksetähtaeg 30.10.2019). Põhinõude suuruseks on kokku 2 773,60 eurot.
29.10.2019 ütles hageja üürilepingu üles ning kohustas tagastama üürilepingu esemed hagejale ning andis võimaluse võlgnevuse tasuda. Põhivõlgnik ega kostja I võlga ei tasunud.
VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Vastavalt käenduslepingule vastutab kostja I rahalise vastutuse maksimumsumma ulatuses kostjaga II solidaarselt.
VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punktis 8.2. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas. Eeltoodust tulenevalt on hagejal põhivõlgniku ja kostja I vastu lepingu ülesütlemise seisuga lisaks põhinõudele ka viivisenõue osamaksetega viivitatud aja eest. Hagi esitamise seisuga 20.03.2020 on tekkinud kostjatel viivis kokku summas 1 416,12 eurot, mille tasumist hageja nõuab.
TsMS § 367 järgi võib võlausaldaja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üürilepingu punkti 8.2. kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas viivitatud summalt. Eespool toodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt I välja mõista üürilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2 773,60 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 416,12 eurot ning viivise edasiulatuvalt tasumata põhivõlalt 0,3% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS
Kostja I tunnistas põhivõlgnevust (tasumata jäänud üüriarved), ehk nõuet 2773,80 eurot ning vaidleb ülejäänud nõuetele vastu. Kostja I ei võta hagi õigeks menetluskulude ja viiviste osas. Kostja I hinnangul tuleb hagi menetluskulude ja viiviste osas jätta rahuldamata, kuna need on tingitud hageja teavitamiskohustuse eiramisest ja menetluskulud tuleb jätta pooltel kanda.
Põhivõlgniku ja hageja vahel olid pikkajalised koostöösuhted – põhivõlgnik oli hageja klient üle 15 aasta. Poolte vahel on välja kujunenud praktika, mille raames probleemide või küsimuste tekkimisel võetakse võlgnikuga otse ühendust telefoni või e-posti teel. Arvete tasumise ja maksekohustuste täitmisega ei tekkinud põhivõlgnikul tavaliselt kostja ettevõtetel probleeme. Juhul, kui mõni arve jäi õigeaegselt tasumata, siis võeti kostjaga koheselt ühendust ja arve oli koheselt ära tasutud.
10.Kostja I selgitab, et tema asutas Tatpar Production OÜ 27.02.2015 ning oli ajavahemikul 27.02.2015 -15.05.2019 ainuosanik ning kuni 05.06.2020 ainuke juhatuse liige. Seega üürilepingu sõlmimise ajal oli kostja I juhatuse liige ja ainuomanik. Kostjal I kui üürniku ainsal juhatuse liikmel ja ainuosanikul oli täielik ülevaade üürniku majandustegevusest, sh täitmata kohustustest. 15.05.2019 müüs kostja I Tatpar Production OÜ H. L.le ning astus äriühingu juhatusest tagasi. Äriühingu juhatusest tagasiastumisest teavitas kostja I hagejat kirjalikult eposti teel juba 27.06.2020. Seega alates 27.06.2020 oli hageja teadlik, et kostja I ei ole enam OÜ Tatpar Production juhatuse liige ja omanik. Seega arvestades hageja kogemust pidi talle olema ka selge, et sellest ajast ei oma enam kostja I ülevaadet üürniku kohustuste täitmisest. Tulenevalt sellest, et kostjal I olid siiani ainult positiivsed kogemused hagejaga ning aastate jooksul polnud probleeme tekkinud, kostja I põhjendatud eeldas, et juhul kui üürnikul (kostjal II) tekkivad probleemid üüritasu tasumisega, võtab hageja esindaja kostjaga I ühendust ja teavitab tekkinud võlast. Selline käitumine oleks poolte vahel kujunenud praktikaga kooskõlas, mõislik. Seda aga juhtunud ei ole.
