Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft hagi Kostar Plus OÜ vastu disainilahenduse omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, rikkumisest hoidumiseks ja hageja ainuõigusi rikkuvate toodete hävitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.03.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Kostar Plus OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft (välisriigi registrikood HRB 42243) Kostja (apellant): Kostar Plus OÜ (registrikood 12515896), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja 10.12.2021 taotlus täiendava tõendi vastuvõtmiseks ja kostja 23.12.2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks ning jätta nimetatud kuupäevadel esitatud menetlusdokumentidele lisatud tõendid vastu võtmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 12.03.2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 5 hagi tagamise abinõu kehtima jätmise osas järgmiselt: „Jätta kehtima Harju Maakohtu poolt 09.03.2018 kohaldatud hagi tagamise abinõu hageja disainilahendust nr 001754979-0001, 001714668-0002, 002766089-0011, 002707240-0001, 002205740-0004, 0016581540002, 002015602-0004, 002591453-0001, 002156554-0004 sisaldavate velgede,
2-18-3370 koguses 148 tk, arestimiseks ning võõrandamise ja valduse üleandmise keelamiseks.“.
4.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Bayerische Motoren Werke Aktiengesellschaft esitas 02.03.2018 Harju Maakohtule hagi Kostar Plus OÜ vastu. Hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduste rikkumine, nimelt keelata allloetletud kauba sissevedu, turustamine, valdamine ja ladustamine ning hoiduma tulevikus nimetatud kauba sisseveost, turustamisest, valdamisest ja ladustamisest: disainilahendust reg nr 001754979-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 001714668-0002 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002766089-0011 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002707240-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,0 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002205740-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 21" ET 35; disainilahendust reg nr 001658154-0002 sisaldavad veljed mõõtudega 10,0 J x 22" ET 40; disainilahendust reg nr 002015602-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002591453-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002156554-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35. Hageja palub kohtuotsuse täitmiseks kohustada kostjat andma Maksu- ja Tolliametile tahteavaldus allloetletud kauba hävitamiseks kostja kulul ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega: disainilahendust reg nr 001754979-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35 (toote tähis 5409); disainilahendust reg nr 001714668-0002 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35 (toote tähis 5413); disainilahendust reg nr 002766089-0011 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35 (toote tähis 5620); disainilahendust reg nr 002707240-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,0 J x 19" ET 35 (toote tähis 1357); disainilahendust reg nr 002205740-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 21" ET 35 (toote tähis 1262); disainilahendust reg nr 001658154-0002 sisaldavad veljed mõõtudega 10,0 J x 22" ET 40 (toote tähis 1166); disainilahendust reg nr 002015602-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35 (toote tähis 5456); disainilahendust reg nr 002591453-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35 (toote tähis 5480); disainilahendust reg nr 002156554-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35 (toote tähis 5486).
2-18-3370
2.Hageja on ühenduse disainilahenduste nr 001754979-0001; 001714668-0002; 0027660890011; 002707240-0001; 002205740-0004; 001658154-0002; 002015602-0004; 0025914530001; 002156554-0004 registreeringute omanik. Kõik nimetatud disainilahendused kujutavad sõidukite velgi. Kostja importis Hiinast Eestisse sõidukite velgesid, mis on samasugused hageja registreeritud disainidega. Maksu- ja Tolliamet (MTA) pidas kostja kaubad kinni kahtlustades, et tegu on intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga. MTA teavitas hagejat kahtlusalustest kaupadest. Kaheteistkümnest veljetüübist üheksa, kokku 148 tk, on hageja ainuõigust rikkuvad kaubad.
3.Ühenduse disainilahenduse määruse (Nõukogu Määrus (EÜ) nr 6/2002) (disainimäärus) artikkel 19 lg 1 järgi annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandat isikut seda loata kasutamast. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Kostja imporditud veljed on samasugused hageja registreeritud disainilahendustega. Selliste velgede importi loetakse disainilahenduse kasutamiseks. Seega on täidetud disainimääruse art 19 p 1 kohaldamise tingimused (disainilahendusega samasuguste toodete sissevedu Eestisse). Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut oma disainilahenduste kasutamiseks, sh velgede impordiks Eestisse. Kostja poolt Eestisse sisseveetud veljed ei ole valmistatud hageja loal ega kontrolli all, st need kaubad on toodetud ja Eestisse toodud ilma hageja loata. Importides hageja disainilahendustega identseid kaupu Eestisse, on kostja rikkunud hageja ainuõigusi. Kostja veebileht www.replica-rims.com kinnitab, et kostja tegeleb velgede müügiga. Rikkuvate kaupade edasine turustamine on samuti hageja ainuõiguste rikkumine disainimääruse art 19 p 1 järgi.
4.Kostja viidatud nn „parandamistingimus“ ei ole antud juhul kohaldatav, sest hageja ainuõigust rikkuvad veljed ei vasta mõõdu poolest originaalvelgedele. Erinevad on velje laius ja/või läbimõõt ja/või velje nihe (offset): velg tähistusega 5409 (vastab hageja disainile nr 001754979-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5413 (vastab hageja disainile nr 001714668-0002) - originaalist erinevad velje laius 11 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5620 (vastab hageja disainile nr 002766089-0011) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli, läbimõõt 19 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1357 (vastab hageja disainile nr 002707240-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,0 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1262 (vastab hageja disainile nr 002205740-0004) originaalist erinevad velje läbimõõt 21 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1166 (vastab hageja disainile nr 001658154-0002) - originaalist erineb velje läbimõõt 22 tolli; velg tähistusega 5456 (vastab hageja disainile nr 002015602-0004) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5480 (vastab hageja disainile nr 0025914530001) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5486 (vastab hageja disainile nr 002156554-0004) - originaalist erinevad velje laius 11,0 tolli, läbimõõt 20 tolli ja velje nihe 35 mm.
