xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu avaldus A. K. vastu majandamiskulude väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx), lepinguline esindaja Vambola Olli Puudutatud isik: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
11. jaanuar 2021; 10. märts 2021
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Mõista A. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja 1xx eurot 87 senti.
3.Jätta menetluskulud A. K. kanda.
4.Mõista A. K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu kasuks välja menetluskulud 470 eurot.
5.Määrus toimetada kätte avaldajale ja puudutatud isikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu (avaldaja) esitas 13. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. K. (puudutatud isik) 932 euro 55 sendi saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 11. novembri 2020
määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude puudutatud isiku vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 30. novembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult enda kasuks välja 1099 eurot 75 senti. 19. veebruari 2021 menetlusdokumendis suurendas avaldaja oma nõuet ja palus mõista puudutatud isikult enda kasuks välja 1373 eurot 72 senti. 10. märtsi 2021 kohtuistungil loobus avaldaja oma nõudest jaanuari 2021 eest ning avaldaja lõplikuks nõudeks jäi 1154 eurot 67 senti. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub puudutatud isikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx-xxx korteriomandid (edaspidi korter xxxxxxxxxxxxxxx). Puudutatud isik on olnud enamasti pidevalt võlgu, jättes tasumata esitatud arved või tasudes ettenähtust vähem. Korter xxx moodustab võlgnevus perioodi veebruar 2020 kuni detsember 2020 eest 395 eurot 57 senti. Korter xx osas moodustab võlgnevus perioodi juuni 2019 kuni detsember 2020 eest 759 eurot 10 senti. Kokku on võlgnevus 1154 eurot 67 senti.
3.Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu. Puudutatud isik vaidles vastu otsusele, millega otsustati elektritööde tegemine. Avaldajal on vale raamatupidamine. Algne nõue oli 1. maist 2019. Puudutatud isikul on tasutud kommunaalkulud nii 2019. aasta kui ka 2020. aasta eest. Avaldaja peitis arvetesse need summad, mida puudutatud isik vaidlustas elektritööde eest. Kui need summad viia 2020. aastasse, siis kommunaalkulude võlgnevust ei ole, on üksnes võlgnevus elektritööde eest. 7. aprilli 2020 mõlemal arvel on elektriarvesti plommimine 4 eurot 80 senti (kokku 9 eurot 60 senti), aga puudutatud isikul on üks arvesti kahe korteri peale. 8. detsembril 2020 on võetud raha kanalisatsiooni eest kokku 11 eurot 34 senti, aga puudutatud isik ei leidnud neid töid kuskilt aruandes. Puudutatud isik ei ole kaks aastat prügikasti kasutanud, aga prügi eest on raha võetud. Avaldaja ei tohiks nõuda ka raha katusetööde eest (kokku 100 eurot), sest hanget ei ole tehtud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
5.Avaldaja esitas avalduse puudutatud isiku vastu majandamiskulude väljamõistmiseks. Avaldaja lõplik nõue on kokku 1154 eurot 67 senti (vt 10. märtsi 2021 kohtuistungi protokoll, lk 1). Nõude arvestus nähtub avaldaja 19. veebruari 2021 menetlusdokumendist (dtl 110-112). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja põhikirja (dtl 87 – 94) p 4.2.6 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p-des 4.2.6.1 – 4.2.6.12 on loetletud kulud ning see, mis nende arvestuse aluseks võetakse.
Kinnistusraamatust nähtub, et puudutatud isikule kuuluvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxx-xxx korteriomandid (dtl 71). Puudutatud isiku peamised vastuväited seonduvad elektritööde eest tasumisega kohustusega.
