Gxxxxx Jxxxxxxxhagi Exxx Exxxxxxxvastu AxxxxJxxxxxxxpoolt 29. oktoobril 2018 tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks ning Axxx Jxxxxxx poolt 23. oktoobril 2017 tehtud testamendi kehtivuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Gxxxxx Jxxxxx; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn, xxxxx linn, xxxxxxxxxxxx maakond. Hageja lepinguline esindaja: Lembit Auväärt e-post lembit.auvää[email protected] Kostja: ExxxxExxxxx; isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn, xxxxx linn, xxxxx maakond. Kostja esindaja: vandeadvokaat Siret Saks e-post [email protected]
Kohtuistungi aeg Protokollija
12. jaanuar 2022 Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Gxxxxx Jxxxxxx hagiavaldus Exxx Exxxxxxxvastu Axxx Jxxxxxx poolt 29. oktoobril 2018 tehtud testamendi tühisuse tuvastamiseks ning AxxxxJxxxxxx poolt 23. oktoobril 2017 tehtud testamendi kehtivuse tuvastamiseks rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 20.10.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamine, s.o Tartu notar Kxxxx Axxxxx menetluses olevas AxxxxJxxxxxx pärimisasjas pärimismenetluse peatamine.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Mõista Gxxxxx Jxxxxxxxx ExxxxExxxxxxxkasuks välja menetluskulu 2155 eurot 80 senti.
6.Mõista Gxxxxx Jxxxxxxxx Exxx Exxxxxx kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hagiavaldus ja hageja nõuded
1.Tartu Maakohtu menetluses on Gxxxxx Jxxxxxxx(hageja) 23.08.2021 hagi Exxx Exxxxxx (kostja) vastu (I kd, tl 1-3) järgmistes nõuetes: 1) lugeda Axxx Jxxxxxx poolt 29.10.2018 koostatud testament tühiseks; 2) lugeda AxxxxJxxxxxx poolt 23.10.2017 koostatud testament kehtivaks.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja vanaema AxxxxJxxxxx 23.10.2017 hageja kasuks testamendi notar Axxxxx Oxxx juures. Hageja esitas 15.08.2018 kohtule avalduse Axxx Jxxxxxxxx eestkostja määramiseks. 27.09.2018 koostatud ekspertiisiakti kohaselt leiti, et Axxx Jxxxxxxx esineb psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida; Axxx Jxxxxxxx esineb muu psüühikahäire xxxxxxxxxxxxxxx, tal esinevad mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad uuritava igapäevast elu ja toimetamisi; Axxx Jxxxxx vajab eestkostjat; Axxx Jxxxxx vajab eestkoste seadmist seaduses sätestatud maksimaalse aja ulatuses, kuna temal esinevad psüühikahäired on ajas püsivad ning tõenäoliselt ajas süvenevad. Tartu Maakohtu 29.10.2018 määrusega määrati Axxx Jxxxxxxxx eestkostja. AxxxxJxxxxx suri xxxxxxxxxx. 11.03.2021 läks hageja notari juurde pärimistunnistust vormistama, kuid seal selgus, et 29.10.2018 oli Axxx Jxxxxx teinud uue testamendi notar Kxxxx Axxxxxxjuures, millega tühistas hageja kasuks tehtud testamendi ja määras pärijaks kostja. Kostja varjas uue testamendi olemasolu. Axxx Jxxxxxx hooldamisest ta osa ei võtnud, kuid püüdis takistada hageja poolt Axxx Jxxxxxx eest hoolitsemist. Hageja leiab pärimisseaduse § 88 lg 7 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 ja § 10 alusel, et Axxx Jxxxxxx poolt 29.10.2018 tehtud testament on tühine. Kostja vastus hagiavaldusele
3.Kostja on 29.09.2021 vastuses (I kd, tl 106-109) seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
4.Kostja märgib, et asjas on vajalik välja selgitada see, kas pärandaja oli 29.10.2018 testamendi tegemise ajahetkel piiratud teovõimega. Ainuüksi 29.10.2018 kohtumäärus ning 24.09.2018 ekspertiisiakt ei tõenda seda, et pärandajal oleks olnud piiratud teovõime testamendi tegemise ajal, mis oleks takistanud temal kehtivalt testamenti teha. Kuna eestkostjat ei saa määrata testamendi tegemiseks, ei kohaldu eestkostetava testeerimisvõime
hindamisele TsÜS § 8 lg-st 3 tulenev eeldus. Riigikohus on selgitanud, et kuna TsÜS § 8 lg-st 3 tulenev eeldus isiku teovõime piiratuse kohta ei kohaldu eestkostemääruses nimetamata isiklikkuse vorminõuetega tehingutele, tuleb iga sellise tehingu kehtivust üksikjuhtumil eraldi hinnata. Eestkostetava arusaamise ja enda tegude juhtimise võimet tuleb hinnata tehingu tegemise aja seisuga. Kostja on seisukohal, et määrusest, millega määrati eestkoste, ei saa järeldada asjaolusid seonduvalt pärandaja teovõimega 29.10.2018 testamendi tegemisel. Samuti ei tõenda ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 95 testamendi tühisust. Arvestada tuleb ka testamendi lihtsust– isik pidi aru saama sellest, et tema surma korral kas läheb või ei lähe kogu tema vara testamendiga määratud isikule.
