I B hagi WWS OÜ vastu töölepingu 11.11.2020.a ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 4085,42 euro nõudes
Tsiviilasja hind
4085,42 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: I B (isikukood: xxx; elukoht x; e-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Kunnar Korsten (OÜ HUGO; e-post: [email protected]); Kostja: WWS OÜ (registrikood: 12363819; asukoht Kalmistu tee 28a, Tallinn 11216; e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Rainer Osanik (R.O.S Law office OÜ; e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada WWS OÜ ja I B vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus.
3.Lõpetada WWS OÜ ja I B vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 11.11.2020.
4.Mõista WWS OÜ-lt välja I B kasuks TLS § 109 lg 1 hüvitis 2 042,71 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
5.Jätta I B menetluskulud 75% ulatuses WWS OÜ kanda ning WWS OÜ menetluskulud 25% ulatuses I B kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-20-17634 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et Töövaidluskomisjoni 30.10.2020.a otsusega jäeti töövaidlusasjas nr xxx hageja nõuded rahuldamata. Tulenevalt töövaidluskomisjoni 30.10.2020.a otsuse põhjenduste punkti 26 kohaselt esitas kostja hagejale 11.11.2020.a uue töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Peale töövaidluskomisjoni otsust on kostja hagejale tasunud aprillikuu töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise.
2.Hageja I B töötas alates 01.08.2019.a kostja WWS OÜ juures lihunik-müüjana, kirjaliku tähtajatu töölepingu alusel, bruto töötasuga 12,97 eurot tund, mis kuulus tasumisele kord kuus 10. kuupäeval. Tööaeg oli esmaspäevast kuni laupäevani 10:00 kuni 21:00 ja pühapäeviti 10:00 kuni 19:00. Töötajale oli väljastatud töövõimetusleht ajavahemikus 06.04.2020.a kuni 28.08.2020.a.
3.Kostja saatis 02.07.2020.a töötajale nõudekirja (TVK-le esitatud avalduse lisa 4), milles andis teada, et tööleping on ülesöeldud tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel: „Aprillis 2020 ettevõte on läbiviinud inventuuri ja audit kontrolli, mille käigus sai avatud, et olete omavoliliselt võtnud kassast finantsilised vahendid summas 9 275 eurot (üheksa tuhat kakssada seitsekümmend viis) ja selle alusel tööandja on lõpetanud teiega töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel (töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel - tööandja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu)”. “Tööandja on tulnud järeldusele et olete tahtlikult viinud eksitusse Tööandjat ja tekitasite temale varalise kahju sellega, et teadvalt teades tegelikud asjaolud olete loonud ebaõige ettekujutuse asjaoludest varalise kasu saamise eesmärgil. Eesmärgi saavutamiseks olete teinud muudatused ja parandused raamatupidamisprogrammis, mis on andnud võimaluse raha omastamiseks ja ebaõige ettekujutuse loomiseks”.
4.Hageja ei nõustu ülesütlemise asjaoludega, sest need pole tõesed ja on tõendamata. Hageja ei ole omavoliliselt võtnud kassast finantsilised vahendid summas 9275 eurot, mille kohane vaidlus on lahendamisel tsiviilasjas 2-20-10109. Kostja ei ole esitanud hagejale TLS § 95 tulenevatele tingimustele vastavat ülesütlemise avaldust.
5.Kostja on teinud 14.05.2020.a töötamise registris kande, et töölepinguline töösuhe lõppes TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 13.05.2020.
6.Hageja vaidles 31.07.2020.a vastu kostja poolt 02.07.2020.a nõudekirjas esitatud varalise kahju nõudele, kuna varalise kahju nõue on väljamõeldis ja tõendamata.
7.Kostja on tasunud peale töövaidluskomisjoni otsust töötasu 2020 aasta aprillikuu eest.
2-20-17634
8.TLS § 95 tulenevalt peab tööandja töölepingu ülesütlemist selgelt väljendama ja põhistama. Käesolevas töövaidluses ei ole tööandja seda teinud, jäädes paljasõnaliseks väitega nagu oleks hageja tekitanud kostjale varalise kahju, mistõttu juhindudes TLS § 104 lg 1 on töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine ja hageja taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 1 kohaselt siis on töötajal õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses bruto summas 7937,05 eurot.
9.Töötajal on TLS § 41 lõikest 1 tulenev õigus nõuda tööandjalt MKS § 252 lg-s 2 sätestatud kohustuse täitmist – töötamise registrisse õigete andmete kandmist. Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda töötamise registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmist.
10.Alternatiivselt, kui kohus leiab, et poolte vaheline töösuhe ei lõppenud kostja poolt 02.07.2020.a nõudekirjas toodud alustel. Tulenevalt töövaidluskomisjoni 30.10.2020.a otsuse põhjenduste p 26 kohaselt esitas kostja hagejale 11.11.2020.a uue töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja ei nõustu kostja poolt 11.11.2020.a ülesütlemise avalduses toodud asjaoludega, sest need pole tõesed ja on tõendamata. Hageja vaidlustab kostja poolt 11.11.2020.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja ei ole kostja kassast võtnud väidetavat summat 9275 eurot. Kostja poolt 11.11.2020.a hagejale esitatud töölepingu ülesütlemise avalduse juures puuduvad tõendid, mis tõendaksid hageja süüd ja kahju olemasolu. 11.11.2020.a avaldus on oma sisult samane 02.07.2020.a esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemisega.
11.Kuna töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on tühine ja hageja taotleb töölepingu lõpetamist TLS § 107 lg 1 kohaselt siis on hagejal õigus hüvitisele TLS § 109 lg 1 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses bruto summas 4085,42 eurot.
12.Hageja palus: tuvastada WWS OÜ (registrikood 12363819) ja I B (isikukood xxx) vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 02.07.2020; lõpetada WWS OÜ (registrikood 12363819) ja I B (isikukood xxx) vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 02.07.2020; kohustada WWS OÜ-d (registrikood 12363819) esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötamise registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks selliselt, et WWS OÜ (registrikood 12363819) ja I B (isikukood xxx) vahel sõlmitud töölepingu lõppemise ajaks märgitakse 02.07.2020.a ja töölepingu lõppemise aluseks märgitakse töölepinguseaduse § 107 lg 2; välja mõista WWS OÜ-lt (registrikood 12363819) I B (isikukood xxx) kasuks TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitis 4085,42 eurot; Alternatiivselt palub hageja: tuvastada WWS OÜ (registrikood 12363819) ja I B (isikukood xxx) vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 11.11.2020; lõpetada WWS OÜ (registrikood 12363819) ja I B (isikukood xxx) vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 11.11.2020; kohustada WWS OÜ-d (registrikood 12363819) esitama Maksu- ja Tolliametile avaldus töötamise registris töölepingu lõpetamise kohta tehtud märke muutmiseks selliselt, et WWS OÜ (registrikood 12363819) ja I B (isikukood xxx) vahel sõlmitud töölepingu lõppemise ajaks märgitakse 11.11.2020.a ja töölepingu lõppemise aluseks märgitakse töölepinguseaduse § 107 lg 2; välja mõista WWS OÜ-lt (registrikood 12363819) I B (isikukood xxx) kasuks TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitis 4085,42 eurot.
2-20-17634
13.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei ole suutnud tõendada, et töösuhte lõppemise põhjustanud väidetav vargus üldse toime on hageja poolt pandud. Samuti ei ole varguse fakti tuvastatud kostja poolt Eesti Politseile tehtud avalduse alusel.
14.Tsiviilasjas nr 2-20-10109 vaidlesid pooled selle üle kas töötaja I B on rikkunud töölepingut ning peab tööandjale WWS OÜ hüvitama tekitatud kahju 9275 eurot. Väidetavalt töötaja poolt tekitatud kahju 9275,00 euro tekitamine oli põhjenduseks tööandja poolt 11.11.2020.a töösuhte lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, mille tühisuse tuvastamine toimub käesolevas tsiviilasjas nr 2-20-17634. Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2021.a otsuse kohaselt ei ole tõendatud, et WWS OÜ väidetav kahju 9275 eurot tekkis töötaja I B rikkumise tõttu ning WWS OÜ kahju hüvitamise nõue jäeti rahuldamata. TsMS § 272 mõttes on tsiviilasjas nr 2-20-10109 jõustunud kohtulahend tõendiks, mis tõendab, et WWS OÜ väidetav kahju 9275 eurot ei tekkinud töötaja I B rikkumise tõttu.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
15.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja asunud käesoleval juhul seisukohale, et hageja nõudekiri on käsitletav töölepingu ülesütlemise teatena. Kostja teavitas Hagejat suuliselt töölepingu lõpetamisest, mille kohta tegi ka töötamise registrisse (TÖR) kande 14.05.2020. Seega tööleping oli juba oluliselt varem kostja poolt üles öeldud kui nõudekiri esitati ning nõudekiri ei ole käsitletav ka töölepingu ülesütlemise avaldusena. Töövaidluskomisjoni istungil on hageja ise kinnitanud, et ei ole saanud kostjalt mistahes vormis ülesütlemisavaldust (vt TVK 30.10.2020 otsuse p 4 teine lõik ja p 12 viimane lõik ja p 25.4).
