Apellandi I apellatsioonkaebuse hind 1852 eurot ja apellandi II apellatsioonkaebuse hind 1852 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II C (sünniaeg XX.XX.XXXX) Hagejate lepinguline esindaja Olesja Polehhina Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alla Buldakova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16. augusti 2021. a otsus ja hagejate apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hagejate kanda.
Määrata Q menetluskulude põhjendatud suuruseks 660 eurot. Jätta rahuldamata Q avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 220 euro ulatuses.
5.Välja mõista X-lt 330 eurot ja C-lt 330 eurot ringkonnakohtu menetluskuludena Q kasuks.
1(9)
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.X ja C (hageja I ja II, koos ka hagejad) esitasid Harju Maakohtule 16.04.2020hagi Q (kostja) vastu pärandvara jagamiseks selliselt, et pärandvara hulka kuuluv korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadud raha jagatakse hagejate ja kostja vahel selliselt, et iga hageja saab saadud rahast 1/3 suuruse osa ning kostja saab saadud rahast 1/3 suuruse osa. Hagejad palusid kostjalt välja mõista kahjuhüvitise kummagi hageja kasuks 5405,11 eurot. Hagejad taotlesid kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist viisil, et kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise tasumise nõue täidetakse korteriomandi müügist saadud raha arvel. Hagejad tuginesid peamiselt järgmistele asjaoludele: - hagejad ja kostja on 18.08.2018 surnud W (pärandaja) kaaspärijad võrdsetes osades; - pärandaja pärandvara hulka kuulusid korteriomand asukohaga AAA, Tartus (korteriomand) ja pärandaja Swedbank AS-is avatud pangakontol olevad 16 215,34 eurot; - pooled on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikena; - pärandaja matmiseks ja hauakivi paigaldamiseks tehtud kulutused ei saanud olla kostja poolt näidatud ulatuses, Lõuna-Eesti Matusebüroo arve nr 216a on võltsitud, sest sellel näidatud hinnad on ulmelised; - kõige kallim hauamatuste pakett on 2820 eurot, sisaldades käibemaksu ja peielauda 30 inimesele, mistõttu kulud on õigustatud maksimaalselt 800 euro ulatuses; - pärandaja matusekulud ei saanud olla 953,40 eurot, hagejad tunnistavad kulusid 100 euro osas, mis katab peielaua ning surnuaial pakutud võileibade ja viina maksumuse; - matusekuludest tuleb maha arvata kostja saadud matusetoetus 250 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja ei vaidle vastu hagejate nõudele pärandvara jagamiseks korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisega. Kostja vaidleb vastu hagejate rahalisele nõudele. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - pärandaja pangakontol olnud raha arvel täitis kostja järgmised kohustused: a) 14.09.2018 KÜ A 88 arve summas 73,84 eurot; b) 15.09.2018 Telia Eesti AS arve summas 11,85 eurot;
2(9)