5.AxxxxJxxxxxxl diagnoositi 27.09.2018 ekspertiisiaktiga F03.0 täpsustamata xxxxxxxxx kaasuvate sümptomiteta. Ekspert ei ole ekspertiisiaktis kirjeldanud, millel tema järeldused tuginevad. Ekspertiisiaktist ei saa üheselt järeldada, et pärandajal oleks puudunud testeerimisvõime sedavõrd lihtsa sisuga testamendi tegemiseks. Olukorras, kus isik orienteerub ajas, kohas ja isikus, ei saa lugeda, et tema testeerimisvõime ja arusaam lihtsakoelisest korraldusest oleks olnud takistatud. Kostja leiab, et diagnoosi määramisel ei ole ekspert järginud ravijuhendeid. „RHK-10 Psüühika- ja käitumishäired – kliinilised kirjeldused ja diagnostilised juhised“ kohaselt on xxxxxxxxxx kindla diagnoosi püstitamiseks vaja, et sümptomid ja häired oleksid kestnud vähemalt kuus kuud. Ekspertiisiaktis ei ole täpsustatud, millise vaatlusperioodi alusel diagnoos määrati. Tuvastades, et ekspertiisiakt ei ole korrektselt koostatud, tuleb ühtlasi järeldada, et puudub objektiivne alus eeldada TsÜS § 8 lg-s 2 loetletud alustel piiratud teovõimet testamendi tegemisel. Kui möönda, et diagnoos ei ole määratud korrektselt, ei ole argumendiks ka ekspertiisiaktis leitu iseenesest, nt on ekspertiisiaktis märgitud, et Axxx Jxxxxxx situatsioonis orientatsioon oli puudulik, et ta ei olnud võimeline situatsiooni sisuliselt analüüsima, et tema mõtlemine oli laialivalguv ja katkendlik. Ükski eeltoodust ei saa iseseisvalt olla aluseks teovõime piiramisele. Kostja rõhutab, et kõnealune ekspertiis koostati selleks, et määrata Axxx Jxxxxxxxx eestkostja, mitte selleks, et määratleda tema teovõime piiratus ja hinnata testeerimisõigust. Ekspertiisiakti järgi oli Axxx Jxxxxx selge teadvusega ning ajas, kohas ja enda isikus õigesti orienteeritud. Probleemid ilmnesid pigem igapäevase elu ja toimetuleku valdkonnas.
6.Notariaalakti tõestaja ei kahelnud Axxx Jxxxxxx teovõimes. Testamendis on märgitud, et notariaalakti tõestaja tähelepanekute kohaselt on testaator teovõimeline ega ole põhjust kahelda tema otsusevõimes. Axxx Jxxxxxxkuulis, sai kuuldust aru, luges kirjalikku teksti ning vastas testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt. See on tugev viide Axxx Jxxxxxx võimele saada oma tegudest aru ning neid juhtida. Riigikohus on selgitanud, et notariaalse tõestamise funktsiooniks on mh selgitada välja kehtiva tehingu tegemiseks oluliste asjaolude paikapidavus. Tõestamisseaduse § 11 lg 2 kohaselt on notar kohustatud kandma notariaalakti oma kahtlused osaleja vajaliku teovõime kohta, mida praegusel juhul notariaalakti kantud ei olnud. Tõestamisseaduse § 4 järgi ei tohi notar tõestada tehingut, kui tehingupoolel pole tehingu tegemiseks vajalikku teovõimet. Seetõttu tuleb eeldada, et kui notar on tehingu tõestanud ning arvanud, et isiku käitumises puuduvad viited teovõime piiratusele, siis on see tehing kehtiv. Kuivõrd notar ei kahelnud Axxx Jxxxxxx teovõimes, tuleb järeldada, et vähemalt sellel hetkel ei olnud Axxx Jxxxxxx teovõime piiratud. Kohtuistung
7.12.01.2022 kohtuistungil (II kd, tl 13-18 pöördel) jäi hageja hagiavalduse juurde ning kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kohus kuulas üle tunnistajad Kxxxx Axxxxx ja Kxxxxxxx Sxxxx. Hageja leidis, et Axxx Jxxxxxxx29.10.2018 testament on tühine Axxx Jxxxxxxxpiiratud teovõime tõttu ning kehtiv on varasem, s.o 23.10.2017 tõestatud testament. Piiratud teovõimega isik ei saa muuta tema poolt varem tehtud tehingut. Hageja