16.Nagu töövaidluskomisjon ka märkinud oma otsuse p.25.3, et tööandja nõudekirjas toodud konstateeringut selle kohta, et ta on töösuhte üles öelnud, ei saa tõlgendada ülesütlemisavaldusena, samuti ei lõpeta töösuhet tööandja poolt Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse (TÖR) töösuhte lõppemise kande tegemisega või muul sellisel viisil. Töövaidluskomisjon oma otsuses leidnud, et kumbki pool ei ole töövaidluskomisjonile esitanud töölepingu ülesütlemise avaldust ning kumbki pool ei ole nõuetekohase ülesütlemisavalduse tegemist ka väitnud. Seega ei ole tööleping kummagi töösuhte poole poolt üles öeldud ning töösuhe on kehtiv (vt TVK 30.10.2020 otsuse p 26).
17.Kuna kostja ei ole hagejale kätte toimetanud taasesitatavas vormis ülesütlemisavaldust enne kui 11.11.2020, ei saa hageja esitada töövaidlusavaldust ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamiseks 02.07.2020 seisuga, kuivõrd sellist töösuhte ülesütlemise avaldust ei ole hagejale esitatud. Hageja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et tööleping on Hageja ja Kostja vahel on üles öeldud 02.07.2020.
18.Puudub vaidlus, et kostja esitas 11.11.2020 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis uue ülesütlemisavalduse ning hageja on selle kätte saanud. Samuti puudub vaidlus, et töötaja viibis ajavahemikul 06.04.2020 (ehk hetkest kui kostja esitas hagejale oma suulise töölepingu ülesütlemise teate) kuni 28.08.2020 haiguslehel, kuid ei ilmunud 29.08.2020 ega ühelgi järgmisel päeval kuni käesoleva hetkeni oma töökohustusi täitma. Hageja ei nõustu kostja poolt 11.11.2020.a ülesütlemise asjaoludega, kuid ei tõenda oma väiteid. Kostja rõhutab, et on ülesütlemisavalduses põhjendanud ja selgitanud millisel alusel on tööleping üles öeldud. Kostja tõendab hageja poolt toime pandud rikkumisi samade tõenditega, mida kostja on esitanud tsiviilasjas nr 2-20-10109.
2-20-17634
19.Hageja teadlikult, sihilikult ja järjepidevalt omastas kostja kassast raha, puudujääk on 9 636 eurot. Tulenedes eeltoodust leiab kostja, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud.
20.Hageja asus kostja juures tööle alates 01.08.2019 ning alates 06.04.2020 on viibinud haiguslehel ega pole tööülesandeid täitnud. Hageja ei naasnud tööle ka peale töövaidluskomisjoni 30.11.2020 otsust, milles leiti, et töösuhe ei ole lõppenud. Seega on hageja reaalselt töötanud kostja juures vaid 8 kuud. Samuti on hageja saanud alates 06.04.2020 haigushüvitist. Juhul kui kohus leiab, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine, tuleks kostja arvates lähtudes eelnimetatust käesoleval juhul hüvitise suurust vähendada 500 euroni (bruto). Kostja ei vaidlusta hageja enda poolt arvestatud kuu keskmise töötasu suurust.