c) 15.09.2018 Elisa Teleteenused AS-i arve summas 10,97 eurot; d) 18.09.2018 Eesti Energia AS-i arve summas 11,38 eurot; - pärandaja matuse korraldamisega kandis kostja kulusid 7511,75 eurot; - kostjal on hagejate vastu matusekulude hüvitamise nõue 5007,90 eurot, mille ta tasaarvestab hagejate nõudega kattuvas osas; - kostja oli pärandaja surma päeval Poolas ja jõudis Tartusse alles üheksandal päeval pärast ema surma; - matused tuli läbi viia pühapäeval 26.08.2018, ükski peale Lõuna-Еesti Matusebüroo ei nõustunud matusetalitust läbi viima; - kirikuteener ei nõustunud tegema ärasaatmist pühapäeval, seetõttu telliti pärandajale matusetalitus kirikus, kalmistul viidi läbi ilmalik ärasaatmine; - lahkunu oli külmkambris 3 ööpäeva tasuta, kõik mis seda ületab, on tasuline, seetõttu arves on märgitud, et lahkunu oli külmkambris 6 ööpäeva; - pärandaja jaoks osteti uued matusteks vajalikud riided; - kirstul oli kattelina, mis anti preestri poolt ärasaatmispalvega; - peielaud oli kalmistul kohvikus, korteris naabritega ja kostja kodus koos tema abikaasa sugulastega; - aasta möödudes ema surmast tegi kostja korda haua ja tellis ühise hauakivi emale ja isale; - foto hauakivist ja arve saatis kostja ka hagejatele, mille peale hageja I kostjat hauakivi paneku eest tänas; - hauakivi paigaldamisega seotud kulud olid tehtud seoses ema surmaga, seetõttu on seotud matusekuludega; - Eesti tavade kohaselt telliti aasta möödudes kiriklik talitus ja haua koristus aasta jooksul seoses sellega, et keegi pärijatest ei ela Tartus; - hagejad elavad Venemaal Pihkvas; - kostja on oma ametikoha tõttu pidevalt väljaspool Eestit seoses kaubavedudega Euroopa riikides ega ole võimeline pidevalt hauda hooldama. - kostja sai matusetoetust summas 250 eurot ja on nõus selle mahaarvamisega matusekuludest.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagiavalduse pärandvara jagamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega ja lõpetas poolte ühisomandi korteriomandile selle müümisega avalikul enampakkumisel. Saadud raha tuli jagada pärijate vahel võrdsetes osades. Maakohus määras, et kohtuotsus on pärandvara jagamise nõude osas tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Hagejate taotluse menetluse uuendamiseks jättis maakohus rahuldamata. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - poolte ühisomandisse kuulub pärandajalt pärimise teel saadud korteriomand asukohaga AAA, Tartus; - pooled on võrdsetes osades pärandaja kaaspärijad, st iga kaaspärija osa suurus on 1/3; - pärandaja pärandvaraks oli 16 215,34 eurot; - kostja täitis pärandaja kohustusi 108,04 euro ulatuses (PärS § 130 lg 3 mõttes); - seoses pärandaja matustega tasuti Võru Matusetalitus OÜ-le 5598 eurot; - kostja sai 250 euro matusetoetust; Tõendamist ei leidnud kostja poolt märgitud matusekulude kandmine 1813,75 euro ulatuses.
3(9)
Korteriomandi jagamise nõude rahuldas maakohus õigeksvõtul põhineva otsusega (TsMS § 440 lg 1). Maakohus viitas PärS § 152 lg-tele 1-4, §-le 155 ja AÕS § 77 lg-le 2. Samuti viitas kohus PärS §-le 147, AÕS § 72 lg-le 5, VÕS § 115 lg-le 1 ning §-dele 127 ja 128. PärS § 131 lg 1 sätestab, et pärija kannab pärandaja matuse kulud, arvestades tavasid ning pärandi suurust. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja matuse kuludeks, kannab pärija need kulud oma arvel. Tulenevalt PärS § 131 lg-st 1 ja AÕS § 72 lg-st 5 on kaaspärijal õigus teha pärandvara arvel pärandaja matmiseks mõistlikke kulutusi. Hagejad ei ole põhistanud arvete kui dokumentaalsete tõendite võltsitust. Dokumentaalsete tõendite sisu põhjal ei ole võimalik teha järeldust, et dokumentide sisu ei vasta tegelikkusele ning dokumendid on koostatud näivuse tekitamiseks. Hagejad ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub matusebüroo pakutavate teenuste arvetel märgitust erinev maksumus. Seetõttu arvestas kohus Võru Matusetalitus OÜ (Lõuna-Eesti Matusebüroo) arvetega kui tõenditega. Matusebüroo 23.08.2018 arve nr 216a sisust nähtuvalt on osutatud teenused tavapärased isiku matmiseks ettevalmistamisega ning matusetalituse läbiviimisega seonduvad teenused. Kõiki arvel märgitud teenuseid saab lugeda matuse korraldamise ja läbiviimisega seotud teenusteks. Arvest ei nähtu mittevajalike teenuste tellimist ega matusetavadele mittekohaste teenuste tellimist. Matusebüroo 07.09.2019 arvest nr 288.a nähtuvad hauaplatsi korrastamisega ja hauakivi paigaldamisega seonduvad kulud saab lugeda matusekuludeks. Kuigi hauaplatsi korrastamine on toimunud aasta pärast matuseid, on tegemist ühe olulise osaga isiku matmisest, mis vastab kohalikele matmistavadele. Hagejad on esitanud kohtule erinevate teenusepakkujate veebilehtedelt pärineva teabe, millest nähtuvalt on võimalik matuseteenust tellida odavamalt kui 3048 eurot. Hagejate esitatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et matusega seonduvaid teenuseid on võimalik tellida erinevate hindadega. Samas ei kattu võrdlusmaterjalis märgitud teenuste ring Lõuna-Eesti Matusebüroo 23.08.2018 arvel nr 216a märgitud teenustega. Samuti ei tõenda dokumentaalsetes tõendites sisalduv teave, et kostjal oli võimalik sellise hinnaga teenuseid pärandaja matuseks tellida. Eeltoodut arvestades ei ole hagejad tõendanud kostja tehtud kulude ebamõistlikkust. Matusekuludeks tuleb lugeda ka hauaplatsi korrastamise ja hauakivi paigaldamise kulud 2550 eurot (sh käibemaks 425 eurot), mis nähtuvad Lõuna-Eesti Matusebüroo 07.09.2019 arvest nr 288.a. Hagejate esitatud foto ja 06.10.2020 arve-saateleht nr 77 ei tõenda kostja tehtud kulude ebamõistlikkust. Arve-saatelehel märgitud teenuste sisu ei ole ilmselt seotud fotol oleva hauaplatsiga. Seda näitab muuhulgas arve-saatelehel märgitud õigeusu risti puudumine fotolt. Eeltoodut arvestades ei sisalda tõendid usaldusväärset teavet selle kohta, et arve-saatelehel märgitud teenused on olnud samasisulised ja samamahulised kostja tellitud teenustega. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud kostja tehtud kulude ebamõistlikkust. Kostja on tõendanud mõistlike matusekulude tegemist 5698 euro ulatuses, millest tuleb maha arvata matusetoetus 250 eurot. Samuti on kostja tõendanud, et ta on täitnud pärandvara arvel pärandaja kohustusi 108,04 eurot. Kostjal oli seega õigus kasutada pärandaja pangakontol olevat 16 215,34 eurot 5681,04 ulatuses (5598+100-250+108,04=5556,04). Kostjal puudus õigus 10 659,30 euro kasutamiseks (16 215,34-5556,04).