leidis, et hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud on tõendamist leidnud ning palus hagiavalduse rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et eelkõige tunnistajate ütlustega on tõendamist leidnud, et Axxx Jxxxxx oli 29.10.2018 testamendi tõestamise ajahetkel arusaamis- ja testeerimisvõimeline, mistõttu on 29.10.2018 testament kehtiv. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
9.Lähtudes poolte seisukohtadest, ei ole poolte vahel vaidlust järgnevas: -
-
23.10.2017 tõestas Tartu notar Axxxxx Oxx Axxx Jxxxxxx testamendi, millega Axxx Jxxxxx määras kogu oma vara ainupärijaks hageja (I kd, tl 4-5); 15.08.2018 esitas hageja kohtule avalduse AxxxxJxxxxxxxx eestkostja määramiseks (I kd, tl 6-9); 27.08.2018 määras kohus esialgse õiguskaitse korras Axxx Jxxxxxxxx ajutise eestkostja ning nimetas selleks hageja (I kd, tl 172-173); 29.10.2018 kohtumäärusega seadis kohus AxxxxJxxxxxx üle eestkoste tähtajaga viis aastat ja määras Axxx Jxxxxxx eestkostjaks hageja (I kd, tl 13-17); 29.10.2018 tõestas Tartu notar KxxxxxAxxxx AxxxxJxxxxxxxtestamendi, millega Axxx Jxxxxx tühistas kõik tema poolt varem oma surma puhuks tehtud korraldused ning nimetas kogu oma vara pärijaks kostja (I kd, tl 19-20); xxxxxxxxxx Axxx Jxxxxx suri (surma tõend I kd, tl 18).
10.Pärimisseaduse (PärS) § 88 lg 7 järgi kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. Testamendi tühistamise hagi võib esitada kohtusse ühe aasta jooksul tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 30 aasta möödumisel pärandi avanemisest arvates. Kui Axxx Jxxxxxx 29.10.2018 testament on tühine, ei ole sel õiguslikke tagajärgi ning kehtib Axxx Jxxxxxx varasem, s.o 23.10.2017 testament, millega Axxx Jxxxxx määras kogu oma vara ainupärijaks hageja. Seega on hageja PärS § 88 lg 7 esimese lause alusel testamendi tühistamise nõude esitamiseks õige isik. Vaidlust ei ole ka selles, et arvestades AxxxxJxxxxxx surma aega xxxxxxxxxx ning hagiavalduse kohtusse esitamise aega 23.08.2021, on hagiavaldus PärS § 88 lg 7 teises ja kolmandas lauses sätestatu alusel kohtusse esitatud õigeaegselt.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas 29.10.2018 Tartu notar Kxxxx Axxxxx poolt tõestatud Axxx Jxxxxxx testament on kehtiv. Hageja leiab, et Axxx Jxxxxx oli 29.10.2018 testamendi tegemise hetkel piiratud teovõimega ning seetõttu on 29.10.2018 testament tühine. Kostja möönab, et Axxx Jxxxxxx üle seati 29.10.2018 kohtumäärusega eestkoste, kuid leiab, et sellele vaatamata oli Axxx Jxxxxx 29.10.2018 testamendi tegemise hetkel piisavalt arusaamisvõimeline, et teha kehtivat testamenti.
12.TsÜS § 8 lõikest 1 tuleneb, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. TsÜS § 8 lg 2 järgi on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 8 lõikest 3 tuleneb, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire
tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. 29.10.2018 kohtumäärusega (I kd, tl 13-17) seadis kohus Axxx Jxxxxxx üle eestkoste tähtajaga viis aastat ja määras Axxx Jxxxxxx eestkostjaks hageja. Kohus määras Axxx Jxxxxxx eestkostja ülesannete ringi järgmisena: Axxx Jxxxxxx esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel, AxxxxJxxxxxxxesindamine ametiasutustes, tema elu korraldamine, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine (29.10.2018 kohtumääruse resolutsiooni p 3, I kd, tl 13). Kohus jättis Axxx Jxxxxxxxx õiguse otsustada ise oma raha kasutamise üle igas kuus kuni 20 euro ulatuses eestkostja nõusolekuta (29.10.2018 kohtumääruse resolutsiooni p 4, I kd, tl 13).