5.Samuti on tõendamata ning ei ole eluliselt usutav kostja väide, et neid velgi kasutatakse üksnes sõidukite parandamisel välimuse taastamiseks, mitte muul eesmärgil (nt algse välimuse muutmiseks). Kostja ei müü velgi üksikult, vaid komplektis. Seega on ilmne, et kostja müüb velgesid sõiduki välimuse muutmiseks, mitte „sõiduauto parandamisel auto originaalse välimuse taastamiseks“. Kostja ei täida ka „parandamistingimuses“ ette nähtud hoolsuskohustust, mis seisneb järgnevate tingimuste täitmises: tuleb teavitada tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või ka müügidokumentidel, et asjaomane koostisosa sisaldab disainilahendust, mis ei kuulu neile; ja et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema
2-18-3370 esialgse välimuse taastamiseks. Koos hageja üldtuntud kaubamärgi „BMW + kuju“ kasutamisega oma kodulehel jätab kostja velgede turustamisel pigem mulje, et need on originaalveljed. Kostja veebilehel olev teavitus, et tegemist ei ole originaalvelgedega, ilmus alles kohtumenetluse ajal. Kostja teavitus ei täida oma eesmärki nende klientide osas, kes pöörduvad kostja poole otse, mitte veebilehe kaudu. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.2017. a detsembris tellis kostja Foshan Nanhai Anchi Aluminium Wheel Co. Ltd-lt Bkategooria valuveljed. Tellitud kaubad ei olnud originaalvaruosad. 15.12.2017 alustati tellitud kaupade transportimisega Nanshast (Hiinast) Tallinnasse. 30.01.2018 tekkis MTA-l kahtlus, et tellitud kauba näol võib olla intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga ning teatas 02.02.2018 hagejale, et on kinni peetud 196 (potentsiaalselt) hageja disainilahendusega valuvelge.
8.Kinnipeetud kaubad ei riku hageja disainiõigusi, kuna on ette nähtud komplekstoote (sõiduauto) parandamiseks. Määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 sätestatud „parandamistingimuses“ nähakse just varuosade turu sulgemise piiramiseks ette, et ühenduse disainilahendusest tulenev kaitse ei laiene ühenduse disainilahendusele, mis seisneb sellise mitmeosalise toote koostisosas, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et võimaldada taastada selle algset välimust. Kinnipeetud kaup on mitmeosalise toote koostisosa, mille eesmärgiks on selle kasutamine mitmeosalise toote (sõiduauto) parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Kostja tellitud tooted on visuaalselt originaalosaga identsed – need ei ole originaalosast märkimisväärselt ja visuaalselt äratuntavalt erinevad. Sõna visuaalne ei hõlma silmale hoomamatuid kõikumisi numbrilistes erinevustes (velje diameeter, offset jne).
9.Kostja poolt tellitud velgedel on tähised “NOT OE”, mis tähendab, et tegemist pole originaal varuosadega ehk A-kategooria varuosadega, vaid B-kategooria varuosadega. Tootja on edastanud kostjale ka kinnituskirja, milles on märkinud, et tegemist pole originaalvaruosadega ja tegemist on järelturu eesmärki täitvate toodetega.
10.Kostja ei müü valuvelgi ainult komplektina. Kostja müüb valuvelgi ka üksikult, olenevalt klientide soovist. Küll aga, arvestades, et kostja valuveljed on ilma kaubamärgita ning seetõttu kõrvuti originaalveljega olles erinevad, soovivad kliendid varuosadena soetada 4 valuvelge korraga. On loogiline ja eluliselt usutav, et ka esialgse välimuse taastamisel B-kategooria valuvelgede ostmisel soovivad kliendid, et kõik 4 valuvelge on absoluutselt identsed (sh et kui ühel ei ole kaubamärki, ei ole teistel samuti).
11.Kostja poolt tellitud kaubad on legaalsed – neid ei turustata kui originaalvaruosasid, vaid kui mitteoriginaal tooteid, mida kasutatakse mitmeosalise toote parandamisel, et võimaldada taastada selle algset välimust. Sellest lähtudes ei ole hageja etteheited asjakohased. Arvestades, et kostja tegeleb seadusliku tegevusega – pakkudes potentsiaalsetele klientidele A-kategooria varuosade kõrval ka B-kategooria varuosasid, mis on klientidele taskukohasemad – ei ole seaduse alusel kostja kohustatud hagejalt luba küsima ega taotlema.
12.Kostja kliendid ei ostnud velgesid veebilehe kaudu, vaid kontakteerumisel kostjaga. Kostjaga kontakteerumisel edastas kostja vajaliku teabe klientidele suuliselt, täiendavalt on velgedel selge märge, et tegemist pole originaalvaruosadega. Ka kodulehe nimetus viitab mitte originaal osadele – replica rims on inglise keelest eesti keelde tõlgituna „velgede koopiad“. Sellest johtuvalt oli igale tavapärasele kodulehe kasutajale selge, et kostja ei müü BMW
2-18-3370 originaalvelgi, vaid B-kategooria varuosasid. Segaduse vältimiseks kohendas kostja kuvatavat infot ning teave näitab nüüd kodulehel selgelt, millised veljed on mõeldud millistele sõiduki mudelitele ning et antud koostisosi (velgesid) võib kasutada vaid esialgse välimuse taastamiseks. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas hagi. Maakohus kohustas kostjat lõpetama hageja ühenduse disainilahenduste rikkumine, nimelt keelata allloetletud kauba sissevedu, turustamine, valdamine ja ladustamine: disainilahendust reg nr 001754979-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 001714668-0002 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002766089-0011 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002707240-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,0 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002205740-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 21" ET 35; disainilahendust reg nr 001658154-0002 sisaldavad veljed mõõtudega 10,0 J x 22" ET 40; disainilahendust reg nr 002015602-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 20" ET 35; disainilahendust reg nr 002591453-0001 sisaldavad veljed mõõtudega 8,5 J x 19" ET 35; disainilahendust reg nr 002156554-0004 sisaldavad veljed mõõtudega 11,0 J x 20" ET 35. Samuti kohustas kohus nimetatud kauba osas kostjat hoiduma tulevikus hageja ühenduse disainilahendusi rikkuva kauba sisseveost, turustamisest, valdamisest ja ladustamisest. Kohtuotsuse täitmiseks kohustas maakohus kostjat andma Maksuja Tolliametile tahteavalduse loetletud kauba hävitamiseks kostja kulul ning asendas vastava tahteavalduse kohtuotsusega. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja on järgmiste ühenduse disainilahenduste registreeringute omanik (ühenduse disainilahenduste reg nr 001754979-0001; 0017146680002; 002766089-0011; 002707240-0001; 002205740-0004; 001658154-0002; 0020156020004; 002591453-0001; 002156554-0004). Kõik nimetatud disainilahendused kujutavad sõidukite velgi; kostja importis Hiinast Eestisse valuvelgi, mis on valmistatud hageja nimele registreeritud ühenduse disainilahenduse järgi; MTA poolt on kinni peetud 9 erinevat veljetüüpi, kokku 148 tükki.