11.Hagist nähtuvalt tekkis OÜ-l Tatpar Production võlgnevus juba septembris 2019. Vaatamata sellele, et hageja oli teadlik omaniku ja juhatuse vahetamisest, ei ole hageja käendajaga ühendust võtnud ja võlast teavitanud. Vastavalt hagiavaldusele ütles hageja 29.10.2019 üürilepingu üles ning kohustas tagastama üürilepingu esemed hagejale ning andis võimaluse võlgnevuse tasuda. Ülesütlemisavaldust ei ole samuti hageja kostjale I edastanud ega vähemalgi määral teavitanud lepingu ülesütlemisest, võlast ega algatatud võla sissenõudmisest. Kostja leiab, et tegemist on hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumisega. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hagi materjalidest ei nähtu millal ja kuidas oli hageja käendajat teavitanud tekkinud võlgnevusest ja sissenõudmise kavatsusest. Arvestades hagejaga olnud pikkajalist positiivset kogemust ja praktikat, on kostja I siiralt veendunud, et juhul kui hageja oleks kostjat I kui käendajat teavitanud tekkinud üürivõlast kas juba septembris või vähemalt enne ülesütlemist, oleks võlgnevust juba ammu likvideeritud kostja I poolt. Juhul, kui käendaja oleks võlgnevusest teadlik septembris-oktoobris, oleks tal võimalik võtta ühendust uue omanikuga, selgitada olukorda välja ning leida koos lahendust võla tasumiseks. Tänaseks on põhivõlgnikul uus omanik, keda käendaja ei tea ja kellega käendaja koostööd teha ei saagi.
12.Hageja teavitamiskohustuse eiramise tulemusena tekkis olukord, kus põhivõlgnevusele lisanduvad nüüd veel viivised ja põhjendamatu suured menetluskulud. Viiviseid ja menetluskulusid oleks olnud võimalik vältida, kui võlausaldaja oleks käendajat tekkinud võlast koheselt teavitanud. Hagejal olid kõik võimalused teavitada käendajat põhivõlgnikul tekkinud probleemidest. Tekkinud olukorras jääb mõistmatuks miks mitte keegi Stokker Finance OÜ esindajatest ei ole käendajaga ühendust võtnud ega teavitanud, et põhivõlgnik ei tasu nõuetekohaselt üüri ja Stokker Finance plaanib üürilepingu lõpetada ja kohtumenetluse algatada. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja I, et selles asjas ei ole põhjendatud nõuda käendajalt põhivõlast tekkinud viivist täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub kostja I jätta hagi viiviste ja menetluskulude osas rahuldamata täies ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Hageja nõuab põhivõlgnevuse, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste väljamõistmist. Kostja I on enda esimeses vastuses kohtule teatanud, et tunnistab põhivõlgnevust (tasumata jäänud üüriarved) ehk nõuet summas 2 773,80 eurot, kuid esitab oma vastuväited viivisenõuete osas (dtl 83). Eeltoodust nähtuvalt võttis kostja hagi õigeks osas, mis puudutab põhivõlgnevust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab õiguseksvõtul põhineva osa põhjendusteta ja rahuldab põhinõude õigeksvõtu alusel.
14.Alljärgnevalt lahendab kohus nõude viivisenõuete osas.
15.Kostja I ei vaidle vastu, et põhivõlgnik oli enda rahaliste kohustuste täitmisega viivituses. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid põhivõlgnevuse tekke ega sissenõutavaks muutumise aja osas.
16.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üürilepingu punktis 8.2. on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas
(dtl 58). Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnikul tekkinud hageja ees kohustus tasuda viivist järgnevalt.
Kuupäev
Võlgnevus
Viivis 1 päeva kohta
30.08.2019
859,20 eurot
2,57760 €
523,25 eurot
30.09.2019
859,20 eurot
2,57760 €
443,35 eurot
30.10.2019
1 055,20 eurot
3,16560 €
449,52 eurot
Viivituses päevade arv
Viivis kokku
1 416,12 eurot
17.Hagi esitamise seisuga 20.03.2020 on hagejal seega õigus nõuda viivist kokku 1 416,12 eurot, mille tasumist hageja nõuab. Kostja I leiab, et hageja oleks saanud viivisenõude teket vältida sellega, kui oleks teda võlgnevusest ja selle tasumise vajadusest teavitanud varem.
