Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus AA1 VARA OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas (EFTA Legal OÜ, e-post: [email protected] Kostja: AA1 VARA OÜ (registrikood 11663614, asukoht Jaama tn 18, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11615; e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja 2-21-140128 menetlus Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus AA1 VARA OÜ vastu võlgnevuse nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 160 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx), märkides selgituseks tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 03.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 130,00 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 13.12.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik AA1 VARA OÜ esitas 13.12.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 20.12.2021.a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas hagiavalduse. Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse 07.01.2022.a. ning edastas menetlusdokumendid kostja registrijärgsele e-postiaadressile. 01.02.2022.a esitas hageja taotluse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja oli 13.01.2021 on tasunud kostja hagejale 90 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele.
3.Hageja selgitab, et hageja nõue hagiavalduses oli kokku 442 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 90 eurot leppetrahvid (põhiosa), 40 eurot sissenõudekulu (kõrvalkulud), 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 alusel, 192 eurot esindajakulu (km-ga) ning 100 eurot tasutud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-21140128. 13.01.2021 on tasunud kostja hagejale 90 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele. Kostja poolt on tasumata ülejäänud menetluskulud – riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hageja esindajakulu summas 192 eurot (kmga).
4.Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21140128 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool riigilõivust (50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning jätta tekkinud menetluskulud summas 212 eurot täielikult kostja kanda.
5.Kostja leiab, et hageja menetluskulude nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd põhjendatud ei olnud hageja hagi esitamine. Kostja on tasunud oma võlgnevuse võlausaldajale ilma, et oleks kohtumenetlusest midagi teadnudki. Seega hagi esitamine on põhjendamatu ning hageja esindaja poolt tühi kohtu ressursside raiskamine ning põhjendamatu töö eest nõuete esitamine. Hageja nõue ei ole sisuliselt ega juriidiliselt põhistatud ega ole kooskõlas hea usu põhimõtetega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
7.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja on menetluse lõpetamisega nõus kuid vaidleb vastu hageja menetluskuludele.
8.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama
2(4)
hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 100,00 eurot Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 50 eurot tuleb tagastada ja kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxxx (Xxxx).
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on kohtule teavitanud, et kostja on tasunud põhivõlgnevuse. Seetõttu loobub hageja hagist.
14.Käesoleval juhul on hageja põhinõue rahuldatud peale hagiavalduse esitamist ning menetlusse võtmist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kohtu hinnangul on asjakohatud kostja seadusliku esindaja vastuväited hageja menetluskuludele ning hagi menetlusse võtmise osas. Kostja on olnud teadlik maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudest. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele vastuväite. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejaga koostööd teinud võlgnevuse tasumise osas enne hagimenetlusse võtmist. Hageja hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ning tähtaegselt, seega esines alus hagi menetlusse võtmiseks. Hagimenetluses oleks selgunud kostja sisulised vastuväited hagile. Hagi võeti menetlusse 07.01.2022.a. Kostja on võlgnevuse tasunud 13.02.2022.a, seega peale hagiavalduse menetlusse võtmist. Kohus on kostjale edastanud hagimaterjalid kosja registrijärgsele e-postiaadressile. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg 51 kohaselt saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil, kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Kostja seaduslik esindaja kohtute infosüsteemis hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust vastu võtnud ei ole. Seega on kostjale menetlusdokumendid kätte toimetatud epostiaadressile saatmisega. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kätte saaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Kostja väidetav teadmatus ei vabasta kostjat vastutusest.
15.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on 192 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot TsMS § 484 2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot, millest poole tagastamist taotles hageja seoses loobumisega. 3(4)
16.Lähtuvalt TsMS § 4842 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
17.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. On alust eeldada, et tegemist on standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot tund/käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 160 eurot (50+20+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 160 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
19.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.