Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
11. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-137665
Tsiviilasi
XXXXX vald, XXXXXX alevik, XXXXXXX korteriühistu avaldus Artur Kenppi vastu majandamiskulude väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. aprilli 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Artur Kenppi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Artur Kenppi (isikukood XXXXXXXXXXX) Vastustaja: (avaldaja) XXXXX vald, XXXXXX alevik, XXXXXXX korteriühistu (registrikood XXXXXXXX) lepinguline esindaja Vambola Olli
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 16. aprilli 2021 määrus muutmata.
2.Jätta Artur Kenppi määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Artur Kenppi kanda. Artur Kenppile osutatud riigi õigusabikulud jätta riigi kanda.
4.Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XXXXX vald, XXXXXX alevik, XXXXXXX korteriühistu (avaldaja) esitas 13. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Artur Kenppilt (puudutatud isik) 932 euro 55 sendi saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus
11.novembri 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude puudutatud isiku vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks. Avaldaja esitas 30. novembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult välja 1099 eurot 75 senti. 19. veebruari 2021 menetlusdokumendis suurendas avaldaja oma nõuet ja palus mõista puudutatud isikult välja 1373 eurot 72 senti. 10. märtsi 2021 kohtuistungil loobus avaldaja oma nõudest jaanuari 2021 eest ning avaldaja lõplikuks nõudeks jäi 1154 eurot 67 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuuluvad puudutatud isikule XXXXX vallas XXXXXX alevikus XXXXXX ja XXXXX korteriomandid (edaspidi korter X ja korter X). Puudutatud isik on olnud pidevalt võlgu, jättes tasumata talle esitatud arved või tasudes ettenähtust vähem. Korter X osas moodustab võlgnevus perioodi veebruar kuni detsember 2020 eest 395 eurot 57 senti. Korter X osas moodustas võlgnevus perioodi juuni 2019 kuni detsember 2020 eest 759 eurot 10 senti.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik ei nõustu korteriühistu otsusega elektritööde tegemiseks. Avaldaja raamatupidamine on vale. Puudutatud isikul on tasutud kommunaalkulud nii 2019. aasta kui ka 2020. aasta eest. Avaldaja peitis arvetesse need summad, mida puudutatud isik elektritööde osas vaidlustas. 7. aprilli 2020 mõlemal arvel on tasu elektriarvesti plommimise eest 4 eurot 80 senti (kokku 9 eurot 60 senti), aga puudutatud isikul on üks arvesti kahe korteri peale. 8. detsembril 2020 on võetud raha kanalisatsiooni eest 11 eurot 34 senti, aga aruandest need tööd puuduvad. Puudutatud isik ei ole kaks aastat prügikasti kasutanud, aga prügi eest on raha võetud. Avaldaja ei tohiks nõuda tasu katusetööde eest (kokku 100 eurot), sest hanget ei ole tehtud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1149 eurot 87 senti. Menetluskulud jättis kohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult välja menetluskuluna 470 eurot. Kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuuluvad XXXXX vallas XXXXXX alevikus XXXXXX ja XXXXX asuvad korteriomandid. Puudutatud isiku peamised vastuväited seonduvad elektritööde eest tasumise kohustusega. Elektritööde küsimust arutati korteriühistu 27. märtsi 2019 üldkoosolekul, kus osales ka puudutatud isik. Üldkoosoleku protokolli p-st 2 nähtuvalt andsid kõik kohalolijad nõusoleku, et renoveerimistöid hakkab teostama Enerel OÜ, mille aluseks on hindamisakt elektrisüsteemidele. Samuti kandis juhatuse liige ette, et renoveerimistöödeks kulub igal korteril ca 400 eurot, ning
pakkus välja, et maksmine toimuks osade kaupa ja puudujääv summa kaetakse reservfondist. Kõik osavõtjad olid nõus ja otsus võeti vastu. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 14. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-16, p 13). Puudutatud isik ei hääletanud 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse vastu. Puudutatud isik osales üldkoosolekul ning üldkoosoleku protokollist nähtuvalt olid kõik kohalolijad elektritööde tegemise ning osade kaupa tasumisega nõus. Lisaks sellele saatis juhatuse liige Tiina Ploom üldkoosoleku protokolli 11. septembri 2019 e-kirjaga puudutatud isikule. Kui puudutatud isik leidis, et protokollis on ekslikult kajastatud tema poolthääled, oleks ta kohtu hinnangul sellele ka reageerinud. Asjaolu, et puudutatud isikul ei olnud võimalik tasuda elektritööde eest, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ta hääletas otsuse vastu. Maakohus asus seisukohale, et 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse täitmine ei ole puudutatud isiku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnev tähendab, et puudutatud isik peab tasuma elektritööde eest. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud laekumisi (ehk summasid, mida tema või vald on kommunaalkulude katteks tasunud). Korter 13 osas moodustab võlgnevus perioodi veebruar 2020 kuni detsember 2020 eest 395 eurot 57 senti. Veebruaris 2020 on puudutatud isikule esitatud arve nr 200213, millelt ei nähtu, et avaldaja oleks arvestanud võlgnevust varasema perioodi eest (nähtub üksnes ettemaks 110 eurot 93 senti, mis on vastavalt ka maha arvestatud). Korter 14 osas moodustab võlgnevus perioodi juuni 2019 kuni detsember 2020 eest 759 eurot 10 senti. Juunis 2019 on puudutatud isikule esitatud arve nr 190614, millelt ei nähtu, et avaldaja oleks arvestanud võlgnevust varasema perioodi eest. Arvetelt nr 200413 ja 200414 nähtuvalt on hooldustasu (elektripaigaldise plommimine) 4 eurot 80 senti. Puudutatud isik on märkinud, et temal on üks arvesti kahe korteri peale. Avaldaja ei ole sellele vastuväitele vastanud. Seega lähtub kohus puudutatud isiku väitest, et temal on üks arvesti kahe korteri peale. Puudutatud isikul tuleb tasuda elektripaigaldise plommimise eest ühekordselt (4 eurot 80 senti). Arvetelt nr 201213 ja 201214 nähtuvalt on kanalisatsioonitööd 5 eurot 67 senti. Kohtule jäi arusaamatuks, millises aruandes neid ei ole kajastatud. Vastav kululiik on olemas korteri kulude jaotuse ajaloos. Avaldaja põhikirja4) p 4.2.6.5 kohaselt arvestatakse prügivedu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele (jagatakse tarnija arve alusel korteriomandil elavate inimeste arvuga Asjaolu, et puudutatud isik ei ole kaks aastat prügikasti kasutanud, ei mõjuta kohtu hinnangul tema kohustust tasuda prügi eest. Kohus asus seisukohale, et muus osas (v.a 4 euro 80 sendi suurune hooldustasu) on avaldaja nõue põhjendatud. Avaldaja on esitanud nõude arvestuse (vt 19. veebruari 2021 menetlusdokument, dtl 110-112), samuti arved (dtl 129 – 135, 178 – 200, 203, 205), korteri arvete ja laekumiste ajaloo (dtl 80, 83), pearaamatu väljavõtte (dtl 82, 86), korterite võlgnevuste ajaloo (dtl 34 – 35; 81, 85), korterite kulude jaotuse ajaloo (dtl 79, 84). Puudutatud isiku vastuväited (v.a hooldustasu osas) ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Seega tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja 1149 eurot 87 senti (1154,67 – 4,80).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Puudutatud isik esitas 4. mail 2021 määruskaebuse maakohtu määruse peale. Kaebuse kohaselt tekitas ühistu puudutatud isikule võlgnevuse ebaseaduslike elektritöödega, mis tehti ilma hanketa. Kohus on asja lahendamisel olnud erapoolik ja ei ole võimaldanud puudutatud isikule õigusabi.
28.jaanuaril 2022 esitas puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha, mille kohaselt ei ole määruskaebuse esitamisel perspektiivi, mistõttu esindaja määruskaebust ei täiendanud.
5.Avaldaja määruskaebusega ei nõustu ja palub jätta määruskaebuse läbi vaatamata. Puudutatud isiku poolt esitatud määruskaebusest ei ole võimalik aru saada, millises osas määrust vaidlustatakse ning mida määruskaebuses nõutakse. Kohtumenetlus tsiviilasjas oli ülimalt põhjalik ja kohtumäärus on seaduslik ning põhjendatud. Avaldaja palub jätta maakohtu määrus muutmata.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas ringkonnakohtule läbivaatamiseks. Maakohus märkis, et määruskaebus ei vasta täiel määral määruskaebuse nõuetele, kuid selles esinevad puudused ei ole sellised, mis takistavad kaebuse menetlemist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 667 lg 1) ja maakohtu määrus muutmata.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine alust määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt, vaidlustatud määruse sai puudutatud isik kätte 22. aprillil 2021 ja kaebus on kohtule esitatud 4. mail 2021, st õigeaegselt. Kohus on vabastanud puudutatud isiku määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Puudutatud isik kõrvaldas määruskaebuse puuduse ja allkirjastas määruskaebuse 2. juunil 2021.
9.Kaebusest nähtub, et isik taotleb maakohtu määruse tühistamist. Puudutatud isikul ei saa olla õigustatud huvi vaidlustada määrust osas, mis on tehtud tema kasuks (ehk osas, milles kohus jättis avalduse rahuldamata). Seega saab puudutatud isik vaidlustada määrust osas, milles kohus avalduse rahuldas.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebuse etteheited pole põhjendatud. Maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust ja põhjendas oma seisukohti arusaadavalt ning kooskõlas kehtiva õigusega. Avaldaja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei tähenda, et maakohtu põhjendused oleksid väärad. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud ja andis neile kohase õigusliku hinnangu.
11.Elektritööde osas märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud, et 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse täitmine ei ole puudutatud isiku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Puudutatud isik osales korteriühistu üldkoosolekul, kus otsustati elektritööde tegemine ning oli otsusega nõus. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et elektritöid ei teostatud kooskõlas üldkoosoleku otsusega. Asjaolu, et puudutatud isikul puudub raha tööde eest tasumiseks ei muuda avaldaja nõuet põhjendamatuks. Eelnev tähendab, et puudutatud isikul on kohustus elektritööde eest tasuda.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kontrollinud võlgnevuse kujunemist ning jõudnud õigele seisukohale, et avaldaja esitatud nõude arvestus (vt 19. veebruari 2021 menetlusdokument, dtl 110-112) ja arved (dtl 129 – 135, 178 – 200, 203, 205) on põhjendatud
ja neist tulenev võlgnevus kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele, välja arvatud 4 eurot 80 senti (ühe elektriarvesti plommimise kulu).
13.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.