15.Hageja õiguste rikkumise lõpetamise nõude õiguslikuks aluseks on disainimääruse artikkel 89 lg 1 a. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tegevus on ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 alusel lubatud, mistõttu selleks ei olnudki vaja hageja luba, sh selle üle, kas täidetud on ülejäänud „parandamistingimuse“ kohaldamise tingimused, s.o kas vaidlusaluseid velgi kasutatakse sõiduauto parandamisel ja selle esialgse välimuse taastamiseks ning kas kostja on täitnud temal lasuvat hoolsuskohustust. Maakohus leidis, et „parandamistingimuse“ kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
16.Kostja veebilehest ja kostja poolt esitatud vastuväidetest nähtub, et velgesid müüakse eelkõige komplektina. Kohus nõustus kostjaga, et mõningatel juhtudel võib defektse sõiduauto parandamiseks olla põhjendatud vahetada välja lisaks kahjustatud veljel välja ka teised veljed, nt kliendid soovivad, et kõik 4 valguvelge oleksid absoluutselt identsed ( nt kui ühel veljel ei ole kaubamärki, ei ole teistel samuti). Sellistel juhtudel on tegemist kohtu arvates velgede kasutamisega mitmeosalise toote parandamiseks. Samas arvestades velgede suhtelist kulukat hinda ei ole eluliselt usutav, et majanduslikult mõtlev keskmine tarbija ostab ühe katkise velje asemel neli uut velge. Ebausutav on kostja väide, et kliendid teevad seda põhjusel, et kostja imporditud velgedel ei ole BMW logo kaubamärki. Soovi korral saaks tarbija osta endale hageja ametlikust esindust sobiva logoga 1 velje. See maksaks vähem kui kolm kostja poolt müüdavat
2-18-3370 lisavelge. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et ta müüks velgesid ka muul viisil, kui komplektina.
17.„Parandamistingimus“ on kohaldatav üksnes mitmeosalise toote nende koostisosade suhtes, mis on visuaalselt originaalosaga identsed. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et kõik kostja koopiaveljed erinevad hageja originaalvelgedest mõõtude (läbimõõt, laius, nihe) poolest. Kostja poolt esitatud väljatrükid www.bmw.ee ei seostu ühegi käesolevas tsiviilasjas vaidlusaluse velje disainiga. Kohus nõustus hagejaga, et kuna parandamistingimuse erand kehtib „sõiduki reaalsel parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks“, siis selle erandi kohaldamisel ei puutu asjasse, et vastavale sõidukimudelile pakub hageja teistsuguse disainiga muude mõõtudega velgesid. Olulised on üksnes originaalvelgede mõõdud, mis sõidukil olid all selle turule laskmisel. Mõõduerinevusega koopiavelgesid ei saa pidada varuosaks ehk asendusosaks isegi siis, kui need on silmaga vaadates identsed originaalosaga, sest selliste mõõtudega originaalosa ei ole tootja/disainiomanik ette näinud. Kui originaalvelgedest puruneb üks või puudub üks või mõned veljed, siis neid ei saa asendada ebastandardsetes mõõtudes varuosadega. On ilmne, et kui turule lastud sõidukil on all neli originaalvelge läbimõõduga 20 tolli ja laiusega 10 tolli, siis ei ole võimalik üht katkiläinud originaalvelge asendada kostja veljega, mille läbimõõt on 19 või 21 tolli või laius 11 tolli. Tegemist ei ole ka parandamise ja esialgse välimuse taastamisega, kui asendatakse kõik sõiduki originaalveljed suurema või väiksema läbimõõdu või laiusega kostja poolt imporditud velgedega, sest sellisel juhul ei vasta sõiduk enam tema turule viimise kondiktsioonile. Disainilahenduse rikkumise tuvastamise seisukohast on ebaoluline, kas hageja toodetud sõidukile võiks tehniliselt sobida ka mõnede muude mõõtudega veljed. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kuidas originaalvelgedest erinevate mõõtudega koopiavelgesid on võimalik kasutada konkreetse BMW sõidukite varuosadena, et asendada sama disainiga originaalvelgesid, mis vastava sõiduki turule laskmisel olid sõidukil algselt all. Seda, et vaidlusalused veljed ei ole mõeldud sõiduki parandamiseks algse välimuse taastamiseks, kinnitab kaudselt ka kostja enda esitatud tõend velgede tootja kinnituskiri, milles nähtub, et velgesid toodetakse klientidele, eks soovivad oma tooteid parendada (inglise keeles upgrade their cars), mitte parandada.
18.Kostja ei ole täitnud ka hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi. Kostja ei ole tõendanud ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tuleneva hoolsuskohustuse täitmist ajal, kui hagi esitati. Üksnes velgedel märgitud tähisest “NOT OE“ ei piisa tarneahelas järgnevate kasutajate teavitamise kohustuse täitmiseks sellest, et veljed sisaldavad ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle ja et antud veljed on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Koos hageja üldtuntud kaubamärgi „BMW+kuju“ kasutamisega oma kodulehel jätab kostja velgede turustamisel pigem mulje, et need on originaalveljed. Kostja poolt kohtule esitatud kostja veebilehe väljatrükist nähtuvalt on 27.11.2020 seisuga kostja avaldanud velgede hinnakirja juures teate, et tegemist ei ole originaalvaruosadega. Seda teavitust ei ole avaldatud veebilehel velgede tutvustuse juures. Eeltoodust nähtuvalt on kostja võtnud täiendavad meetmed kasutusele peaaegu 2 aastat pärast hagi esitamist ja tegemist ei ole kohtu hinnangul piisava teavitusega. Seega, vaidlusaluste velgede sisseveo ja hagi esitamise ajal on leidnud aset hageja õiguste rikkumine. Kostja ei ole oma varasema müügipraktika põhjal toonud esile ühtegi näidet, kuidas ta on müünud koopiavelgesid konkreetseid BMW sõidukite parandamiseks nende algse välimuse taastamise eesmärgil. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta oleks keeldunud koopiavelgede müügist isikule, kes soovib osta velgesid muul eesmärgil peale sõiduki parandamise selle esialgse välimuse taastamiseks. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et teavitamiskohustus on täidetud ka nende klientide suhtes, kes ei pöördu velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu. Kostja
2-18-3370 on küll väitnud, et kostja on esitanud vajaliku teabe suuliselt klientidele, kuid see väide ei ole tõendamist leidnud.