18.Kostja I oli ajavahemikul 27.02.2015 -15.05.2019 ainuosanik ning kuni 05.06.2020 ainuke juhatuse liige (dtl 89-91). Alates 05.06.2019 ei olnud kostja I enam juhatuse liige, mis nähtub ka äriregistri väljavõttest. Äriühingu juhatusest tagasiastumisest teavitas kostja I hagejat kirjalikult e-posti teel juba 27.06.2020 (dtl 92). Seega hiljemalt alates 27.06.2020 oli hageja teadlik, et kostja I ei ole enam OÜ Tatpar Production juhatuse liige ja omanik. Hagejale pidi olema arusaadav, et sellest ajast ei oma kostja I enam ülevaadet üürniku kohustuste täitmisest. Hagist nähtuvalt tekkis OÜ-l Tatpar Production võlgnevus juba septembris 2019. Kostja I väiteil hageja temaga võla tasumiseks ühendust ei võtnud ja ka ei teavitanud võlgnevusest. Vastavalt hagiavaldusele ütles hageja 29.10.2019 üürilepingu üles ning kohustas tagastama üürilepingu esemed hagejale ning andis võimaluse võlgnevuse tasuda. Kostja I väiteil ei ole ülesütlemisavaldust hageja kostjale I edastanud ega teavitanud lepingu ülesütlemisest, võlast ega algatatud võla sissenõudmisest. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. VÕS § 145 lg 2 sätestab, et võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Hagi materjalidest ei nähtu millal ja kuidas oli hageja käendajat teavitanud tekkinud võlgnevusest ja sissenõudmise kavatsusest. Kohus leiab, et viiviste nõudmine enne hagi esitamist tekkinud ulatuses on seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega ja jätab nõude selles osas rahuldamata.
19.TsMS § 367 kohaselt võib võlausaldaja viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üürilepingu punkti 8.2. kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas viivitatud summalt. Eespool toodust tulenevalt palub hageja kohtul kostjalt I välja mõista viivise edasiulatuvalt tasumata põhivõlalt (põhivõlgnevus 2 773,60 eurot) 0,3% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni. Kuivõrd hiljemalt hagi esitamisest alates on kostja I võlgnevusest teadlik ja tal on olnud võimalus vältida viiviste teket võlgnevuse tasumise teel, mõistab kohus vastavalt hagis esitatud nõudele edasiulatuva viivise kostjalt I välja.
Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
21.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
22.Kohus eristab hagi rahuldamise osas kolme nõuet: põhinõue, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised, edasiulatuvad viivised alates otsuse jõustumisest. Kostja I võttis hagi põhinõude osas omaks. TsMS § 168 lg-s 6 on sätestatud, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks pöördunud kohtueelselt kostja I poole kohustuse täitmiseks ja võimaldanud tal seda vabatahtlikult täita. Tõendatud ei ole ka, et kostja oleks käenduse alusel kohustuse tekkimisest (st põhivõlgniku võlgnevusest) üldse teadnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi õigeksvõtu ulatuses (põhinõue 2 773,60 eurot) kulud hageja kanda. Kohus jättis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas nõude rahuldamata. Kohus rahuldas hagi ainult edasiulatuvate viiviste ulatuses. Edasiulatuvad viivised arvutatakse välja aastaste viiviste summa järgi, milleks on käesoleval juhul 2 773,60 * 0,3% * 365 päeva = 3 037 eurot. Hagi hinnaks käesolevas asjas on 7 226,81 eurot. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 3 037 / 7 226,81 = 42% kostja ning 100% – 42% = 58 % ulatuses hageja kanda.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
24.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.