13.TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. Hageja leiabki TsÜS § 10 alusel, et hageja kui Axxx Jxxxxxx (ajutise) eestkostja ja seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta ning hilisema heakskiitmiseta tehtud 29.10.2018 testament on tühine. Kohus on seisukohal, et hageja selline seisukoht ei ole kooskõlas seadusandluse ega õiguspraktikas väljakujunenud seisukohtadega.
14.PärS § 19 lg 1 järgi on testament ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 19 lg 2 kohaselt testamendi teeb testaator isiklikult. Seega on testament selline ühepoolne tehing, mille testaator saab teha vaid isiklikult. Testaatori üle eestkoste seadmine ei muuda PärS § 19 lõikest 2 tulenevat nõuet teha testament isiklikult, kuna TsÜS § 115 lg 2 alusel ei või esindaja kaudu teha tehingut, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult. Seega ei saa eestkostja eestkostetavat TsÜS § 115 lg-st 2 tuleneva keelu tõttu testamendi tegemisel esindada ega selle tegemiseks TsÜS § 10 mõttes nõusolekut anda. Testamendi tegemine ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 526 lg 2 p 3 mõttes eestkostja ülesannete hulka (vt ka Riigikohtu selgitusi 17.12.2020 tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud otsuse punktides 11-15).
15.Kuna eestkostjat ei saa määrata testamendi tegemiseks, ei kohaldu eestkostetava testeerimisvõime hindamisele TsÜS § 8 lõikest 3 tulenev eeldus. Riigikohus on 17.12.2020 tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud otsuse punktis 16 selgitanud: Kuna TsÜS § 8 lg-st 3 tulenev eeldus isiku teovõime piiratuse kohta ei kohaldu eestkostemääruses nimetamata isiklikkuse vorminõuetega tehingutele, tuleb iga sellise tehingu kehtivust üksikjuhtumil eraldi hinnata. Üldreeglit tehingu kehtivuse hindamiseks anda ei saa, sest tehingute maht ja sisu võivad suuresti erineda ning isiku arusaamisvõime hindamine eeldab eriteadmisi. Eestkostetava arusaamisvõime ning võime enda tegusid juhtida TsÜS § 8 lg 2 mõttes tuleb asjaoludele ja tõenditele tuginedes igal üksikjuhtumil eraldi välja selgitada. Viidatud otsuse punktis 17 on Riigikohus täpsustanud, et eestkostetava arusaamise ja enda tegude juhtimise võimet tuleb hinnata tehingu tegemise aja seisuga. Seega on vaidluse lahendamiseks oluline tuvastada, milline oli Axxx Jxxxxxx arusaamise ja enda tegude juhtimise võime vaidlustatud testamendi tegemise hetkel, s.o 29.10.2018.
16.Riigikohus on 17.12.2020 tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et eestkostetava teovõimele hinnangut andes saab lähtepunktiks võtta eestkostemenetluses käsitletud asjaolud ning eestkostemäärus ja eestkostja määramise menetluses tehtud kohtupsühhiaatria ekspertiis saab olla testeerimisvõime hindamisel dokumentaalseks tõendiks. Hageja on Axxx Jxxxxxx testeerimisvõime puudumise tõendamiseks esitanud kohtule eestkostemenetluse (tsiviilasi nr 2-18-12213) toimikust hageja 15.08.2018 avalduse Axxx Jxxxxxx üle eestkoste seadmiseks, 27.08.2018 kohtumääruse ajutise eestkostja määramise kohta, 12.09.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 95, 18.10.2018 kohtuistungi protokolli ning 29.10.2018 eestkostemääruse.
17.15.08.2018 avalduses (I kd, tl 6-9) on hageja kirjeldanud Axxx Jxxxxxxx esinevaid mäluprobleeme, üksikasjade unustamist ning ebaadekvaatsust, nt asjade paigutamist valedese kohtadesse (nt praetaldrikud külmkappi), asjade peitmist jm veidrat käitumist. Samas on avalduses märgitud, et selliseid asju juhtub harva, siis kui ta pole adekvaatne; üldiselt on Axxx Jxxxxx adekvaatne (I kd, tl 8).
