Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415). Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, RLS § 59 lg 15). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on osaühingu Sõbra Kinnisvara (hageja) hagi B. K. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõue tuleneb poolte vahel detsembris 2020. a sõlmitud eluruumi asukohaga XXX, Tartu üürimiseks sõlmitud tähtajatust üürilepingust, mille kohaselt kostja pidi tasuma hagejale igakuiselt üüri 290 eurot ning korteriga seotud kommunaalmaksed. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus loeb hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude TsMS § 3141 lg 1, lg 3 p 2 alusel kostjale hiljemalt 07.01.2022 kätte toimetatuks saatmisega. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses on makseettepanek toimetatud kostjale kätte ja kostja on esitanud nõudele vastuväite kasutades eposti aadressi XXX. Kostja hagimaterjalide ja kirjaliku vastuse nõude saamist ei kinnitanud. Kohus edastas dokumendid kostjale 01.11.2021, 05.11.2021, 08.11.2021 ning täiendavalt 23.12.2021 ja 04.01.2022 e-kirjadega, kuna osad dokumendid jäid kostjale algselt edastamata. 08.11.2021 ja 04.01.2022 edastas kohus dokumendid koos hoiatusega, et loeb dokumendid kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o hiljemalt 27.01.2022) ega hiljem kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi on

õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulud 768 eurot (ajakulu 6,4 tundi, tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 665 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 540 eurot, mis vastab lepingulise esindaja tasule 4,5 töötunni eest, arvestades nõude olemust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (TsMS § 175 lg 1). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.