lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-123415/84

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-123415/84
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1227
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Geirom10235885(Kostja)OÜ LUXKLIIMA11449163(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Määruse tegemise aeg ja koht

07.02.2022.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-123415

Tsiviilasi

OÜ Luxkliima hagi OÜ Geirom vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised esindajad

Asja läbivaatamine

ja

nende Hageja: Luxkliima OÜ (registrikood 11449163; asukoht Paasiku tn 4-121, Tallinn 13916; e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Kaili-Helina Kolts (e-post xxx) Kostja: OÜ Geirom (registrikood 10235885; asukoht Laevastiku tn 9a, Tallinn 10313) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Kaidar Sultson ja vandeadvokaat Martin Hirvoja (Advokaadibüroo Magnusson, e-post [email protected]) Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: SAMPAN FISH OÜ (registrikood 12810922; asukoht Paasiku tn 4121, Tallinn 13916), seaduslik esindaja menetluses (osanike 09.01.2018 otsuse alusel) juhatuse liige A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 31.12.2021 otsus tsiviilasjas 2-16-123415.
2.Kinnitada Luxkliima OÜ (registrikood 11449163), OÜ Geirom (registrikood 10235885) ja SAMPAN FISH OÜ (registrikood 12810922) vahel 01.02.2022.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 2.1.Pooled lõpetavad menetluse kompromissiga ning pooltel on alates siinse lepingu sõlmimisest ja tsiviilasjas poolte poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt üksteise vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused. 2.2.Käeoleva kompromissi sõlmimisega kinnitavad pooled, et soovivad lõpetada tsiviilasjas 2-16-123415 kohtuvaidlused kompromissiga ning loobuvad vastastiku mistahes nõuetest, kaasaarvatud menetluskulu nõuetest, mis seonduvad käesoleva õigusvaidlusega ja vaidluse esemeks olnud asjaoludega. 2.3.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2.4.Kõik käesoleva kokkuleppe tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega arvestades kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja eesmärki ära hoida mahukas ja keerukas õigusvaidlus. Pooltel on kõik nõutavad volitused, heakskiidud ja nõusolekud käesoleva kompromisslepingu sõlmimiseks selles märgitud tingimustel. Poolte kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 237,50 eurot Luxkliima OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-123415. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta kompromissilepingus käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 1 (ühe) päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.

MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ Luxkliima hagi OÜ Geirom vastu võlgnevuse nõudes. OÜ LUXKLIIMA (hageja) esitas 11.10.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingult Geirom (kostja) 6 400 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.10.2016 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 24.10.2016 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 04.11.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus võttis hagiavalduse 02.01.2017 määrusega menetlusse.
2.31.12.2021 otsusega jättis Harju Maakohus hageja nõude rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
3.Pooled esitasid 01.02.2022.a kohtule kompromisslepingu. Kompromiss on kohtule esitatud edasikaebetähtja jooksul. 31.12.2021 tehtud kohtotsuse said mõlemad pooled kätte 04.01.2022, seega ei olnud 01.02.2022 seisuga ehk kompromisslepingu sõlmimise ja kompromissi kinnitamise taotluse esitamise hetkeks otsus jõustunud.
4.Seoses kohtunik Helina Luksepa pikema eemalviibimisega on käesolev tsiviilasi 04.02.2022 jagatud kohtunik Anna Liivi menetlusse.
5.Kompromisslepingu kohaselt sõlmivad pooled õigusrahu huvides ning edaspidiste kohtuvaidluste vältimiseks tsiviilasjas 2-16-123415 kompromissi (TsMS § 4 lg 1) ja paluvad selle kohtul kinnitada kohtumäärusega (TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 430 lg 2). Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab oma menetluskulud ning kohus tagastab hagejatele pool tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 1). Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad kohtul otsustada asja menetluse lõpetamine ilma kohtuistungit pidamata ja kinnitada tsiviilasjas 2-16-123415 poolte kompromiss. Hagejad paluvad endale tagastada pool hagiavalduste esitamisel tasutud

riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kandes selle samale kontole, millelt riigilõiv tasuti. Pooled on leppinud kokku lühendada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani määruse kättesaamisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
7.Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8.Vastavalt TsMS § 431 lg 2 teisele lausele kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.
9.Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lgtes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, maakohtu otsus tühistada TsMS § 431 lg 2 alusel ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele, maakohtu otsus tühistamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
11.Pooled on kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 kokku leppinud kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) päevani määruse kättesaamisest. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise lühendamiseks on kooskõlas TsMS § 661 lõikest 4 ja tuleb rahuldada.
12.Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

13.Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromissislepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda.
14.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
15.Hageja palub TsMS § 150 lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 237,50 eurot hageja Luxkliima OÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXX (Swedbank AS). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-123415.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja