Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Reena Nieländer
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
21. veebruar 2022, Tallinn
Kohtuasi
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi A.-A. P. vastu kahju 2052,26 euro nõudes 2052,26 eurot
Tsiviilasja hind
2-21-4114
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), asukoht Kadaka tee 62a, Tallinn Hageja volitatud esindaja: jurist Marge Juur, e-post: [email protected] Kostja: A.-A. P. (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja lepinguline esindaja: L. K.-K., e-post: xxx; Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esindaja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
1) Jätta hagi rahuldamata. 2) Menetluskulud jätta hageja Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.02.2022).
1) Hageja esitas 14.12.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse töötaja ehk kostja vastu, taotledes töötajalt kahjuhüvitise 2052,26 euro väljamõistmist hageja kasuks (töövaidluskomisjoni toimiku lk 3-7). 15.02.2021 TVK otsuse töövaidlusasjas nr 41/3278/20 kohaselt jättis TVK tööandja avalduse rahuldamata (tl 16-19).
2) Hageja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport esitas 16.03.2021 Harju Maakohtusse hagi kostja A.-A. P. ́i vastu 2052,26 euro suuruse kahju nõudes. Tallinna Autobussikoondise AS-i, kelle õigusjärglasena tegutseb Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (tööandja) ja A.A. P.i (töötaja) vahel on sõlmitud 08.04.2014 tööleping nr 4675, mille kohaselt töötaja töötab tööandja juures bussijuhina alates 11.04.2014. Töölepingu lahutamatuks lisaks on töötaja ametijuhend, mille töötaja on allkirjastanud 11.12.2014. Töötaja keskmine töötasu on 1511,02 eurot kuus. Töötajaga ei ole sõlmitud varalise vastutuse lepingut. 13.12.2019 kl 08:30 toimus Tallinnas Sõpruse pst 179 „Siili“ bussipeatuse juures liiklusõnnetus, kus töötaja poolt tööülesannete täitmisel juhitud buss registreerimisnumbriga XXX riivas peatusesse sissesõidul jalakäijat ja tänavavalgustusposti küljes olevat prügikasti ning sõitis tagant otsa bussipeatuses seisnud bussile. Töötaja selgituse kohaselt tekkis tal ootamatu terviserike (teadvuse kaotus), mille tõttu ta kaotas sõiduki juhitavuse. Tööandaja suunas töötaja sündmuskohalt tervisekontrolli, mille kohta koostati 13.12.2019 EMO kaart. Liiklusavariis osalenud tööandja bussidel puudus kaskokindlustus. Tööandja kandis bussi XXX avariiremondi tegemisel kulutusi ainuüksi materjalidele summas 2 052,26 eurot, s.o osaline kahju. Nimetatud summa hulka ei ole arvestatud lisanduvat töö teostamise kulu vastavalt tööandja remonditööde hinnakirjale, milline esitatakse tavapäraselt ka kindlustusandjale kahju hüvitamiseks. Liiklusõnnetuse kogu kahjusumma kokku moodustab tööandjale ca 4 000,00 eurot. Antud juhul saab kõne alla tulla töötaja süüline vastutus, sest töötajaga ei ole sõlmitud varalise vastutuse kokkulepet (TLS § 75). TLS § 72 järgi vastutab töötaja oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud süüliselt ja seeläbi kahju tekitanud. Süü vormid on võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 104 lg-st 2 tulenevalt hooletus, raske hooletus ja tahtlus (tl 1-6, 56-58). 3) Hageja arvates on kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks täidetud kõik eeldused: 1) kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi (TLS § 72) – töölepingu sätted lähtudes ametijuhendist, liiklusseadusest, töökorralduse reeglitest (bussijuhi teatmik); ametijuhendi p 3.1., 3.2., 3.5., 3.7.; bussijuhi teatmiku ptk II p 1; 2) hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128) – hagejale tekkis kahjustatud bussi XXX remontimise tõttu töö- ja materjalikulu kokku suuruses 3352,26 eurot (tl 59); 3) töötaja on rikkumises süüdi – kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu, st ta ei järginud käibes vajalikku hoolt ehk objektiivselt oodatavate nõuete täimist, kehtivate reeglite ja kohustuste järgimist (TLS § 16, § 72; VÕS § 104 lg 2; vt ka RKTKo nr 3- 2-1-151-15, p 13); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) – ametijuhendi järgi vastutab töötaja (kostja) tööandja (hageja) poolt talle kasutamiseks antud materiaalsete väärtuste säilivuse eest ning samuti vastutab töötaja tööandjale tema süülise tegevuse või tegevusetusega tekitatud kahju eest. Seega on kostja töökohustusi täites liiklusõnnetuse põhjustamise tagajärjel hageja bussile tekkinud kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav (VÕS § 127 lg 3) – kostjale pidi töölepingu sõlmimise ajal olema ettenähtav, et liiklusõnnetuse põhjustamise korral võib tööandja varale tekkida kahju, mida tööandja peab kandma seoses bussi liiklusõnnetuse eelse seisukorra taastamisega; 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka RKTKo nr 3-2-1-151-15, p 15) – kahju ei oleks tekkinud, kui kostja ei oleks töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ehk antud viisil käitunud. Kostja pani toime töökohustuste rikkumised, mis seisnesid eelkõige selles, et kostja ei kasutanud ohutuid ja efektiivseid juhtimisvõtteid ning ei olnud kontsentreeritud ja tähelepanelik. Tõenäoliselt ei valinud kostja ka sobivat sõidukiirust (tl 76-78).
4) Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja ei ole liiklusõnnetuse toimumises süüdi. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega töökohustuste süülisest rikkumisest. Kostja seletuse kohaselt tekkis tal terviserike ootamatult sõiduki juhtimise käigus, mistõttu ei olnud tal võimalik enne tööpäeva alustamist teatada terviserikkest, mida tal ei olnud veel tekkinud. Samal põhjusel puudus ka vajadus sõiduki juhtimisele mitte asuda. Kostja ei ole tõendanud, et töötaja terviseseisund 13.12.2019 hommikul ei võimaldanud tal sõiduki juhtimisele asuda. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei olnud hommikust söönud ning tal on esinenud madalat vererõhku, ei anna põhjust eeldada, et selle tõttu võib päeva jooksul tekkida ootamatu terviserike, mis ei võimalda sõidukit juhtida. Samuti ei ole tööandja tõendanud, et avarii põhjuseks ei olnud töötaja ootamatu terviserike. Asjaolu, et erakorralise meditsiini osakonnas ei diagnoositud kostjal avarii järgselt ägedat haigusseisundit, ei välista kostjal ootamatu terviserikke esinemist (minestust) vahetult enne avarii toimumist ja selle ajal. Harju Maakohtu otsusega 08.09.2020 tühistati Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.03.2020 otsus väärteoasjas nr 2302,19,019618 ning väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puuduvad väärteotunnused. Ei ole eluliselt usutav, et kostja, olles mitmete aastate jooksul iga päev korduvalt samas bussipeatuses peatunud, ei oskaks valida sinna sõiduks sobivat sõidukiirust. Lähtudes eeltoodust ei ole tõendatud, et kostja oleks toime pannud talle hageja poolt ette heidetud süülise töökohustuste rikkumise ehk asunud sõiduki rooli terviserikkega, mis ei võimalda sõidukit juhtida või valinud süüliselt sõidukiiruse, mis ei võimaldanud ohutut peatusesse sissesõitu. Seega puudub kostja süü liiklusõnnetuse toimumises. Kostja süü puudumise tõttu ei ole täidetud eeldused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et juhul, kui kohus tuvastab kostja töökohustuste süülise rikkumisega kahju tekitamise, tuleb süü vormiks lugeda hooletus ning kostja poolt hüvitamisele kuuluvast kahjust tuleb maha arvestada hageja tegevusega seotud tüüpilise riski kindlustamata jätmisest tulenev kahju summas 1452,26 eurot (2 052,26-600), millisel juhul oleks kogukahju 600 eurot. Lähtudes eeltoodust ei ole kahju hüvitamise eeldused – töötaja süüline töökohustuste rikkumine, tõendatud, mistõttu puudub alus kahjuhüvitise nõudmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et kostja on kahju tekitamises süüdi, on mõistlikuks hüvitiseks 200 eurot (tl 51-52, 80-82). 5) Hageja on teostanud remonditööd ise, hageja ettevõtte koosseisu kuulub remonditöökoda. Remonditöökoja töötajad saavad oma töö eest kuutasu sõltumata sellest, kas parandatakse kostja juhitud bussi või teisi busse, tehakse hooldusi või korralisi remonte. Ei ole eluliselt usutav, et remonditöökoja töötajate kuutasu arvutatakse tunnihinnaga 35-45 eurot nagu on toodud hagiavalduses esitatud remonditööde hinnakirjas. Seega ei ole kostja remonditööde eest kellelegi faktiliselt remonditööde hinnakirjas toodu alusel tasunud ega tasuma pidanud, mistõttu ei ole remonditööde teostamine tekitanud tööandjale kahju. Reaalne kahju väljendub remondiks kasutatud materjalide maksumuses 2 052,26 eurot. Isegi juhul, kui töötaja süü töökohustuste rikkumises oleks tõendatud, millega töötaja ei nõustu, vastutab töötaja TLS § 74 lg 2 järgi hooletuse tõttu tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Tüüpiliseks kahju tekkimise riskiks tööandja tegevuse puhul on suurema ohu allika valdamisest tulenev vastutus, mida saab vähendada kindlustamisega ehk kaskokindlustusega. Hageja ei ole sõlminud kahjustatud bussi suhtes kaskokindlustust. Seega isegi juhul, kui kostja põhjustanuks tööandjale süülise töökohustuste rikkumisega kahju, oleks see kaskokindlustuse olemasolu korral piirdunud omavastutusega 600 eurot. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et juhul, kui kohus tuvastab kostja töökohustuste süülise rikkumisega kahju tekitamise, tuleb
süü vormiks lugeda hooletus ning kostja poolt hüvitamisele kuuluvast kahjust tuleb maha arvestada hageja tegevusega seotud tüüpilise riski kindlustamata jätmisest tulenev kahju summas 1452,26 eurot (2 052,26-600), millisel juhul oleks kogukahju 600 eurot. Nimetatud kahjusumma tuleb võtta aluseks kahjuhüvitise määramisel, arvestades lisaks kahjude kindlustamata jätmisele ka ülejäänud TLS § 74 lg 2 toodud asjaoludega. Lähtudes eeltoodust ei ole kahju hüvitamise eeldused – töötaja süüline töökohustuste rikkumine, tõendatud, mistõttu puudub alus kahjuhüvitise nõudmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata (tl 80-82).
6) Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 7) Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Tallinna Autobussikoondise AS-i, kelle õigusjärglasena tegutseb Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (edaspidi hageja ehk tööandja) ja A.-A. P.’i (edaspidi kostaja ehk töötaja) vahel on sõlmitud 11.04.2014 tööleping nr 4675, mille kohaselt töötab kostja hageja juures bussijuhina alates 11.04.2014 (tl 7). • Kostja töölepingu lahutamatuks lisaks on kostja poolt 11.12.2014 allkirjastatud ametijuhend (tl 8). • 13.12.2019 kell 08.30 toimus Tallinnas Sõpruse pst 179 „Siili“ bussipeatuse juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt tööülesannete täitmisel juhitud buss registreerimisnumbriga xxx riivas peatusesse sissesõidul jalakäijat ja tänavavalgustusposti küljes olevat prügikasti ning sõitis tagant otsa bussipeatuses seisnud bussile (tl 15). • Tööandaja ehk hageja suunas töötaja ehk kostja sündmuskohalt tervisekontrolli, mille kohta koostati 13.12.2019 EMO kaart (tl 10-11). • Liiklusavariis osalenud tööandja ehk hageja bussidel puudus kaskokindlustus. 8) Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult selle üle, kas on täidetud tööandja poolt töötaja vastu esitatud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. 9) Poolte vahel on töölepinguline suhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 kohaselt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud kahju tekkimine ning peavad olema täidetud ka muud kahjunõude rahuldamise kohustuslikud eeldused. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Täiendavalt on Riigikohtu tsiviilkolleegium mh otsuses nr 3-2-1-56-17 (p 25) asunud seisukohale, et üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused:
•
töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);
•
tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);
•
töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13). kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);
•
kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);
•
rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15) – kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.
8) Eeltoodud eeldusi ning seda, et kahju hüvitamise eelduste tõendamiskoormis on hagejal on kohus pooltele selgitanud 15.11.2021 kohtumäärusega (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1173-12, p 18; tl 64-66). 9) Asja lahendades hindab kohus esmalt, kas kostja töötajana on 13.12.2019 toimunud liiklusõnnetuse tõttu rikkunud töölepingust tulenevat kohustust TLS § 72 tähenduses. Vaidlustamata asjaoludel töötas kostja hageja juures 08.04.2014 sõlmitud töölepingu alusel bussijuhina (tl 7). Kostja poolt 11.12.2014 allkirjastatud bussijuhi ametijuhendi kohaselt peab bussijuht: 1) teadma liiklusreegleid, töökorralduse reegleid, ohutustehnika ja tuleohutuse eeskirju (p 3.1 – tl 8); 2) teadma riiklike õigusaktidega kehtestatud liiklusseadusandluse nõudeid (p 3.2 – tl 8); 3) oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes (p 3.5 – tl 8); 4) olema hea pingetaluvusega, kontsentreerimis- ja otsustusvõimega (p 3.7 – tl 8). 13.12.2019 kella 08.30 ajal toimus Tallinnas Sõpruse pst 179 „Siili“ bussipeatuse juures liiklusõnnetus, kus kostja poolt tööülesannete täitmisel juhitud buss registreerimisnumbriga xxx riivas peatusesse sissesõidul jalakäijat ja tänavavalgustusposti küljes olevat prügikasti ning sõitis tagant otsa bussipeatuses seisnud bussile (tl 15). Seega oli kostja tööülesandeks sõita bussiga, järgides töölepingust, bussijuhi ametijuhendist ja liiklusseadusest tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning kostja, osaledes bussijuhina 13.12.2019 toimunud liiklusõnnetuses, pani toime töökohustuste rikkumise. 10) Hageja on selgitanud, et kostja poolt 13.12.2019 põhjustatud liiklusõnnetuse tulemusena pidi tööandja remontima bussi registreerimisnumbriga xxx, et taastada bussi liiklusõnnetuse eelne seisukord. Bussi remont läks tööandjale maksma materjali kuluna 2052,26 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja koostanud avariikalkulatsioonist nähtub remontöödeks vaja läinud materjali maksumus (ilma käibemaksuta) kokku 2052,26 eurot (tl 12-13). Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda hageja vastavas kalkulatsioonis, mistõttu on eeltooduga tõendatud, et hagejal tekkis seoses 13.12.2019 liiklusõnnetusega kahju VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 alusel. 11) Järgmisena hindab kohus, kas kostja töötajana on toime pandud rikkumises –so 13.12.2019 liiklusõnnetuse põhjustamises - süüdi, st kas kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul,
kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lõike 2 alusel töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg 2 alusel on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Seejuures on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (lg 5). Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral vastutab töötaja lepingu rikkumise eest, määratakse TLS § 16 lg 2 kohaselt tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (vt Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13). 12) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendi EMO kaardi kohaselt, saabus kostja arstlikule läbivaatusele 13.12.2019 kell 09.09 ning tal oli diagnoositud põhihaiguseks pindmine peavigastus ja kaasuvaks haiguseks on pindmine kaelavigastus. Haiguse anamneesi kohaselt: on patsient bussijuht, täna hommikul tundnu rooli taga äkilist rindkerevalu, silme eest läinud mustaks ning patsient sõitnud teisele bussile peatusest tagant sisse; seejärel teadvusele tulnud, tundnud õhupuudust; kaebab, et keha väriseb, südame piirkonnas valu. Haigus kulg: hetkel ägedat haigust ei diagnoositud, patsiendi seisundit EMOs jälgitud, kaebusi ei esine, rahuldavas üldseisundis lubatud koju (tl 10-11). Kostja kui sõidukijuhi seletuse kohaselt liiklusõnnetuse asjaolude kohta on kostja selgitanud, et Sitsi peatuses lõi tal pildi eest ära – minestas, avas silmad alles siis, kui pilt oli silme ees; et mitte vastu posti sõita, keeras ta kiirelt vasakule; rohkem ei mäleta midagi (tl 15). Kostja poolt on tõendiks esitatud muu hulgas 27.08.2020 kohtuistungi protokoll väärteoasjas nr 4-20-1670 (TVK tl 42-47) ja 08.09.2020 kohtuotsus samas väärteoasjas (TVK tl 30-34). 