19.Edasisest rikkumisest hoidumise nõude õigusliku alusena saab käsitada ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p a kõrval vastavalt p-le d ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-i 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 ning VÕS § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 1. Käesoleval juhul eksisteerib hageja ühenduse disainilahenduse õiguste rikkumise oht ka tulevikus, sest arvestada tuleb muu hulgas juba toimunud rikkumist. Menetluse jooksul toimunud täiendavate meetmete rakendamine kostja poolt hoolsuskohustuse täitmiseks ei tõendanud veenvalt, et kostja täitis ühenduse disainimääruse art 110 lg-st 1 tulenevat hoolsuskohustust.
20.Velgede hävitamise nõude õiguslik alus tuleneb ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p-st d ning VÕS §-st 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 ning VÕS § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga
2.Velgede hävitamine on kostja omandiõigust kõige intensiivsemalt kahjustav abinõu. Samas käesoleval juhul ei ole kaupade õigusvastast iseloomu võimalik kõrvaldada muul viisil peale hävitamise. Kostja imporditud velgede suhtes ei ole „parandamistingimuse“ erand kohaldatav. Rikkumise kõrvaldamiseks ei ole võimalik velgede mõõte (suuruseid) muuta. Seega ei ole võimalik kostja poolt imporditud velgesid kasutada sõidukite parandamiseks. Apellatsioonkaebus
21.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
22.Maakohus on otsuses esitanud vastuolulisi põhjendusi, on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust (disainimääruse art 110 lg 1), mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi tegemise.
23.Kostja hinnangul on vastuolulised maakohtu otsuses esitatud põhjendused, milles maakohus esmalt nõustub sellega, et nelja velje samaaegne väljavahetamine võib olla põhjendatud põhjusel, et üks ilma kaubamärgita velg oleks teistest erinev, kui jätta vahetamata terve komplekt. Samas on kohus edasi läinud arutluskäiguga, mille kohaselt ei ole usutav, et majanduslikult mõtlev klient ostaks terve komplekti ühesuguseid B-kategooria velgesid selle asemel, et osta üks originaalvelg. Kostjale jääb arusaamatuks see, mille alusel on maakohus oma hinnavõrdluse kujundanud ja asunud seisukohale, et neli B-kategooria velge maksavad rohkem kui üks originaalvelg. Eesti oludes on põhjendatud, et vahetatakse välja kõik veljed. Lisaks on ühe originaalvelje väljavahetamine kallim kui kostjalt terve komplekti ostmine. Kostja on kogu menetluse vältel selgitanud, et tooteid müüakse vastavalt klientide vajadustele, st kui on vaja ühte või kahte velge, siis saab klient need osta ka üksikult ja ei ole kohustatud ostma velgesid komplektina. Kostja on selgitanud, et sõiduauto terviklikku välimust ja selle taastamist mõjutab ka velgede kulumisaste. Ka kohtupraktikas on leitud, et toote visuaalse välimuse taastamiseks võib olla põhjendatud sõiduauto kõigi nelja velje väljavahetamine. Seetõttu ei saa kostja kodulehel kuvatud infost teha meelevaldset järeldust nagu kostja rikuks „parandamistingimuse“ nõudeid.
24.Üksnes velje mõõtude erinevusest ei saa järeldada, et „parandamistingimus“ ei kohaldu. Disainimääruse regulatsioon kaitseb disainilahenduse visuaalselt äratuntavaid omadusi ja visuaalset terviklikkust, mida on võimalik saavutada ka siis, kui näiteks velje nihe on 3 mm suurem (velg asub rattakoopa äärest veidi väljaspool) ja velje laius on 0,5 tolli (1,27 cm) väiksem. Visuaalselt ei ole koopiavelgede mõõtude erinevus tajutav olukorras, kus koopiavelg on originaalveljest: a) veidi laiem ja velje nihe on veidi väiksem või b) veidi kitsam ja velje
2-18-3370 nihe on veidi suurem. Velje paiknemine rattakoopa ääre suhtes on silmaga vaadeldes samaväärne. Samamoodi ei ole visuaalselt erinev see, kui velg on ühe tolli (2,5 cm) võrra suurem või väiksem. Võrdluseks 19 tolli (48,2 cm) ja 20 tolli (50,8 cm) erinevus on velje puhul vaevu tajutav ja velje visuaalset muljet mõjutab ka veljele paigaldatud rehv. Hageja disainilahendused on registreeritud EUIPO disainilahenduse toimikus, mille andmetest nähtub üksnes disainilahenduse graafiline kujutis, kuid välja ei ole toodud kaitstava lahenduse mõõtmeid. Seega on disainilahenduse kaitse all visuaalne välimus, mitte täpsed toote mõõtmed. Samuti on kostja tellitud velgede nihke ja laiuse mõõduerinevused pigem sellised, mis kompenseerivad üksteist ning võimaldavad saavutada sõiduautol originaaliga samaväärse lõppmulje. Eeltoodust tulenevalt on maakohus ebaõigesti jätnud tähelepanuta HL Autoosad OÜ müügijuhi Tanel Kodusaare e-kirja.
25.Kostjale jääb arusaamatuks otsuses esitatud seisukoht, et esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, kuidas originaalmõõtmetest erinevate mõõtudega velgesid on võimalik kasutada konkreetse BMW varuosadena. Asja materjalide juures on HL Autoosad OÜ selgituskiri, milles on selgitatud, et väikene mõõtude kõikumine ei mõjuta juhitavust ja autodele pakutakse siiski erinevat mõõtu velgesid. Kostja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kui tema tellitavad veljed ei sobiks konkreetse kliendi BMW sõiduautole selle välimuse taastamiseks, siis kaup tagastataks ning kostja majandustegevust ei saaks eksisteerida.
