ERGO Insurance SE avaldus K. S. vastu kahjuhüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn; e-post: [email protected]); Avaldaja volitatud esindaja: Kairi Freiberg (e-post: xxx); Puudutatud isik: K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx; e-post: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus K. S. vastu kahjuhüvitise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult K. S. avaldaja ERGO Insurance SE kasuks kahjuhüvitis 672,80 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku K. S. kanda. 3.2 Mõista puudutatud isikult K. S. avaldaja ERGO Insurance SE kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 50 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ERGO Insurance SE (avaldaja) esitas 07.01.2022 Harju Maakohtule avalduse K. S. (puudutatud isik) vastu kahjuhüvitise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult kahjuhüvitis summas 672,80 eurot ning jätta menetluskulud (riigilõiv) puudutatud isiku kanda.
2-22-266
2.Avalduse kohaselt toimus 01.12.2020 Tallinnas xxx xx-xx kahjujuhtum, mille tagajärjel sai kahjustusi korter nr 28. Korteriühistu on avaldajale teatanud, et kahju sai alguse korterist nr 36. Kahjustada saanud korter oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud kodukindlustuse lepinguga nr xxxxxxxxxx. Korter aadressiga Tallinn xxx xx-xx, kust sai kahju alguse, kuulus kahjujuhtumi toimumise hetkel R. L.le, kelle üheks pärijaks on asjast puudutatud isik. Pärimisseaduse § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse §-le 31 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku, kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Asjasse puudutatud isik eelnimetatud kohustuse täitmata jätmise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest kui asjasse puudutatud isik oleks järginud oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks kahju, siis poleks kahjulik tagajärg saabunud.
3.Avaldaja on hüvitanud kahjustada saanud korterile nr 28 tekkinud kahju kogusummas 672,80 eurot. Kahjustuste remonditöid teostas xxx OÜ, kelle arve nr 210051 avaldaja on tasunud. Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt esitas avaldaja pärast kindlustushüvitise välja maksmist asjasse puudutatud isikule tagasinõude kirja nõudega summas 672,80 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
4.Kohus toimetas avalduse koos selle lisadega ja menetlusse võtmise määruse puudutatud isikule kätte 11.01.2022, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561 ps 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega
2-22-266 vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks. Kuigi puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud, siis järgnevalt hindab kohus siiski avalduse aluseks olevaid asjaolusid, esitatud tõendeid ja avaldaja nõude põhjendatust.
8.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et kahjujuhtumi toimumise hetkel 01.12.2020 kuulus korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxxxx R. L.le, kelle üheks pärijaks on pärimisregistri andmete kohaselt asjast puudutatud isik K. S. (vt ka dtl 12). Kohtule esitatud tõendist (xxx xx KÜ kindlustusjuhtumi toimumise akt) nähtub, et 01.12.2020 toimus aadressil xxx xx-xx õnnetusjuhtum, milles sai kannatada korter aadressil xxx xx-xx (dtl 6). Samuti nähtub kohtule, et avaldaja ja xxx xx-xx korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks tähtajatu kindlustuslepingu (kindlustuspoliis nr xxxxxxxxxx (dtl 7-10). Kindlustusvõtjaks on T. P. ning korter on kindlustatud koguriskikindlustuse tingimusel (dtl 7). Kohtu hinnangul on avaldaja kohtule esitatud fotodega tõendanud, et korter xxx xx-xx sai veekahjustusi (dtl 16-19). Kahju põhjustajana on märgitud korter nr 36 (dtl 6).
9.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
10.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS§ 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kuna kohus on tuvastanud, et veekahju sai alguse pärandajast R. L. ́le kuulunust korterist, nõustub kohus avaldajaga, et korteriomandi endine omanik on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrTS) sätestatud korrashoiukohustust. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kuna R. L.le kuulunud korteris nr 36 toimus veesisene uputus, mis tungis veelekke kaudu korterisse nr 28, siis järelikult on korteriomandi endine omanik R. L. rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust.
2-22-266
11.Riigikohtu 11.12.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13 p 34 on selgitatud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid. Seetõttu leiab kohus, et veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Korteriomani omanikul on mõistlikult võimalik ette näha, et korteris alguse saanud veeuputus võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi maja konstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Kohus loeb eeltoodu alusel tõendatuks põhjusliku seose olemasolu korteriomandi endise omaniku poolse kohustuse rikkumise ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi maja konstruktsioonide voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel (VÕS § 127 lg 4). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud puudutatud isikule pärimise teel omandatud korterist nr 36.
12.Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohtu hinnangul ei ole ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule korteriomandi- ja korteriühistuseaduse rikkumisest tingitud kahju hüvitamise kohustus selline kohustus, mis oleks pärandaja isikuga lahutamatult seotud või ei saa muul põhjusel ühelt isikult teisele üle minna. Seega loeb kohus tuvastatuks, et xxx xx-xx korteriomandi endise omaniku R. L. kahju hüvitamise kohustus xxx xx-xx korteri omaniku ees on PärS § 130 lg 1 järgi puudutatud isikule üle läinud. VÕS § 492 lg 1 järgi kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd avaldaja on xxx xx-xx korteriomanikule veeuputusest tekkinud kahju 672,80 euro ulatuses hüvitanud, läks kahju hüvitamise nõue eelnimetatud ulatuses kindlustusandjast avaldajale üle.
13.Avalduses taotleb avaldaja välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahjuhüvitis 672,80 eurot. Avaldaja on esitanud kohtule nimekirja veekahjustuste kõrvaldamiseks vajalikest töödest (dtl 14). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et veekahjustuste remonditöid teostas xxx OÜ, kes esitas arve nr 210051 summas 672,80 eurot (dtl 13), mille on avaldaja täies ulatuses tasunud (dtl 15). Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue summas 672,80 eurot on tervikuna põhjendatud. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
14.VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. R. L. vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
15.Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Kuna
2-22-266 puudutatud isik avaldusele ei vastanud, siis iseenesest puuduvad käesoleval juhul asjaolud, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
16.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt kindlustusvõtjast tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kindlustusvõtja vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et kindlustusvõtja oleks jätnud juhtimata tähelepanu ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
17.Eelnevat arvestades loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 672,80 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas tegemist hagimenetlusele sarnase vaidlusega) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
19.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas taotluse mõista puudutatud isikult menetluskuludena välja avalduselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Muude menetluskulude olemasolu toimikust ega avaldaja taotlustest nähtu. Seega mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 50 eurot.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.