6.Esmalt analüüsibki kohus seda, kas puudutatud isikul on kohustus tasuda elektritööde eest. Elektritööde küsimust arutati 27. märtsi 2019 üldkoosolekul, kus osales ka puudutatud isik (vt üldkoosoleku osalejate nimekiri, dtl 37). Üldkoosoleku protokolli (dtl 38) p-st 2 nähtuvalt andsid kõik kohalolijad nõusoleku, et renoveerimistöid hakkab teostama Enerel OÜ, mille aluseks on hindamisakt elektrisüsteemidele. Samuti kandis juhatuse liige ette, et renoveerimistöödeks kulub igal korteril ca 400 eurot, ning pakkus välja, et maksmine toimuks osade kaupa ja puudujääv summa kaetakse reservfondist. Kõik osavõtjad olid nõus ja otsus võeti vastu. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik ei ole 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsust vaidlustanud. Samas võib ka nõuetekohaselt vastuvõetud korteriühistu otsuste täitmine olla erandlikel asjaoludel, eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu xx. märtsi 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-16, p 13).
7.Kohus on seisukohal, et puudutatud isik ei hääletanud 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse vastu. Puudutatud isik osales üldkoosolekul (dtl 37) ning üldkoosoleku protokollist (dtl 38) nähtuvalt olid kõik kohalolijad (ka puudutatud isik) elektritööde tegemise ning osade kaupa tasumisega nõus. Lisaks sellele saatis juhatuse liige xxxxxxxxxxxx protokolli
11.septembri 2019 e-kirjaga puudutatud isikule (dtl xx). Kui puudutatud isik leidis, et protokollis on ekslikult kajastatud tema poolthääled, oleks ta kohtu hinnangul sellele ka reageerinud. Asjaolu, et puudutatud isikul ei olnud võimalik tasuda elektritööde eest (puudutatud isiku 3. märtsi 2021 e-kiri ja sellele lisatud pangakonto väljavõte ning xxxxxx Vallavalitsuse tõend, dtl 153 - 164) ei tähenda kohtu hinnangul seda, et ta hääletas otsuse vastu.
8.Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et puudutatud isik on 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse vastu hääletanud, ei ole puudutatud isik välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohal, et otsuse täitmine on tema suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Sama kehtib ka olukorras, kus otsuse täitmise vastuolu hea usu põhimõttega ei eelda selle otsuse vastu hääletamist.
10.märtsi 2021 kohtuistungil selgitas puudutatud isik, et tal ei olnud elektritöid vaja, sest tema korterites olid elektritööd juba varem tehtud (Kredexi toetusega), samuti ei ole tal võimalik elektritööde eest maksta. Avaldaja selgitas 10. märtsi 2021 kohtuistungil, et maja on ehitatud 1976. aastal ja sellest ajast alates ei ole majas elektritöid tehtud, samuti on auditi käigus jõutud järeldusele, et elekter on avariiohtlik, tööde käigus vahetati välja kogu elektrijuhtmestik (ka üldkasutatavates ruumides).
9.Kohus on seisukohal, et sellises olukorras ei saa puudutatud isik tugineda sellele, et tema korterites on elektrijuhtmestik korda tehtud. Puudutatud isik elab korterelamus, kus tuleb arvestada korterelamu üldise seisukorraga ja vajadusel selle parendamisse ka panustada. Korterelamu elektrijuhtmestiku üldine avariiohtlik seisund võib tekitada kahju ka avaldajale korteritele (nt tekib korterelamus tulekahju, mis levib ka avaldaja korteritesse). Lisaks sellele kasutab avaldaja eelduslikult üldkasutatavates ruumides (trepikodades ja keldris) elektrit.
10.Nõuetekohaselt vastuvõetud otsuse täitmise vastuolu hea usu põhimõttega on võimalik vaid erandlikel asjaoludel. Korteriomaniku halb majanduslik olukord selliseks erandlikuks asjaoluks üldjuhul olla ei saa.