26.Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja selgitused ning on ebaõigesti järeldanud, et Hiina tootja inglise keelne kinnituskiri on tõend selle kohta, et kostja tellis veljed eesmärgil, mis ei lange kokku „parandamistingimuse“ nõuetega. Saatedokumentide keelekasutus võis olla tingitud ekslikust tõlkimisest või tootja keele erisustest, osutades ka sellele, et tootja saatedokumentides esitatud informatsioonil puudub määrav tähtsus selle hindamisel, kas kostja täidab velgede importimisel ja edasisel turustamisel ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi.
27.Kostja ei nõustu otsuses esitatud järelduste ja etteheidetega, et kostja ei ole kasutusele võtnud piisavaid hoolsusmeetmeid „parandamistingimuse“ kohaldamiseks. Kostja majandustegevus on käesolevaks ajaks üksnes veebipõhine ning kostjal puudub kauplus, mis oleks kindlatel aegadel avatud ning kust klientidel oleks võimalik kaupa osta. Kostja võtab tellimusi vastu elektrooniliselt ning on ka esitanud tõendid selle kohta, et kontrollib kliendi vajaduste vastavust „parandamistingimuse“ nõuetele ja hoiatab kliente B-kategooria varuosade kasutamise tingimustest. Tootekataloogis iga üksiku mudeli juures sama teksti väljatoomine on põhjendamatult koormav ning ebamõistlik, sest iga velgede ostust huvitatud klient kontrollib „Hinnad“ alalehte, kus on vastav teavitus olemas.
28.Maakohus on ebaõigesti hinnangud kaupade hävitamise proportsionaalsust. Vaidlusalused veljed ei riku olemuslikult hageja õiguseid ning nendele kohaldub disainimääruse art 110 lg-s 1 sätestatud erand. Toodete hävitamine on kostja huve põhjendamatult kahjustav. Vastustaja seisukoht
29.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-18-3370
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Maakohtu otsuse resolutsiooni on vajalik täiendada hagi tagamise abinõu kehtima jätmise osas. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses esitatud täiendavate tõendite osas. Hageja esitas 10.12.2021 menetlusdokumendi lisana väljatrüki veebilehelt www.discounttire.com velgede nihke kohta. Kostja esitas 23.12.2021 menetlusdokumendi lisadena imporditud velgede pakkenimekirja koos tõlkega ja Drews OÜ asjatundja arvamuse. Ringkonnakohus leiab, et poolte esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmiseks puudub alus. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kumbki pool ei ole vastaspoole tõendi vastuvõtmisega nõus. Riigikohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid tõendeid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute tõendite esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Pooled ei ole esile toonud, et neil polnud objektiivselt võimalik neid tõendeid maakohtus esitada. Seejuures ei andnud ringkonnakohus oma 18.11.2021 kirjas pooltele võimalust esitada täiendavaid tõendeid, vaid üksnes täiendavaid seisukohti. Samuti ei saanud pooled ringkonnakohtu poolt 18.11.2021 kirjas toodud küsimusest (poolte täiendava seisukoha saamiseks seoses velgede mõõtude erinevuse paljususega), järeldada, et pooled saavad esitada ka täiendavaid tõendeid. Seega on pooled nimetatud täiendavate tõendite esitamisega hilinenud ja ringkonnakohus jätab seetõttu need vastu võtmata. Tõendite elektroonilise esitamise tõttu puudub vajadus nende füüsiliseks tagastamiseks.
32.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab olulises osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, neid TsMS § 654 lg 6 alusel kordamata, välja arvatud osas, milles maakohus tuvastas asjaolu, et kostja müüb koopiavelgesid komplektina ning kahele kostja tõendile antud hinnangu osas. Vastavad maakohtu otsuse põhjenduste muudatused ja seda asendavad ringkonnakohtu põhjendused esitab ringkonnakohus allpool, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuse väidetele.
2-18-3370
33.Ühenduse disainimääruse artikkel 89 lg 1 p a näeb ette, et kui ühenduse disainilahenduste kohus tuvastab, et kostja on ühenduse disainilahendust rikkunud või loonud selle rikkumise ohu, kohustab ta juhul, kui seda ei takista mõjuvad põhjused, kostjat lõpetama tegevuse, mis ühenduse disainilahenduse õigusi rikub või rikuks. Ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 järgi annab ühenduse registreeritud disainilahendus selle omanikule ainuõiguse kasutada disainilahendust ning takistada kolmandal isikul selle loata kasutamist. Nimetatud kasutamiseks loetakse eelkõige sellise toote valmistamist, pakkumist, turustamist, importi, eksporti või kasutamist või nendel eesmärkidel sellise toote säilitamist, milles disainilahendus sisaldub või mille puhul seda on kasutatud. Vastavalt disainmääruse art 110 lg-le 1, kuni jõustuvad komisjoni asjakohase ettepaneku alusel vastuvõetud muudatused käesolevas määruses, ei ole ühenduse disainilahendusena kaitstav mitmeosalise toote koostisosa moodustav disainilahendus, mida on artikli 19 lõike 1 tähenduses kasutatud selle mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks. Ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 sõnastusest ja Euroopa Kohtu otsusest liidetud kohtuasjades nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato nähtub, et „parandamistingimus“ kohaldub järgmistel tingimustel: koostisosa, mille puhul disainilahendust kasutatakse, on ühenduse disainilahendusega kaitstud ning vastab ühenduse disainimääruse art-s 4 sätestatud kaitsetingimustele; tegemist on „mitmeosalise toote koostisosaga“; mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse (ühenduse disainimääruse art 19 lg 1 tähenduses) selle mitmeosalise toote „parandamisel“; mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“; erandile tuginev isik täidab hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi. Pooled ei vaidle selle üle, et antud juhul on tegemist hageja disainilahendust sisaldavate velgedega ja tegemist on mitmeosalise tootega (sõiduautoga). Pooled vaidlevad selle üle, kas täidetud on ülejäänud „parandamistingimuse“ kohaldamise tingimused, s.o kas vaidlusaluseid velgesid kasutatakse sõiduauto parandamisel ja selle esialgse välimuse taastamiseks ning kas kostja on täitnud temal lasuvat hoolsuskohustust tarneahelas järgnevate kasutajate (kostja klientide) teavitamisel.