21.Kostja on 22.01.2021 tasunud hagejale saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni kokku summas 1132,28 eurot neto, ehk 1597,86 eurot bruto. Samas hageja arvutustest lähtuvalt oleks pidanud tegelikult tasuma hoopis 615,02 eurot bruto (ehk 474,30 eurot neto). Juhul kui kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine kostja poolt oli tühine, palub kostja kohtul tasaarvestada Kostja poolt enamtasutud summad käesolevas menetluses kohtu poolt Kostjale tasumisele määratud hüvitiste ja menetluskuludega kattuvas ulatuses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude osas: a. pooled sõlmisid 01.08.2019 tähtajatu töölepingu, mille kohaselt töötas hageja kostja WWS OÜ juures lihunik-müüjana; b. töötaja oli töövõimetuslehel ajavahemikul 06.04.2020-28.08.2020 (tlk 46); c. kostja on teinud 14.05.2020 töötamise registris kande, et töösuhe lõppes TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 13.05.2020; d. kostja saatis 02.07.2020 hagejale nõudekirja, milles andis teada, et tööleping on ülesöeldud tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 5 alusel; e. hageja esitas 31.07.2020 vastuskirjas vastuväited kostja 02.07.2020.a nõudekirjas esitatud varalise kahju nõudele; f.kostja esitas 11.11.2020 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse (tlk 15-16) ning hageja on selle kätte saanud; g. hageja ei ilmunud pärast 29.08.2020 oma töökohustusi täitma.
24.08.12.2021 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise. Kohus jätkas menetlust järgmiste hageja nõuete osas: tuvastada poolte vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 11.11.2020; lõpetada poolte vahel sõlmitud
2-20-17634 tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 11.11.2020; välja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 nimetatud hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4085,42 eurot. Kohus ei käsitle käesolevas otsuses 02.07.2020 tehtud väidetava ülesütlemisavaldusega seonduvat, kuivõrd hageja on vastavatest nõuetest loobunud. Samuti ei käsitle kohus vaatamata kostja sisulistele vastuväidetele algses hagiavalduses esitatud töötasu, puhkusehüvitise ja TLS § 100 lg 5 nimetatud hüvitise nõudeid, kuivõrd hageja ei ole pärast 08.12.2020 kohtumääruses antud asjakohaseid selgitusi enam 17.12.2020 esitatud hagi täpsustuses nimetatud nõudeid esitanud. Samuti ei ole kohus kunagi nimetatud nõudeid menetlusse võtnud.
25.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja on pannud toime teo, millega on põhjustanud kostja usalduse kaotuse hageja vastu; (ii) nõutav hüvitis on asjaolusid arvestades ülemäärane; (iii) juhul kui töölepingu ülesütlemine kostja poolt oli tühine, palub kostja kohtul tasaarvestada kostja poolt enamtasutud summad kostjale tasumisele määratud hüvitiste ja menetluskuludega kattuvas ulatuses.
26.Järgnevalt käsitleb kohus ülesütlemisavalduse kehtivust. TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama (TLS § 95 lg 2). Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, kuna hageja pani väidetavalt toime teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Tööandja usalduse kaotus oli tingitud sellest, hageja teadlikult, sihilikult ja järjepidevalt omastas kostja kassast raha, puudujääk on 9 636 eurot. Kohus leiab, et täidetud on ülesütlemise formaalsed eeldused avalduse vorminõude osas (kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm) ning selle kättesaamise osas (hageja on kinnitanud, et sai avalduse kätte). Samuti on kostja piisavalt ülesütlemist põhjendanud. Kohus leiab, et täitmata on ülesütlemise materiaalsed eeldused. Kostja ei ole kohaselt tõendanud, et hageja oleks toime pannud väidetava varguse/omastamise, mille tulemusel on kostja kassa puudujääk 9 636 eurot. Poolte vahel oli teinegi kohtuvaidlus tsiviilasjas nr 2-20-10109, kus vaidluse esemeks oligi väidetav hageja poolt põhjustatud kassapuudujääk summas 9 275 eurot. Tsiviilasjas nr 2-20-10109 on jõustunud kohtulahend, mille kohaselt kostja ei tõendanud kohaselt 9 275-eurost kassa puudujääki puudutava kahjunõude olulisi eeldusi – tõendamata oli kostjapoolne rikkumine; kahju tekkimine; põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr 2-20-10109 jõustunud kohtulahendist tulenevad järeldused käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt olulised, kuivõrd välistavad sisuliselt 11.11.2020 ülesütlemisavalduse aluse. Seega on kohus seisukohal, et 11.11.2020 töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on tühine. Seetõttu tuleb lugeda, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1).
27.Kui töövaidluskomisjon või kohus tunnistab ülesütlemise tühiseks, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1 see ülesütlemisega mittelõppenuks ning tööleping lõpetatakse kohtus või töövaidluskomisjonis töötaja või tööandja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 11.11.2020.