27.08.2020 on kohtuistungi protokolli kohaselt väärteoasjas nr 4-20-1670 tunnistajana üle kuulatud D. F. (TVK tl 42-47). Tunnistaja D.F. andis 27.08.2020 väärteoasjas Harju Maakohtus ütlusi selle kohta, et ta töötas Tallinna Linnatransport AS-s bussijuhina. Tal oli tavaline tööpäev, sõitis Siili peatuse juurde ja peatus, kui toimus tagantpoolt löök. Ta läks bussist välja, helistas dispetšerile ning läks teise bussijuhi A. juurde ja küsis temalt, mis juhtus. A. vastas, et tal hakkas halb, silmade eest läks mustaks; samuti oli A. endast väljas, šokis (TVK tl 4247). D. F. andnud tunnistajana ütlusi ka vahetult liiklusõnnetuse toimumise päeval, so 13.12.2019, mille kohaselt ta sõitis 13.12.2019 umbes kella 08.33 ajal „Siili“ peatusesse kesklinna suunas Sõpruse pst-l, ta sõitis peatusesse, jäi seisma ning uste avanemisel kostus tagant löök. Bussist väljudes ta nägi, et tema bussile oli tagant sisse sõitnud teine buss. Teine bussijuht vastas, et tal läks silme eest mustaks, südames hakkas halb (TVK tl 39, tõlge lk 48). Harju Maakohtu poolt 08.09.2020 väärteoasjas nr 4-20-1670 tehtud kohtuotsusega on rahuldatud menetlusaluse isiku A.-A. P.i kaebus ning kohus on tühistanud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse kohtuesindusgrupi 17.03.2020 otsuse väärteoasjas ning lõpetanud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puuduvad väärteo tunnused (TVK tl 30-34). TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi lõike 2 alusel ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 229 lg
1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 229 lg 2 kohaselt on tõendiks muu hulgas ka dokumentaalne tõend. Kuigi süüteo (sh väärteo) eest karistamisel kohaldatakse karistusseadustiku sätteid, siis kohtu hinnangul on käesolevas tsiviilasjas dokumentaalsete tõenditena lubatavad ka väärteoasja nr 4-20-1670 kohtuistungi protokoll ja kohtuostus ning kohus hindab neid tõendeid kogumis kõigi teiste esitatud tõenditega. 13) Kohtu hinnangul on eelpool nimetatud tõenditega tõendatud, et kostja ei olnud liiklusõnnetuse põhjustamises ehk töölepingust tuleneva kohustuse rikkumises süüdi, sest kostja ei teinud seda tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu. Kostja ei rikkunud liiklusseaduse nõudeid tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, vaid kostja kaotas vaatamata rakendatud igakülgsele hoolsusele sõiduki (bussi) juhitavuse üle kontrolli ootamatu terviserikke tõttu. Samuti omab kostja sõiduki juhtimisõigust juba vähemalt alates töölepingu sõlmimisest, so alates 08.04.2014 ning kostjal ei ole selle aja sees kuni 2019 toimunud ühtegi liiklusõnnetust, seega on ilmne, et kostja rakendas sõiduki juhtimisel nõutavat hoolsust. Arusaadavalt ei saa sellistes oludes pidada kostjat bussipeatuses teisele bussile tagant sisse sõitmises süüdi olevaks. 13.12.2019 toimunud liiklusõnnetus ei juhtunud mitte seetõttu, et kostja oleks töölepingust tuleva kohustuse rikkumises süüdi, vaid liiklusõnnetus toimus kostja ootamatu terviserikke tõttu, mis ei allunud sündmuste toimumise hetkel kostja tahtele ja kontrollile. Kohtu hinnangul on tõendatud nii kostja enda seletusega tööandjale, tunnistaja D. F.i ütlustega, EMO patsiendi kaardiga kui ka väärteoasja nr 4-20-1670 materjalidega, et käesolevas asjas puudub kostja süü liiklusõnnetuse toimepanemisel. Seega puudub üks hageja kahjunõude rahuldamise kohustuslik eeldus (töötaja on rikkumises süüdi), mistõttu kohus ei analüüsi järgnevaid kahjunõude rahuldamise kohustuslikke eeldusi ning hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. 14) Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud hageja nõude rahuldamise kohustuslikud eeldused, mistõttu jätab kohus hageja hagi täielikult rahuldamata. 15) Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 16) TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab käesolevas asjas kõik menetluskulud hageja. 17) TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 18) Kostjal menetluskulud puuduvad. 19) TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.