4(9)
Igal kaaspärijal on õigus 1/3 osale pärandvara hulka kuulunud rahast. Iga kaaspärija osa 10 659,30 eurost on 3553,10 eurot. Kostjal puudus õigus kasutada raha hagejatele langevas osas, milleks oli 7106,20 eurot. Kohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja 3553,10 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse kummagi hageja 1852,01 euro tasumise nõudes kostja vastu (5405,11-3553,10=1852,01). Kuivõrd kostja tegi matusekulud pärandvara arvel, puudub kostjal nõue, mida tasaarvestada hagejate nõudega. Seetõttu ei anna kostja esitatud tasaarvestuse avaldus alust hagiavalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt rahuldatakse hagejate raha tasumise nõuded kostja vastu pärandvara hulka kuuluva korteriomandi müügist saadud raha arvel, mille saamiseks kostja kohtuotsuse kohaselt on õigustatud (TsMS § 445 lg 1). Hagejate taotletud kohtuotsuse täitmise kord tuleneb seadusest (TMS § 2 lg 1 p 1) ning puudub eraldi vajadus määrata kohtu poolt kindlaks korteriomandi müümine kohtutäituri poolt. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hageja taotluse märkida otsuses, et korteriomand müüakse kohtutäituri vahendusel. Kohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
HAGEJATE APELLATSIOONKAEBUS
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata mõlema hageja nõuded kostja vastu 1852,01 euro ulatuses või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti tühistada otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt, jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohus ei arutanud asja ammendavalt ja jättis õigusvastaselt hagejate taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata. Kostja tõi lõplikes seisukohtades välja asjaolu, mille üle soovisid hagejad vaielda. Kohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis tähelepanuta hagejate võltsituse vastuväite matusebüroo arve kohta. Kohus pidanuks hagejatele selgitama, et hagejad ei ole põhistanud tõendi võltsitust ja laskma vastavad põhistused esitada. Hagejad põhistasid oma võltsituse vastuväidet. Matusebüroo arvetel märgitud summad ei olnud realistlikud ning hagejad tõendasid, kui palju sellised teenused maksavad üle Eesti. Kohus ei ole neid tõendeid otsuses käsitlenud. Kohus jättis TsMS § 442 lg 8 vastaselt põhjendamata, miks ta ei nõustu hagejate väitega, et hauakivi paigaldamise kulud ei ole matusega seotud kulud ja neid ei saa katta pärandvara arvelt. Hauakivi toimub matuse toimumisest aasta möödudes, nii ka antud juhul. Pärijad ei oota aasta aega, et paigaldada hauakivi ja jagada alles seejärel allesjäänud varalised vahendid. Vastates hagejate ülalnimetatud vastuväitele piirdus maakohus sellega, et need kulutused saab lugeda matusekuludeks ning tegemist on ühe olulise osaga isiku matmisest. Kohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta.
5(9)
Kohus rikkus menetlusõiguse norme ka menetluskulude jaotamisel. Kostja ei ole vabatahtlikult hagejatele raha tagastanud, kasvõi vaidlustamata osas. Kostja ei soovinud ka korteriomandit võõrandada ja saadud tulu poolte vahel jagada. Seetõttu pidid hagejad oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Hagejad leiavad, et menetluskukude jätmine poolte endi kanda ei ole õiglane hagejate suhtes. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. I
8.Maakohus jättis õigesti menetluse uuendamata, sest puudusid TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eeldused hagejate taotluse menetlemiseks. Hagejad soovisid menetluse uuendamist selleks, et lükata ümber kostja väited pärandaja matmise kuupäeva kohta ja hagejad ei saanud aru, missugusest preestrist kostja räägib. Hagejad ei ole selgitanud, millist tähendust omavad need asjaolud maakohtu otsuse läbivaatamisel, st kuidas muudaks pärandaja matmise kuupäev või preestri viibimine / mitteviibimine matustel vaidluse lahendust. Kolleegiumi hinnangul ei oma nimetatud asjaolud määravat tähendust asja lahendamisel ja maakohus ei ole ka nendele tuginenud.
9.Lisaks märkisid hagejad, et kaaluvad hageja II vande all ärakuulamise taotluse esitamist. Isegi kui maakohus oleks rikkunud menetlusnormi menetluse uuendamata jätmisega, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega, sest hagejad saanuks esitada oma vastuväited apellatsioonimenetluses ja taotleda hageja II vande all ärakuulamist ringkonnakohtus. Seda hagejad teinud ei ole. II
10.Kostja on avaldanud, et lahkunu avaldas soovi matta teda väärikalt enda kogutud raha eest (tl 52). Seadus ei sätesta, millised kulutused matusekulude hulka kuuluvad ja kas sinna hulka saab arvata ka näiteks inimese viimset puhkepaika tähistava hauaplaadi või -kivi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hauaplaadi maksumuse saab arvestada Eesti matusetavadest tulenevalt matusekulude hulka. Hauakivi on hauda ehtiv mälestusmärk, millele märgitakse tavaliselt lahkunu nimi, sünni- ja surmadaatum. Tegemist on lahkunu ärasaatmiseks ja mälestamiseks vajaliku kuluga, nagu seda on ka nt peielaua kuludega. Asjaolu, et konkreetse hauakivi maksumus ei pruugi olla matuste ajaks teada või see paigaldatakse alles peale aasta möödumist matustest, mistõttu pärijad peavad ootama selle kulutuse suuruse selgumisega, ei väära seda arusaama. Tavaliselt on hauakivi ligikaudne maksumus või eelarve hinnatav ja ülejäänud pärandi hulka kuuluva raha võib välja maksta.