2-20-17634
28.Hageja palub mõista välja tööandjalt töötaja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4085,42 eurot. Kostja hüvitise arvestust ei vaidlusta, kuid leiab, et nõutav hüvitis on asjaolusid arvestades ülemäärane. TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja märkis, et hageja asus kostja juures tööle alates 01.08.2019 ning alates 06.04.2020 on viibinud haiguslehel ega pole tööülesandeid täitnud. Hageja ei naasnud tööle ka peale töövaidluskomisjoni 30.11.2020 otsust, milles leiti, et töösuhe ei ole lõppenud. Seega on hageja reaalselt töötanud kostja juures vaid 8 kuud. Samuti on hageja saanud alates 06.04.2020 haigushüvitist. Kostja arvates tuleb hüvitise suurust vähendada 500 euroni. Kohus leiab, et hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada töösuhte kestust – hageja jõudis kostja juures sisulisi tööülesandeid täita kõigest ca 8 kuud, mis on võrdlemisi lühike periood. Samas tuleb arvesse võtta ka seda, et töötajaga on tööleping üles öeldud ette teatamata ja ette hoiatamata. Samuti nõustub kohus kostjaga, et haiguslehel viibides on hagejale vastavat hüvitist makstud, mistõttu ei olnud ta täielikult sissetulekuta. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista hüvitis 50% vähendatud määras, s.o summas 2 042,71 eurot. Nimetatud summas hüvitise väljamõistmine arvestab mõlema poole huvisid. Hageja ei ole esile toonud sedavõrd mõjusaid asjaolusid, mis annaksid aluse suurema hüvitise väljamõistmiseks ning samuti ei ole kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse väiksema hüvitise väljamõistmiseks või välistaksid selle täielikult.
29.Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja märgib, et on 22.01.2021 tasunud hagejale saamata jäänud puhkuse kompensatsiooni kokku summas 1132,28 eurot neto ehk 1597,86 eurot bruto. Kostja viitab, et hageja arvutustest lähtuvalt oleks ta pidanud tegelikult tasuma hoopis 615,02 eurot bruto (474,30 eurot neto), tasaarvestava nõude suurus seega on 982,87 eurot (bruto). Riigikohus on lahendi nr 2-19-6689/47 p-is 12.1 märkinud, et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (vt eeltoodu kohta Riigikohtu 15. juuni 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-15657/29, p 12 ja selles viidatud lahendid). Hageja ei ole kostja avalduse osas seisukohta esitanud ega sellele vastu vaielnud, kuigi kohus on selleks 04.01.2022 määrusega võimaluse andnud. Siiski on tasaarvestus kehtetu, kuna kostja enamtasutud puhkusekompensatsiooni (aktiiv)nõue on ebaselge. Kostja on viidanud tasaarvestusavalduses ebamääraselt hageja arvutustele, kuid nõude kehtivaks ja selgeks tasaarvestamiseks oleks pidanud kostja tõendama, et ta on hagejale ülemääraselt puhkusekompensatsiooni maksnud, sh esile tooma selge arvutuskäigu. Pelgalt paljasõnaliselt vastaspoole seisukohale tuginemisest ei saa tuletada, et kostjal oleks olemas aktiivnõue.
2-20-17634 VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Õiguskirjanduses on märgitud, et tasaarvestusavaldusest peab selgelt nähtuma, millised nõuded tasaarvestatakse, kusjuures aktiivnõue peab olema selgelt individualiseeritav (VÕS I kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 980, p 3.1.2). Samas on märgitud, et tasaarvestusel osalevate nõuete ebapiisava määratletuse tulemusel on tasaarvestuse avaldus tühine. Kohus leiab seega, et kostja tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv.
30.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse; lõpetab töölepingu kohtulahendiga alates 11.11.2020; mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 hüvitise 2 042,71 eurot (bruto).
31.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul oli menetluses hüvitisnõue ning ka tuvastusnõue – kohus rahuldas tuvastusnõude täielikult ja hüvitisnõude 50% ulatuses. Arvestades eeltoodut ja nimetatud nõuete võrdset proportsiooni (st kumbki nõue moodustas 50% hagist), on kohus seisukohal, et hagi rahuldati 75% ulatuses. Puuduvad erandlikud asjaolud, mis tingiks menetluskulude jaotamise teistmoodi, kui vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile. Seega on põhjendatud jätta hageja menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 25% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei
2-20-17634 määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.