34.Maakohus leidis, et „parandamistingimuse“ kohaldamise hindamiseks on oluline, kas kostja müüb velgi komplektina või üksikult. Ringkonnakohus ei nõustu, et velgede üksnes komplektina müümisest saaks teha järelduse, et kostja poolt ei müüda velgesid mitmeosalise toote (sõiduauto) parandamiseks (esialgse välimuse taastamiseks). Riigikohus leidis sarnases vaidluses asjas nr 2-18-3445, et velgede komplektina müümisest ei saa järeldada, et neid müüakse kasutamiseks muul eesmärgil kui parandamiseks ja seega „parandamistingimus“ ei kohaldu (vt Riigikohtu 18.03.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-3445, p 21.7 ning samas asjas 10.11.2021 tehtud Riigikohtu otsuse punkti 13). Seega võib esineda olukordi, kus ka sõiduauto esialgse välimuse taastamiseks on vajalik müüa terve komplekt velgesid ja komplektina müümisele ei saa seetõttu „parandamistingimuse“ kohaldamisel tähtsust omistada. Sellega seoses muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas, et kostja müüb velgesid üksnes komplektina, jättes need põhjendused otsusest välja. Sellest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata apellatsioonkaebuse väidetele seoses maakohtu otsuse põhjenduste vastuolulisusega velgede komplektina müümise osas ning apellatsioonkaebuse väidetele koopiavelgede hinnaerinevusest võrreldes originaalvelgedega.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et koopiaveljed erinevad originaalvelgedest järgmiselt: velg tähistusega 5409 (vastab hageja disainile nr 001754979-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5413 (vastab hageja disainile nr 0017146680002) - originaalist erinevad velje laius 11 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5620 (vastab hageja disainile nr 002766089-0011) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli, läbimõõt 19 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1357 (vastab hageja disainile nr 002707240-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,0 tolli ja velje nihe 35 mm; velg
2-18-3370 tähistusega 1262 (vastab hageja disainile nr 002205740-0004) - originaalist erinevad velje läbimõõt 21 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 1166 (vastab hageja disainile nr 001658154-0002) - originaalist erineb velje läbimõõt 22 tolli; velg tähistusega 5456 (vastab hageja disainile nr 002015602-0004) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5480 (vastab hageja disainile nr 002591453-0001) - originaalist erinevad velje laius 8,5 tolli ja velje nihe 35 mm; velg tähistusega 5486 (vastab hageja disainile nr 002156554-0004) - originaalist erinevad velje laius 11,0 tolli, läbimõõt 20 tolli ja velje nihe 35 mm. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei saa sellise mõõduerinevusega koopiavelgesid pidada „parandamistingimuse“ mõttes varuosaks ehk asendusosaks isegi siis, kui need on silmaga vaadates identsed originaalosaga, sest selliste mõõtudega originaalosa ei ole tootja/disainiomanik ette näinud. Maakohus on oma otsuses viidanud Euroopa Kohtu lahendile liidetud asjas nr C-397/16 ja nr C-435/16, milles Euroopa Kohus on selgitanud, et ühenduse disainimääruse art 110 lg 1 kohaldamine eeldab, et mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“ (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p-d 71 ja 72). Sellest tuleneb, et „parandamistingimusele“ tuginemiseks peab koostisosa olema kasutatud mitmeosalise toote sellise välimuse taastamiseks, mis tal oli turuleviimisel (samas, p 74). Sellest tuleb Euroopa Kohtu arvates järeldada, et „parandamistingimus“ on kohaldatav üksnes mitmeosalise toote nende koostisosade suhtes, mis on visuaalselt originaalosaga identsed (samas, p 75). Punktis 77 on Euroopa Kohus märkinud, et „Seetõttu on välistatud koostisosa kasutamine muul kui mitmeosalise toote turuleviimise aegse välimuse taastamise eesmärgil. Sellise olukorraga on tegemist eeskätt siis, kui varuosa ei vasta värvitooni ja mõõdu poolest originaalkoostisosale või kui mitmeosalise toote välimust on pärast turuleviimist muudetud.“ (C-397/16, p 77). Punktides 71-77 tehtud arutluse võttis Euroopa Kohus kokku otsuse p-s 78: „Eelnimetatud kaalutlusi arvestades [---], määruse nr 6/2002 artikli 110 lõikes 1 sisalduva „parandamistingimuse“ alusel saab välistada ühenduse disainilahendusest tuleneva kaitse kohaldamise mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks kasutatud koostisosas sisalduva disainilahenduse suhtes tingimusel, et asendusosa välimus on visuaalselt identne selle koostisosa välimusega, mis kuulus mitmeosalise toote koosseisu toote turuleviimisel.“ Euroopa Kohus nõustus antud asjas otsuse tegemisel kohtujuristi 28.09.2017 ettepanekuga, kus analüüsiti küsimust varuosa kasutamisest mitmeosalise toote parandamiseks selle algse välimuse taastamiseks. Selles ettepanekus on selgitatud, et mõistet „välimus“ tuleb tõlgendada, pidades silmas määruse nr 6/2002 artikli 3 punktis a sätestatud mõistet „disainilahendus“, nii et see tähistab eelkõige toote enese ja/või selle kaunistuste joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omadustest tulenevat välimust. Põhikohtuasjade kontekstis tähendab see nõue, et remondiks kasutatav velg peab olema välimuselt identne autole algselt paigaldatud veljega, eelkõige velje ja/või selle kaunistuse joonte, piirjoonte, värvide, kuju, struktuuri ja/või materjali omaduste poolest (Ettepaneku C osa punktid 105-107). Riigikohus leidis, et