11.Hagejad on leidnud, et hauakivi paigaldamine on lahkunu lähedaste inimeste otsus, mitte PärS § 131 lg-st 1 tulenev kohustus. Samuti ei saa see olla matusekuluks hagejate arvates ka seetõttu, et tulenevalt hauakivi paigaldaja subjektiivsest otsustusest võib tegemist olla erineva
6(9)
lahenduse ja hinnaga kiviga. Kolleegium leiab, et ka nimetatu ei anna alust pidada hauakivi kulu mitteseotuks matusekuluga. Kõik matustega seotud kulud on ühel või teisel viisil seotud selle korraldaja nägemusega väärikast matusest. Kostja tõi esile, et hagejad ei näidanud üles initsiatiivi pärandaja matuste korraldamisega, samuti saatis hageja I kostjale tänukirja hauakivi paigaldamise eest ja lubas selle eest tasuda kohe, kui hagejad võtavad pärandi vastu (tl 92, tõlge tl 93).
12.Hagejad on toonud esile, et kostja eemaldas haualt pärandaja abikaasa hauakivi ja paigaldas selle asemele nii pärandaja abikaasale kui pärandajale mõeldud hauakivi. Hagejad viitavad asjaolule, kahele inimesele mõeldud hauakivi on poole kallim, kuna kivi maksumus sõltub selle suurusest ja iga sellele graveeritud tähemärk maksab. Kolleegiumi arvates ei saa ka see olla hauakivi matusekuludest välistamise aluseks. Hagejad on esitanud foto varasemast hauaplatsist koos kiviga (tl 83), mille kujundusest saab teha järelduse, et sinna ei oleks mahtunud analoogses kirjas pärandaja nimi ja sünni- ning surmakuupäev. Seetõttu oli uue hauakivi paigaldamine koos abikaasade nimedega põhjendatud. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud ka hauakivi tähemärkide graveeringute arvestamine viisil, et jätta hauakivi maksumusest välja lahkunu abikaasa tähistamiseks tehtud graveeringu hind. Isegi, kui see oleks põhjendatud, ei ole hagejad toonud esile, mis on tähemärgi hind konkreetsel juhul. III
13.Maakohus ei pidanud hagejatele selgitama, et nad ei ole põhistanud arvete kui dokumentaalsete tõendite võltsitust. Kuigi hagejad on väitnud, et arved on võltsitud, viitavad väited sellele, et matuseid saanuks korraldada odavamalt. Ehk sisuliselt põhistavadki hagejad arve võltsitust sellega, et muud teenuse osutajad pakuvad teenust odavama hinnaga.
13.1.Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus ei ole hinnanud hagejate tõendeid. Maakohus on seda teinud otsuse p-s 9 ja järeldanud hagejate esitatud tõenditest, et matusega seonduvaid teenuseid on võimalik tellida erinevate hindadega. Maakohus on õigesti viidanud asjaoludele, et hagejate esitatud võrdlusmaterjalis märgitud teenuste ring ei kattu Lõuna-Eesti Matusebüroo 23.08.2018 arvel nr 216a märgitud teenustega. Samuti ei tõenda dokumentaalsetes tõendites sisalduv teave, et kostjal oli võimalik sellise hinnaga teenuseid pärandaja matuseks tellida.
13.2.Nagu poolte esitatud tõenditest nähtub, võivad juba kirstude hinnad olenevalt nende puidust, voodrist, kirstu katteriidest või muust lisavarustusest erineda kordades. Näiteks hagejate esitatud Tallinna Krematooriumi arvelt (tl 79) nähtub, et üksnes kirstu katteriide maksumus on 317 eurot. Kostjale ei saa ette heita, et ta ei valinud värske leinajana oma ema matuseid korraldades kõige odavamat kirstu või ei asunud hagejatega kui kaaspärijatega läbirääkimistesse, millise hinnaga kirstu ta võiks valida.
13.3.Kui isegi mõista hagejate väiteid viisil, et tegemist on intellektuaalse võltsimisega ehk dokumendi koostaja on arvele märkinud andmed (hinnad), mis on ebaõiged, ei ole alust asuda maakohtust erinevale järeldusele. Hagejad on maakohtu menetluses toonud esile vaid seda, et pärandaja maeti tavalises kirstus ja sama matusebüroo kirstude hinnad algavad 120 eurost. Hagejad pole teinud usutavaks, et pealtnäha tavalisena näiv kirst ei saanud maksta arvel näidatud hinda, nt et see oli tehtud odavast puidust vms. Üksnes hagejate subjektiivne hinnang, et kirst näis neile tavaline, ei anna alust hagejate nõuet rahuldada. Asjaolu, et kirstu oleks saanud valida ka odavama, ei anna alust väita, et arve on võltsitud.
7(9)
IV
14.Kolleegiumi hinnangul ei jaotanud maakohus ebaõigesti ka menetluskulusid. Pärandvara jagamise vaidlus on analoogne kaasomandi jagamise vaidlusega. Riigikohtu praktika kohaselt kannavad kaasomandi jagamise vaidluses pooled oma menetluskulud ise, kui lahend tehakse mõlema poole huvides (vt RKTKo 3-2-1-70-10 p 14). Praeguses asjas on maakohus õigesti leidnud, et otsus pärandi jagamise vaidluses tehakse mõlema poole huvides. Kostja ei vaielnud hageja - kolleegiumi arvates kaalukamale nõudele - koretiromandi enampakkumisel müümiseks vastu ja võttis hagi selles osas õigeks. Hagejate rahalise nõude rahuldas kohus 65% ulatuses. Kujunenud menetluslikus olukorras võis maakohus jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. V
15.Kuna hagejate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi hagejate kanda võrdsetes osades.
16.Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks kostja menetluskulude suuruse.
16.1.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 880 eurot kokku 8 tunni eest. Nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: tutvunud apellatsioonkaebusega 1 h, analüüsinud maakohtu otsust 2 h 30 min, arutanud hageja apellatsioonkaebust kostjaga 30 min; koostanud vastuse apellatsioonkaebusele 3 h 30 min; valmistanud dokumendid ette ja saatnud kohtule 30 min.
16.2.Hagejad kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
16.3.Kolleegiumi hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 h ulatuses. Kostja toodud ajakulust peab kolleegium osaliselt põhjendatuks maakohtu otsusega tutvumist 1 h 30 min ulatses (2 h 30 min asemel) ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks koos dokumentide ettevalmistamise ning saatmisega 3h. Muu kostja esindaja ajakulu on põhjendatud ja kokku on vajalik ajakulu 6 h (8 h asemel). Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et kostja esindaja on maakohtu menetluses põhjalikult dokumentidega tutvunud ja oma seisukoha kujundanud. Samuti sellega, et tegemist oli vähemahuka ja lihtsa vaidlusega.
16.4.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 110 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
16.5.Eeltoodut arvestades tuleb mõlemalt hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 330 eurot ((6*110) : 2). Hageja menetluskulud on ilma käibemaksuta .
17.TsMS § 177 lg 4 ja kostja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
8(9)
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.