18.27.08.2018 kohtumääruse (I kd, tl 172-173) kohaselt kuulas kohus Axxx Jxxxxxx isiklikult tema elukohas ära 24.08.2018. Ärakuulamise kirjeldusest nähtub, et Axxx Jxxxxx oli võimeline kohtunikuga vestlema ning kirjeldama oma suhteid G. Jxxxxxx (praeguses menetluses hageja) ning E. Exxxxxxxx (praeguses menetluses kostja), kuid nagu kohus on kohtumääruse põhjendavas osas märkinud, ei saanud Axxx Jxxxxx aru ID kaardi tähendusest ning ei teadnud midagi tema pangakontole laekuva pensioni kasutamisest.
19.12.09.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr 95 (I kd, tl 85-88) kirjeldavas osas on ekspert mh märkinud xxxx
20.Täpsustamata xkaasuvate sümptomiteta (I kd, tl 87). Eksperdi arvamuse kohaselt: 1. Axxx Jxxxxxxl ei esine vaimuhaigus ega nõrgamõistuslikkus, vaid tal esineb muu psüühikahäire, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Axxx Jxxxxxxx esineb muu raske psüühikahäire xxxxxxxxxx näol, tal esinevad mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad uuritava igapäevast elu ja toimetulekut. 2. Axxx Jxxxxx vajab eestkostet. 3. Axxx Jxxxxxx eestkostja ülesannete ring peab olema igakülgne. Axxx Jxxxxxx eestkostja peab tagama ravi järjepidevuse, sotsiaalse toimetuleku ja ohutu käitumise nii enda kui teiste suhtes, seisma tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide eest. 4. Axxx Jxxxxx vajab eestkoste seadmist seaduses sätestatud maksimaalse aja ulatuses, kuna temal esinevad psüühikahäired on ajas püsivad ning tõenäoliselt süvenevad. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega ekspertiisiaktile. Ekspert on ekspertiisiaktis arusaadavalt kirjeldanud, millel tema järeldused tuginevad. Ekspertiisiakti sissejuhatavast osast nähtub, et ekspert on ekspertiisi teostamiseks materjalidena kasutatud tsiviilasja nr 218-12213 materjale, tervise infoüsteemis olevaid andmeid ning 12.09.2018 läbiviidud intervjuu käigus kogutud andmeid. Kasutatud materjalidest tuleneb ka diagnoosi määramise vaatlusperiood. Kostja ei ole kohtule esitanud teistsuguse järeldusega ekspertiisiakti ega taotlenud postuumse kohtupsühhiaatria ekspertiisi läbiviimist. Kohtu hinnangul on 12.09.2018 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akt nr 95 asjakohane tõend, mis iseloomustab Axxx Jxxxxxx vaimset tervist 29.10.2018 testamendi tegemisele lähedasel ajal. Küll aga tuleb arvestada, et antud ekspertiis on läbiviidud eestkoste vajaduse hindamiseks, mitte Axxx Jxxxxxx testeerimisvõime hindamiseks. Kohus leiab, et ekspertiisiakti alusel ei saa välistada Axxx Jxxxxxxx testeerimisvõime olemasolu, kuna ekspertiisiaktis on Axxx Jxxxxxx kohta leitud, et ta on selge teadvusega ja ajas, kohas, enda isikus õigesti orienteeritud. Lisaks on ekspertiisiakti kohaselt kontakt Axxx Jxxxxxxxxxolnud raskendatud, kuid mitte võimatu; küsimustele vastas mööda vaid osaliselt; anamnestilisi andmeid andis raskustega, kuid siiski andis; meelepetteid ega luulumõtteid AxxxxJxxxxxxx ei esinenud. Axxx Jxxxxxxx võis küll esineda mälu- ja mõtlemishäireid sellisel tasemel, et häirida tema igapäevast elu ja toimetulekut (eksperdi arvamuse p 1), kuid eeltoodu alusel ei saa tõsikindlalt järeldada, et mälu- ja mõtlemishäireid esinesid AxxxxJxxxxxxx ka 29.10.2018 testamendi tegemise ajal ning sellisel tasemel, et välistasid Axxx Jxxxxxx arusaamise testamendi tegemisest.
21.18.10.2018 kohtuistungi protokollist (I kd, tl 174-175 pöördel) nähtub, et menetlusosalised on nõustunud, et Axxx Jxxxxx vajab eestkostet, kuid on olnud erineval seisukohal eestkoste
ulatuse osas. Kohaliku omavalitsuse esindaja on leidnud, et Axxx Jxxxxx vajab eestkostet täies ulatuses, kuid ta orienteerub poliitikas ning valimisõigus võib jääda. Axxx Jxxxxxx esindaja on leidnud, et Axxx Jxxxxxxxteovõime ei ole täielikult piiratud, temale võiks jääda 25 eurot pisitehingute tegemiseks.
22.29.10.2018 eestkostemääruse resolutsiooni on kohus märkinud otsuse p-s 12. 29.10.2018 kohtumäärusest ilmneb seega, et eestkostet ei seatud Axxx Jxxxxxx kõikide asjade ajamiseks, st kohus ei tuvastanud, et AxxxxJxxxxxxxteovõime on piiratud täielikult, vaid ainult osaliselt, s.o ulatuses, mis on märgitud 29.10.2018 kohtumääruse resolutsiooni punktides 3 ja 4. Axxx Jxxxxxxxxxjäi pisitehingute tegemise õigus, samuti jäi Axxx Jxxxxxxxx alles valimisõigus ning kohus ei piiranud Axxx Jxxxxxxxpoolt perekonnaõiguslike tehingute tegemist.
23.Otsuse punktides 17-21 analüüsitud tõendeid arvestades on kohus seisukohal, et eestkostemenetluse materjalid on tõenditena ebapiisavad selleks, et asuda seisukohale, et AxxxxJxxxxxxx puudus 29.10.2018 testeerimisvõime.
24.Axxx Jxxxxxxxtervislikku seisundit iseloomustava meditsiinilise dokumentatsioonina on hageja kohtule esitanud veel statsionaarse epikriisi nr 1003856531 (I kd, tl 118-129), õendusepikriisi (I kd, tl 175-176) ja ambulatoorse epikriisi nr 1004125939 (I kd, tl 116117). Ambulatoorse epikriisina nr 1004125939 on vormistatud 12.09.2018 ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 95 kirjeldatud intervjuu käigus kogutud andmed, mida kohus on refereerinud otsuse p-s 19. Uut tõenduslikku teavet viidatud ambulatoorne epikriis ei sisalda. Statsionaarsest epikriisist nr 1003856531 nähtub, et AxxxxJxxxxx viibis 20.02.2018 kuni 10.03.2018 spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus statsionaarse õendusabi osakonnas ravil kliinilise diagnoosiga täpsustamata xxxxxxxxxxxx vasakpoolne. Anamneesi vaimse tervise kohta tehtud sissekandest ilmneb, et AxxxxJxxxxxx kontaktivõime on puudulik; psühhomotoorselt aeglane; meeleolu normaalne; tähelepanu häirunud (I kd, tl 119). Haiguse kulu/ravikokkuvõtte kohta tehtud sissekandest vaimse tervise kohta ilmneb, et Axxx Jxxxxxx kontaktivõime on hea; psühhomotoorselt aeglane; meeleolu kõikuv; tähelepanu häirunud; arusaamine häirunud; mälu häirunud; mõtlemine häirunud (I kd, tl 122). Õendusepikriisi tehtud kanne Axxx Jxxxxxx vaimse tervise kohta kattub sõna-sõnalt statsionaarse epikriisi nr 1003856531 haiguse kulu/ravikokkuvõtte juures tehtud sissekandega vaimse tervise kohta. Kohus leiab, et viidatud epikriisidega on tõendatud Axxx Jxxxxxxx perioodil 20.02.2018 kuni 10.03.2018 tähelepanu-, arusaamise-, mõtlemise- ja mäluhäirete esinemine, kuid need epikriisid ei sisalda vajalikku tõenduslikku teavet selle kohta, milline oli Axxx Jxxxxxx vaimne tervis ca 7 kuud hiljem, s.o 29.10.2018 testamendi tõestamise hetkel.
25.Kohus nõustub kostjaga selles, et väga olulist tõenduslikku teavet kannab endas 29.10.2018 tõestatud testament ise. Tõestamisseaduse § 11 lg 2 kohaselt on notar kohustatud kandma notariaalakti oma kahtlused osaleja vajaliku teovõime kohta. Tõestamisseaduse § 4 järgi ei tohi notar tõestada tehingut, kui tehingupoolel pole tehingu tegemiseks vajalikku teovõimet. 29.10.2018 testamenti kantud notariaalakti tõestaja tähelepanekute kohaselt on testaator teovõimeline ega ole põhjust kahelda testaatori otsusevõimes. Ta kuuleb, saab kuuldust aru, loeb kirjalikku teksti ning vastab testamendi koostamise ajal esitatud küsimustele selgelt ja ühemõtteliselt (I kd, tl 20).