Euroopa Kohtu seisukohast tulenevalt on seega toote mõõduerinevus oluline asjaolu. Riigikohtu hinnangul on Euroopa Kohus pidanud esmatähtsaks seda, et asendusosa välimus oleks visuaalselt identne selle koostisosa välimusega, mis kuulus mitmeosalise toote koosseisu toote turuleviimisel. Mõõtude erinevus toob Riigikohtu hinnangul üldjuhul kaasa selle, et asendusosa ei ole originaalosaga visuaalselt identne, mis välistab „parandamistingimusele“ tuginemise (vt Riigikohtu 10.11.2021 otsust asjas nr 2-18-3445, p 14). Nimetatud asjas oli tegemist koopiavelgede nihke erinevusega originaalist 5 mm võrra ning pooled ei vaielnud selle üle, et selline erinevus ei ole visuaalselt märgatav ning kostja koopiaveljed ei erine visuaalselt hageja originaalvelgedest. Käesolevas asjas on pooltel vaidlus, kas olemasolevad koopiavelgede tehniliste mõõtude erinevused tähendavad nende visuaalset erinevust võrreldes originaalvelgedega. Ringkonnakohus leiab, et sellele tuleb maakohtuga nõustudes vastata jaatavalt. Kostja veljed ei vastanud originaalile: 1 veljetüübi puhul läbimõõdult (ühe tolli võrra); 4 veljetüübi puhul laiuselt (0,5-2,5 tolli) ja nihkelt (1-16mm); 3
2-18-3370 veljetüübi puhul laiuselt (0,5-2 tolli), läbimõõdult (ühe tolli võrra) ja nihkelt (3-6mm); ühe veljetüübi puhul läbimõõdult (ühe tolli võrra) ja nihkelt (2-5mm). Tegemist on toote mõõtude erinevusega ja mõõtude erinevus toob ülalviidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu lahendites toodud seisukohtadest lähtudes asendamiseks kasutatud toote puhul kaasa selle visuaalse identsuse puudumise võrreldes esialgse (originaal) tootega. Euroopa Kohus nõustus kohtujuristi ettepanekuga, milles on rõhutatud, et parandamiseks kasutatud velg peab muuhulgas vastama piirjoonte poolest autole algselt paigaldatud veljega. Ringkonnakohus leiab hagejaga nõustudes, et see tähendab ka koopiavelje mõõtude vastavuse nõuet võrreldes originaalveljega. Selliselt on mõõtude olulisust ja originaalvelgedele vastavuse vajadust rõhutanud ka Riigikohus viidatud asjas. Seejuures tuleb Riigikohtu seisukohta selle kohta, et „kui koopiavelg ei vasta tehniliste mõõtude poolest täpselt originaalosale, saaks seda ikkagi „mitmeosalise toote koostisosaks“ või „asendusosaks“ lugeda“, viidatud lahendites toodud seisukohtade kontekstis mõista ringkonnakohtu hinnangul selliselt, et üksnes ebaolulise kõrvalekalde puhul originaalvelje mõõtudest on lubatav sellise koopiavelje kasutamine „asendusosana“. Ebaoluliseks kõrvalekaldeks mõõtude osas ei saa ringkonnakohtu arvates lugeda velje läbimõõdu erinevust ühe tolli võrra ning mitmete mõõduerinevuste (nihe ja laius) koos esinemist. Tegemist on velje piirjoonte erinevusega, mis ei ole Euroopa Kohtu juhiste kohaselt „asendusosana“ lubatav. Kostja pidi vastutuseks vabanemiseks tõendama, et vaidlusaluste velgede import ja hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamine toimus kooskõlas „parandamistingimusega“ (vt Riigikohtu 18.03.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-3445, p 20). Seega pidi kostja tõendama ka seda, et tegemist on üksnes ebaolulise kõrvalekaldega originaalvelgede mõõtudest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et mõõtude erinevused on ebaolulised ning seega ei ole kostja tõendanud, et hageja ühenduse disainilahenduse õiguste kasutamine toimus kooskõlas „parandamistingimusega“.
36.Seejuures ei ole asjakohane kostja viide sellele, mis võimalused on selliste mõõtude erinevuse kompenseerimiseks erinevate vahenditega (nt nihke puhul vaheflantsi kasutamisega ning velje läbimõõdu puhul teise mõõduga rehvi kasutamisega). Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et disainilahenduse rikkumise tuvastamise seisukohast on ebaoluline, kas hageja toodetud sõidukile võiks tehniliselt sobida ka mõnede muude mõõtudega veljed. Ühenduse disainimääruse art 110 lõikes 1 sisalduva „parandamistingimuse“ kohaldamisel tuleb hinnata, kas konkreetse asendusosa välimus on visuaalselt identne selle koostisosa välimusega, mitte seda, kuidas sellist erinevust on võimalik muude vahenditega n.ö „visuaalselt ära petta“. HL Autoosad OÜ selgituskiri (I kd tl 75) on seetõttu jäetud maakohtu poolt õigesti tähelepanuta.
37.Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kostja väide, et antud juhul on kaitstav üksnes disainilahenduse graafiline kujutis, mitte kaitstava lahenduse mõõtmed. Ülalviidatud Euroopa Kohtu seisukohast järeldub üheselt, et ühenduse disainimääruse alusel on kaitstav toote disainilahendus, mis hõlmab ka toote mõõtmeid.
38.Maakohus leidis otsuse punktis 61, et asjaolu, et vaidlusalused veljed ei ole mõeldud sõiduki parandamiseks algse välimuse taastamiseks, kinnitab kaudselt ka kostja enda esitatud tõend velgede tootja kinnituskiri, milles nähtub, et velgi toodetakse klientidele, kes soovivad oma tooteid parendada (inglise keeles upgrade their cars). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et saatedokumendis märgitust ei saa järeldada seda, mis eesmärgil kostja poolt imporditud valuvelgi kasutatakse, isegi kui saatedokumendis on märgitud sõna „parendama“ (inglise keeles upgrade) (I kd tl 72). Tegemist on saatja keelekasutusega, mida ei saa kostja käitumise puhul määravaks pidada. Ehkki maakohus tegi antud tõendist ebaõige järelduse, ei mõjuta see asja lahendamise tulemust. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi selles osas vastavalt eelpool märgitule.
2-18-3370
39.Eelnevast tulenevalt asus maakohus seega õigele seisukohale, et kostja poolt imporditud hageja disainilahenduse ainuõigust rikkuvate velgede puhul ei ole täidetud „parandamistingimuse“ eeldused: mitmeosalise toote koostisosa kasutatakse (ühenduse disainmääruse art 19 lg 1 tähenduses) selle mitmeosalise toote „parandamisel“ ning mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“. Lisaks hindas maakohus, kas on täidetud ka „parandamistingimuse“ järgmine eeldus: erandile tuginev isik täidab hoolsuskohustust, et tarneahelas järgnevad kasutajad täidaksid ühenduse disainimääruse art 110 lg-s 1 ette nähtud tingimusi. Euroopa Kohtu juhiste kohaselt tähendab hoolsuskohustuse täitmine eelkõige seda, et isik teavitab tarneahelas järgnevaid kasutajaid selge ja nähtava märkega tootel, selle pakendil, kataloogides või müügidokumentidel ühelt poolt asjaolust, et asjaomane koostisosa sisaldab ühenduse disainilahendust, mis ei kuulu talle, ja teiselt poolt, et vastav koostisosa on mõeldud kasutamiseks üksnes mitmeosalise toote parandamisel tema esialgse välimuse taastamiseks (vt nr C-397/16 ja nr C-435/16 Acacia ja D’Amato, p 86). Teiseks peab ta sobivate, eelkõige lepinguliste abinõude abil tagama, et tarneahelas järgnevad kasutajad ei kasuta koostisosa eesmärgil, mis on vastuolus art 110 lg 1 tingimustega (samas, p 87). Lõpuks peab ta jätma koostisosa müümata juhul, kui ta teab või on mõistlik, et ta oleks kõiki asjaolusid arvestades pidanud teadma, et seda koostisosa ei kasutata kooskõlas art 110 lgs 1 ette nähtud tingimustega (samas, p 88). Maakohus leidis, et ka see eeldus on täitmata, kuna kostja kodulehelt jääb mulje, et kostja müüb originaalvelgi. Alles kohtumenetluse ajal on kostja avaldanud teate, et tegemist ei ole originaalvaruosadega. Lisaks leidis maakohus, et kostja ei ole tõendanud, et teavitamiskohustus on täidetud ka nende klientide suhtes, kes ei pöördu velgede ostmiseks kostja poole veebilehe kaudu. Sellest tulenevalt leidis maakohus, et vaidlusaluste velgede sisseveo ja hagi esitamise ajal on leidnud aset hageja õiguste rikkumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, neid kordamata. Kostja märkused apellatsioonkaebuses selle kohta, et kostja majandustegevus on käesolevaks ajaks üksnes veebipõhine ning kostjal puudub kauplus, mis oleks kindlatel aegadel avatud ning kust klientidel oleks võimalik kaupa osta, ei lükka ümber seda, et „parandamistingimuse“ eeldus klientide teavitamise osas oleks hagi esitamise ajal olnud täidetud. Riigikohus rõhutas asjas nr 2-18-3445, et kostja hoolsuskohustuse täitmist tuli hinnata hagi esitamise seisuga ning kostja poolt täiendavate meetmete rakendamise tähtsus tõusetub üksnes kostja edasise käitumise õiguspärasuse hindamisel (vt Riigikohtu 18.03.2020 otsust tsiviilasjas nr 2-18-3445, p 24.6). Seega saaksid kostja väited olla asjakohased hageja poolt esitatud disainilahenduse ainuõiguse rikkumisest hoidumise nõude lahendamisel.
40.Samas on maakohus ka hageja disainilahenduse ainuõiguse rikkumisest hoidumise nõude põhjendatult rahuldanud. Maakohus lähtus toimepandud rikkumisest ja sellest, et kostja poolt tarvitusele võetud meetmed ei tõenda, et kostja on „parandamistingimuses“ ette nähtud hoolsuskohustust piisavalt täitnud. Maakohus leidis, et kuna teavitust selle kohta, et tegemist ei ole originaaltootega ja seda võib kasutada üksnes sõiduki parandamiseks, ei ole avaldatud veebilehel iga konkreetse velje tutvustuse juures, on kostja kodulehel olev üldine teavitus ebapiisav. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu. Mõistlikule kodulehe külastajale on hinnakirja juures avaldatust arusaadav, et tegemist ei ole originaaltoodetega ning on esitatud ka teavitus, et neid võib kasutada üksnes sõiduki parandamise eesmärgil (I kd tl 76-77). Selleks ei pea sama teavitust veelkord iga toote juures üle kordama ja ringkonnakohus nõustub kostjaga, et sellekohane kohustus oleks kostjale põhjendamatult koormav ning ebamõistlik. Samas ei too selline tõendi ebaõige hindamine kaasa maakohtu otsuse muutmise vajadust nõude rahuldamise osas. Lähtudes asjaolust, et vaidlusaluste koopiavelgede näol on tegemist hageja disainilahenduse ainuõigust rikkuvate toodetega ja nendele ei kohaldu „parandamistingimuse“ eeldus (mitmeosalisel toote koostisosa kasutatakse selle mitmeosalise toote „parandamisel“ ning mitmeosalist toodet parandatakse „tema esialgse välimuse taastamiseks“), ei saa selliste
2-18-3370 toodete Eestisse sissetoomist ega turustamist võimaldada ka tulevikus, olenemata milliseid teavitusmeetmeid kostja oma kodulehel kasutab. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi vastavalt eeltoodule.
41.Kostja heitis maakohtule ette ka seda, et maakohus on koopiavelgede hävitamiseks loa andmise näol kohaldanud ebaproportsionaalset meedet. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Velgede hävitamise nõude õiguslik alus tuleneb ühenduse disainimääruse art 89 lg 1 p-st d koosmõjus VÕS §-ga 1043, VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 ning VÕS § 1055 lg-ga 1 ja lg 3 p-ga 2. Olukorras, kus kohus on tuvastanud hageja disainilahenduse õiguste rikkumise, saab hageja nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist, tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Maakohus märkis, et ehkki velgede hävitamine on kostja omandiõigust kõige intensiivsemalt kahjustav abinõu, ei ole kaupade õigusvastast iseloomu võimalik kõrvaldada muul viisil peale hävitamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kuna koopiavelgede mõõdud erinevad originaalvelgedest, ei ole sellist rikkumist kuidagi võimalik muude abinõudega kõrvaldada. Kostja ei ole ka esile toonud, milline alternatiivne kostjat vähem koormav lahendus sellises olukorras oleks võimalik.
42.Maakohus tagas käesolevas asjas hagi 09.03.2018 määrusega ja kohaldas hagi tagamise abinõuna hageja disainilahendust nr 001754979-0001, 001714668-0002, 002766089-0011, 002707240-0001, 002205740-0004, 001658154-0002, 002015602-0004, 002591453-0001 ja 002156554-0004 sisaldavate velgede, koguses 148 tk, arestimist ning võõrandamise ja valduse üleandmise keelamist. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus ei ole otsuses võtnud seisukohta hagi tagamise abinõu kehtivuse, selle muutmise või tühistamise osas. Ringkonnakohus saab maakohtu vea parandada käesoleva otsusega. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohus rahuldas hagi ja hageja ei ole hagi tagamise tühistamist taotlenud, tuleb 09.03.2018 kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima.
43.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.