Muud

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et FIMS § 14 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tuleb jätta võlgniku maksejõuetusavaldus menetlusse võtmata. FIMS § 14 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad FIMS-s või TsMS-s sätestatud alused. TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorras tulenevalt ajutine. Kohtul ei oleks võlgniku maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel ja läbivaatamisel võimalik välja kuulutada võlgniku pankrotti ja algatada kohustustest vabastamise menetlust kuna võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Kinnistusraamatu andmetel on võlgnik XXX kinnistu (registriosa nr XXX ) omanik ja võlgniku nimele on Transpordiameti liiklusregistris registreeritud mitmed sõidukid. Võlgnik on maksejõuetusavalduses märkinud kinnistu hinnanguliseks väärtuseks 180 000 eurot ja temale kuuluvate sõidukite hinnanguliseks väärtuseks 2610 eurot. Võlgniku andmetel on tal kohustusi maksejõuetusavalduse esitamise seisuga kokku summas 11233 eurot, sh umbes 7000 eurot apellatsioonimenetluses täpsustamisel, parkimistrahv 68,82 eurot, B.F-ile vastaspoole menetluskulude jaoks 3752 (võetud laen) ja U. K. riigilõivu ja õigusabikulude jaoks 413 eurot (võetud laen). Seega ei ole võlgnik püsivalt maksejõuetu isegi mitte siis, kui maksejõuetusavalduses märgitud kõik kohustused oleksid tõendatud ja sissenõutavad. Võlgniku varade väärtus ületab kordades võlanimekirjas märgitud kohustusi, mis välistab võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamise. Samuti ei saa kohus algatada võlgade ümberkujundamise menetlust nõude osas, mida maksejõuetusavalduse esitamise ajal ei eksisteeri ja mille tekkimine sõltub tulevikus tehtavast ringkonnakohtu lahendist ja selle jõustumisest. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr XXX lahendit teinud. Seni kui ei ole teada nõude suurus ega sisu, ei ole võimalik otsustada nõuete ümberkujundamist ega koostada nõude osas ümberkujundamise kava. Lisaks märgib kohus, et enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist määrab kohus huvitatud isikule tähtaja usaldusisiku tasu ja kulutuste ettemakse tegemiseks. Seega kui võlgnik soovib tulevikus esitada avalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks, peab ta olema valmis tasuma menetluskulude katteks kohtu määratud ettemakse. Kohus selgitab täiendavalt, et isegi kui möönda, et avaldajal esinevad mõningased makseraskused, laseb tema abikaasal aitamiskohustus, kuna tegemist on ilmselt abikaasade ühisvarasse kuuluvate nõuetega. Avaldaja on töövõimetu ning sõltub seetõttu abikaasast.

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.