26.Kohus kuulas 29.10.2018 testamendi tõestanud notar Kxxxx Axxxxx tunnistajana üle. Notari ütluste kohaselt korraldas Axxx Jxxxxx testamendi tõestamise ise, helistades selleks kahel korral notaribüroosse. 22. kuupäeval helistas ta esimest korda, 26. kuupäeval teist korda ning 29. kuupäeval oli testamendi tõestamine tema kodus (II kd, tl 15 pöördel). Seega
järeldub tunnistaja ütlustest, et Axxx Jxxxxxx tahe teha uus notariaalne testament püsis vaatamata temal ekspertiisiakti alusel tuvastatud dementsusele ning ekspertiisiaktis ja teistes meditsiinilistes dokumentides kajastatud mõtlemis- ja mäluhäiretele muutumatuna 22.10.2018 kuni 29.10.2018, s.o nädala jooksul. Seejuures, nagu nähtub notari ütlustest, oli Axxx Jxxxxx võimeline sel ajal andma testamendi tegemiseks korraldusi ka teistele isikutele, s.o kostjale kui uuele pärijale, et ta teataks notarile oma isikukoodi (II kd, tl 15 pöördel, tl 16). Notari ütlustest leiab kinnitust, et vaatamata sellele, et notar sai testamendi tõestamise ajal Axxx Jxxxxxxxx teada, et Axxx Jxxxxxx suhtes on algatatud eestkostemenetlus, ei pidanud ta vajalikuks testamenti märkida ühtki kahtlust AxxxxJxxxxxxxteovõimes. Tunnistaja ütluste kohaselt: kuna isiku jutt ja arusaamine endast ümbritsevast, asjaoludest oli täiesti adekvaatne, on selles testamendis igasugused kahtlused ja kõhklused jäänud märkimata, sest mul neid ei tekkinud (II kd, tl 16). Hageja seadis kohtuistungil kahtluse alla, kas Axxx Jxxxxx oli suuteline telefoni kasutama. Kohtu hinnangul on hageja kahtlus põhjendamatu. Lisaks notarile on ka tunnistaja Kxxxxxxx Sxxx oma ütlustes kinnitanud, et Axxx Jxxxxx oli 29.10.2018 testamendi tegemisele lähedasel ajal võimeline telefoni kasutama, kuna Axxx Jxxxxx helistas temale xxxxxxxxxx lapse sünnipäeva puhul nii nagu igal aastal (II kd, tl 17). Notar Kxxxx Axxxxxoskas oma ütlustes selgitada ka seda, miks Axxx Jxxxxx soovis oma varasemat testamenti muuta. Notari ütluste kohaselt oli Axxx Jxxxxx kaotanud usalduse oma tulevase eestkostja vastu, kuna tulevane eestkostja oli saanud juurdepääsu tema pangakontole ning kasutanud seda tema tahte vastaselt (II kd, tl 15 pöördel-16). See-eest kostjat võttis testaator oma väga lähedase inimesena, keda on kasvatanud oma elu ajal nagu oma last (II kd, tl 16). Notari sellekohased ütlused haakuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Asja materjalidest nähtub, et hageja sai tõepoolest ajutise eestkostjana alates 27.08.2018 kohtumääruse tegemisest juurdepääsu Axxx Jxxxxxx pangakontole ning Axxx Jxxxxxxx puudus 27.08.2018 kuni 29.08.2018 ka pisitehingute tegemise õigus (I kd, tl 172). 18.10.2018 kohtuistungi protokolli kohaselt võis Axxx Jxxxxxx ja hageja vahel olla ka vaidlus pesumasina ostmise vajalikkuse osas (I kd, tl 174). Samuti nähtub eestkostemenetluse materjalidest, et AxxxxJxxxxx usaldas enim kostjat. 27.08.2018 kohtumäärusest nähtub ärakuulamise kirjeldusest järgmine: A. Jxxxxx usaldab E. Exxxxxxx. Oma pojatütart usaldab ta ka, kuid E. Exxxxx on A. Jxxxxxx poolõe tütar ja ta suhtub E. Exxxxxxxxx kui oma lapsesse (I kd, tl 172 pöördel). Samast ärakuulamise kirjeldusest nähtub, et Axxx Jxxxxx on ka oma ID kaardi andnud kostja kätte, samuti teinud kostjale volikirja tema nimel tegutsemiseks. Kuigi Axxx Jxxxxx ei ole ärakuulamisel olnud suuteline täpsustama volituse sisu, näitab volituse tegemine ning ID kaardi üleandmine kostjale seda, et kostja oli isikuks, keda Axxx Jxxxxx täielikult usaldas. Samuti on Tartu Linnavalitsuse esindaja 18.10.2018 kohtuistungil kinnitanud, et Axxx Jxxxxx on Gxxxxx Jxxxxxx vastu ega usalda talle raha kasutamist; ka Axxx xxxxxxx esindaja on esile toonud, et Axxx Jxxxxx usaldab ExxxxExxxxxxx rohkem kui Gxxxxx Jxxxxxx (I kd, tl 174-174 pöördel). Seega langevad notari ütlused kokku teistest tõenditest nähtuvate asjaoludega, mis omakorda kinnitab tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et AxxxxJxxxxx võis esiletoodud asjaoludel soovida muuta oma varasemat hageja