27.märtsi 2019 üldkoosoleku otsusest nähtuvalt tasub iga korter elektritööde eest ca 400 eurot (puudutatud isik seega kokku 800 eurot), tasumine toimub osade kaupa. Avaldaja selgitas
11.jaanuari 2021 kohtuistungil, et 400 eurot jagati kahe suve peale ära (2019. ja 2020. aasta), puudujääk võeti remondifondist. Kohtule esitatud arvetelt nähtub, et elektritööde eest arvestati perioodil juunist oktoobrini 35 eurot kuus. Kohus märgib, et puudutatud isikul on kaks korterit (korter xxx 49,6 m2 ja korter xx suurusega 62,4 m2, dtl 71). Kohtu küsimusele, miks puudutatud isikule on vaja kahte korterit, vastas puudutatud isik, et soovib jätta korterid oma üheksale lapsele. Kohus selgitas puudutatud isikule, et lisaks korteritele jätab puudutatud isik oma lastele ka korteritega seotud võlgnevused. Lisaks sellele on puudutatud isik saanud xxxxxx Vallavalitsuselt toimetulekutoetust majandamiskulude tasumiseks (vahemikus 40 eurot 82 senti kuni 338 eurot 33 senti, dtl 163 164). Olukorras, kus puudutatud isikul on kaks korterit, ta on saanud vallalt toimetulekutoetust majandamiskulude tasumiseks, ning elektritööde eest oli võimalik tasuda osade kaupa, ei saa puudutatud isik tugineda enda halvale majanduslikule olukorrale.
11.Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et 27. märtsi 2019 üldkoosoleku otsuse täitmine ei ole puudutatud isiku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega. Eelnev tähendab, et puudutatud isik peab tasuma elektritööde eest.
12.Järgnevalt analüüsib kohus majandamiskulusid. Avaldaja on esitanud kohtule arved (dtl 129 – 135, 178 – 200, 203, 205), korteri arvete ja laekumiste ajaloo (dtl 80, 83), pearaamatu väljavõtte (dtl 82, 86), korterite võlgnevuste ajaloo (dtl 34 – 35; 81, 85), korterite kulude jaotuse ajaloo (dtl 79, 84). Puudutatud isik ei ole vaidlustanud laekumisi (ehk summasid, mida tema või vald on kommunaalkulude katteks tasunud). Kohus on 10. märtsi 2021 kohtuistungil ja 23. märtsi 2021 kirjas (dtl 207 - 208) puudutatud isikule selgitanud, et puudutatud isikul tuleb kohtule teatada, milliste kululiikidega (nt küte, haldustasu) ta ei nõustu, viidates seejuures konkreetsele arvele ning esitada ka põhjendus. Samuti on kohus selgitanud seda, et suurem osa võlgnevusest ei puuduta elektritöid (nt korter xxx on avaldaja nõue 395 eurot 57 senti, elektritööd on sellest 175 eurot).
13.Kohtule jääb arusaamatuks puudutatud isiku väide selle kohta, et avaldaja on arvetesse peitnud need summad, mida puudutatud isik vaidlustas elektritööde eest. Kohtule jääb arusaamatuks ka see, miks avaldaja oleks pidanud seda tegema. Korter xxx moodustab võlgnevus perioodi veebruar 2020 kuni detsember 2020 eest 395 eurot 57 senti. Veebruaris 2020 on puudutatud isikule esitatud arve nr 2002xxx 203), millelt ei nähtu, et avaldaja oleks arvestanud võlgnevust varasema perioodi eest (nähtub üksnes ettemaks 110 eurot 93 senti, mis on vastavalt ka maha arvestatud). Seda on kohus selgitanud ka 23. märtsi 2021 kirjas. Korter xx osas moodustab võlgnevus perioodi juuni 2019 kuni detsember 2020 eest 759 eurot 10 senti. Juunis 2019 on puudutatud isikule esitatud arve nr 1906xx (dtl 205), millelt ei nähtu, et avaldaja oleks arvestanud võlgnevust varasema perioodi eest. Seda on kohus selgitanud ka
23.märtsi 2021 kirjas. Lisaks sellele nähtub arvetelt ning ka korterite kulude jaotuse ajaloost kõik kululiigid ning neile vastavad summad. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtule esitatud arvetesse ei ole midagi „ära peidetud“. Kohus lähtub arvetel ning kulude jaotuse ajaloos märgitud kululiikidest. xx. Muude vastuväidete kohta märgib kohus järgmist. Arvetelt nr 2004xxx 180) ja 2004xx (dtl 192) nähtuvalt on hooldustasu (elektripaigaldise plommimine) 4 eurot 80 senti. Puudutatud isik on märkinud, et temal on üks arvesti kahe korteri
peale. Avaldaja ei ole 4. aprilli 2021 seisukohas sellele vastuväitele vastanud. Seega lähtub kohus puudutatud isiku väitest, et temal on üks arvesti kahe korteri peale. Puudutatud isikul tuleb tasuda elektripaigaldise plommimise eest ühekordselt (4 eurot 80 senti). Arvetelt nr 2012xxx 188) ja 2012xx (dtl 200) nähtuvalt on kanalisatsioonitööd 5 eurot 67 senti. Kohtule jääb arusaamatuks, millises aruandes neid ei ole kajastatud. Vastav kululiik on olemas korteri kulude jaotuse ajaloos (dtl 79, 84). Avaldaja põhikirja (dtl 87 – 94) p 4.2.6.5 kohaselt arvestatakse prügivedu vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele (jagatakse tarnija arve alusel korteriomandil elavate inimeste arvuga Asjaolu, et puudutatud isik ei ole kaks aastat prügikasti kasutanud, ei mõjuta kohtu hinnangul tema kohustust tasuda prügi eest. Puudutatud isik ei ole tuginenud sellele, et temal ei olnud võimalik kasutada prügikasti avaldajast tingituna. Kui puudutatud isik ise ei soovi prügikasti kasutada, peab ta prügiveo eest ikkagi tasuma. Kohtule jääb arusaamatuks puudutatud isiku väide ka selle kohta, et avaldaja ei tohiks nõuda raha ka katusetööde eest (kokku 100 eurot), sest hanget ei ole tehtud. Korterite kulude jaotuse ajaloost ega arvetelt katusetöid ei nähtu, seega avaldaja ei nõua puudutatud isikult võlgnevust katusetööde eest. Eelneva tõttu ei analüüsi kohus katusetöödega seonduvat.
15.Kohus on seisukohal, et muus osas (v.a 4 euro 80 sendi suurune hooldustasu) on avaldaja nõue põhjendatud. Avaldaja on esitanud nõude arvestuse (vt 19. veebruari 2021 menetlusdokument, dtl 110-112), samuti arved (dtl 129 – 135, 178 – 200, 203, 205), korteri arvete ja laekumiste ajaloo (dtl 80, 83), pearaamatu väljavõtte (dtl 82, 86), korterite võlgnevuste ajaloo (dtl 34 – 35; 81, 85), korterite kulude jaotuse ajaloo (dtl 79, 84). Puudutatud isiku vastuväited (v.a hooldustasu osas) ei anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Seega tuleb puudutatud isikult mõista avaldaja kasuks välja 1xx eurot 87 senti (1154,67 – 4,80).
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuigi lahend tehakse avaldaja huvides, on avaldaja kohtusse pöördunud seetõttu, et puudutatud isik ei tasunud majandamiskulusid. Kohus arvestab avaldaja nõude rahuldamise ulatust (avaldaja nõue on 1154 eurot 67 senti, kohus rahuldab selle 1xx euro 87 sendi ulatuses). Eelneva tõttu on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel puudutatud isiku kanda.
17.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud kokku 470 eurot (riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot). Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohtu hinnangul on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu (120 eurot ilma käibemaksuta) mõistliku suurusega. See ei ületa keskmist samasuguse õigusteenuse eest makstavat tasu. Ka avaldaja lepingulise esindaja ajakulu (3,5 tundi) on kohtu hinnangul põhjendatud. Kuigi tegemist on majandamiskulude vaidlusega, mis eelduslikult ei tohiks olla õiguslikult keeruline ega ka ajamahukas, tõusetus praeguses menetluses küsimus üldkoosoleku otsuse vastuolust hea
usu põhimõttega. Asjas toimus kaks istungit ning avaldaja lepinguline esindaja pidi tutvuma ja vastama ka puudutatud isiku esitatud vastuväidetele. Seega on avaldaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 470 eurot (riigilõiv 50 eurot + lepingulise esindaja kulud 120 x 3,5). See summa tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
18.TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 617 lg 2 sätestab, et kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on määrus vaidlustatav ka menetluskulude jaotuse ja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Seega on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.