kasuks tehtud testamenti ning teha uut testamenti just kostja kasuks. Asjaolu, et testaatoril esines mäluhäireid, et tema mõtlemine oli laialivalguv, et ta oli emotsionaalselt labiilne, tema tahteaktiivsus alanenud ning et esines intellekti taandareng (vt otsuse p 19) ning et tema üle seati eestkoste, ei ole testeerimisvõime hindamisel oluline, kui testaator testamendi tegemise hetkel mäletas, teadis ja sai aru, millise tehingu tegemiseks ta on notari kutsunud, mis tema vara hulka kuulub (vastavalt notari ütlustele teadis testaator, et tema varaks on korter ja pangakonto, II kd, tl 16) ning kellele ta surma korral oma vara jätta soovib. Vaidlustatud testament on sisult lihtsakoeline ega sisalda keerulisi juriidilisi konstruktsioone, mis võiks kahtluse alla seada selle, kas Axxx Jxxxxx
testamendi sisu mõistis. Samuti oli Axxx Jxxxxxxx juba varasem notariaalse testamendi tegemise kogemus. Ekspert ei ole Axxx Jxxxxxxx meelepetteid ega luulumõtteid sedastanud. Seega ei saa 29.10.2018 testament olla ka luululistel ajenditel avaldatud tahte väljendus. Ka tunnistaja K. Sxxxxx, kes vestles AxxxxJxxxxxxxx telefoni teel 31.10.2018, ei tekkinud kahtlust Axxx Jxxxxxx arusaamisvõimes (II kd, tl 17). Juba üksnes asjaolust, et AxxxxJxxxxx oli võimeline meeles pidama K. Sxxxx lapse sünnikuupäeva ning sel päeval õnnitlemiseks helistama, saab teha järelduse, et Axxx Jxxxxxx mäluhäired ei olnud sel ajal nii ulatuslikud.
27.Kohus on seisukohal, et eelnevalt analüüsitud tõenditega on leidnud tuvastamist, et 29.10.2018 testament väljendab Axxx Jxxxxxx teadlikku ja tegelikku tahet, Axxx Jxxxxx sai aru testamendi tähendusest ning selle sisust ning ta ei olnud 29.10.2018 testamendi tegemise osas piiratud teovõimega. Kohtu hinnangul on kostja tõendanud Axxx Jxxxxxx testeerimisvõime olemasolu 29.10.2018 testamendi tegemise ajahetke seisuga. Seetõttu on Axxx Jxxxxxx 29.10.2018 testament kehtiv. Hagiavaldus tuleb seega jätta rahuldamata.
28.TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel ei arvesta kohus otsuse tegemisel hageja poolt esitatud Tartu Maakohtu 01.03.2021 kirja Exxx Exxxxxxxx (I kd, tl 65), kuna see ei ole vaidluseset arvestades asjakohane. Menetluskulud
29.Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
31.Kostja menetluskulude nimekirja (II kd, tl 20-21) kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu 15 tunni eest, s.o 3063,60 eurot (sh käibemaks). Vastavalt kostja lepingulise esindaja suulisele taotlusele (II kd, tl 17 pöördel) lisandub eelnevale kohtuistungiks ettevalmistamise aeg 40 minutit ja kohtuistungi kestvus 2 tundi (vastavalt kohtuistungi protokollile kestis istung kl 14.00 kuni 15.59, II kd, tl 13-18 pöördel). Osutatud õigusabiteenuse ajamaht on kokku 17 tundi ja 40 minutit. Vastavalt kulude aruandele on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 eurot käibemaksuta, s.o 204 eurot käibemaksuga. Õigusabikulud kokku on seega 3604 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
32.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled vaidlesid testamendi kehtivuse üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus ka mahukas. Asjas toimus üks eelistung ja üks kohtuistung. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et kostja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 10 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 170 eurot käibemaksuta (koos käibemaksuga 204 eurot). Riigikohus on 27.02.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 aktsepteerinud lepingulise esindaja tunnitasu suurusena 170 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Kostja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud seega 2040 euro ulatuses.
33.Kostja menetluskuluks on ka tema poolt tasutud tunnistajatasu. Kostja tasus 21.12.2021 kohtumääruse alusel tunnistajatasu katteks ette 115 eurot 80 senti.
34.Kostja menetluskulud on seega kokku 2155 eurot 80 senti (2040+115,80).
35.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.