Hageja I: Anora Group Plc (endine ärinimi Altia Plc, Soome registrikood 1505555-7, asukoht Kaapeliaukio 1 00180 Helsinki, Soome) Hageja II: Altia Eesti AS (registrikood 10232094, asukoht Tammi tee 30, Laabi küla, Harku vald, 76901 Harjumaa) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toomas Seppel (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kostja: OÜ Luxintall (registrikood 11485667, asukoht Paelrohu tee 59, 74117 Maardu) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Priit Lätt epost [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Uuendada tsiviilasja nr 2-17-5029 menetlus.
2.Võtta hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus.
3.Tagastada hagejatele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 150 eurot, ning kanda see Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ arvelduskontole nr xxx.
5.Välja mõista solidaarselt hagejatelt Anora Group Plc ja Altia Eesti AS kostja OÜ Luxintall kasuks menetluskulud 3852,50 eurot.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
7.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. 1 (6)
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses on Altia Plc ja Altia Eesti ASi hagi OÜ Luxintall vastu kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamiseks.
2.Kohus peatas 14.09.2017 määrusega asjas menetluse kuni Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis kaubamärgi SAAREMAA (nr 010721256) registreeringu tühistamise kaebuse lahendamiseni.
3.Hagejad esitasid 23.12.2021 kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja paluvad tagastada neile pool menetluses tasutud riigilõivust Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ arvelduskontole Swedbankis nr xxx.
4.Kostja esitas 07.01.2022 kohtule oma seisukoha, milles teatas, et on nõus menetluse lõpetamisega loobumise tõttu. Kostja toob aga välja, et kostjale on avalikest allikatest saanud teatavaks, et 01.09.2021 viidi lõpule ühinemine hageja 1 (Altia Plc) ja Norras asuva alkoholitootja Arcus ASA vahel, mille tulemusena loodi Anora Group Plc. Äriregistrisse tehtud päringust nähtub, et hageja 1 on lõppenud, kuid teadmata on õigusjärgluse küsimus. Hagejad ega nende esindaja ei ole selle olulise küsimuse kohta midagi avaldanud. Seega enne menetluse lõpetamist tuleks hagejatel selgitada hageja 1 õigusliku olemasoluga, sh õigusjärglusega, seonduvat, misjärel saab kohus kujundada seisukoha menetlusõigusjärgluse kohta.
5.Hagejad esitasid 31.01.2022 kohtule vastuse kostja seisukohale ning täpsustasid, et septembris 2021 viidi lõpuni piiriülene ühinemine, millega Altia Plc ühines Arcus ASA-ga. Ühinemise tulemusel muudeti Altia Plc ärinimi ning uus nimi on Anora Group Plc. Vastupidiselt kostja väitele ei lõppenud Altia Plc. Eesti äriseadustiku analoogiat kasutades Arcus ASA oli ühendatav ühing ja Altia Plc ühendav ühing. Ühendatav ühing (st Arcus ASA) lõpetati. Altia Plc ka äriregistri kood on sama. Muutunud on ärinimi ja aadress. Kohtumääruse põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
7.Käesoleval juhul ei soovi hagejad enam hagi menetlemist ning on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks. Eeltoodust tulenevalt uuendab kohus tsiviilasja menetluse.
8.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
9.Hagejad on selgitanud kohtule hageja I õigusjärgluse küsimust, märkides, et hageja I näol on Altia Plc ühines Arcus ASA-ga, mille tulemusel muudeti Altia Plc ärinimi ning uus nimi on Anora Group Plc. Ühendatav ühing (st Arcus ASA) lõpetati, kuid Altia Plc äriregistri kood on sama. Kohtu hinnangul ei esine seega alust menetluse lõpetamata jätmiseks. Kohus asub 2 (6)
seisukohale, et hagejate avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.
10.TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
12.Hagiavalduselt on tasutud riigilõiv 300 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus määrab, et riigilõiv 150 eurot tuleb hageja poolt taotluses nimetatud arvelduskontole. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 4 kohaselt kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.
14.Vastavalt TsMS § 168 lg-s 2 sätestatule kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole kohtule teada TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud asjaolude esinemist, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja TsMS § 173 lg 4 alusel jätta solidaarselt hagejate kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
16.Kostja on esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu summas 10 020 eurot (käibemaksuta) ning patendivoliniku kulud summas 1010 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulisel esindajal on kulunud esindamisele 50,1 tundi arvestusega 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja lepingulise esindaja ajakulu koosneb järgnevatest toimingutest: 26.05.2017 nõupidamine kliendiga, sh ettevalmistus nõupidamiseks (sh tutvumine TOAKi otsusega) 2,5 tundi; 29.05.2017 kohtuasja materjalidega tutvumine ja e-kiri kohtule toimikule juurdepääsu võimaldamiseks 2,6 tundi; 02.06.2017 - 05.06.2017 hagiavaldusele vastuse koostamine 28,5 tundi; 09.06.2017 – 26.06.2017 tutvumine hagejate taotlusega menetluse peatamiseks ning kostja seisukoha koostamine sellele 6,9 tundi; 31.07.2017 kommunikatsioon patendivolinik V P seoses EUIPO vaidlusega 0,2 tundi; 24.03.2020 vastamine 20.03.2020 kohtunõudele (re: menetluse peatamise aluse äralangemise küsimus), sh kommunikatsioon patendivolinikuga 2,1 tundi; 16.12.2020 kompromissiga seotud arutelud kliendiga ja hagejate esindajaga 1 tund; 27.12.2021; kommunikatsioon kohtuga: kohtunõue 0,4 tundi; 29.12.2021 dokumendi koostamine: kostja seisukoht menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude rahalise 3 (6)
kindlaksmääramise avaldus 3,9 tundi; 07.01.2022 dokumendi täiendamine: kostja seisukoht menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus, hageja 1 staatuse kontrollimine 2 tundi. Kostja palub menetluskulud hagejatelt enda kasuks solidaarselt välja mõista ning lisaks välja mõista menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
17.Hagejad on oma vastuväites kostja menetluskuludele leidnud, et kostja poolt esitatud menetluskulu on ebamõistlikult suur ning ületab hagejate menetluskulu ligi kolmekordselt. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, sest menetlus oli peatatud ligi viieks aastaks. Vaidluse sisuks on kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude kindlakstegemine ja üldtuntuse tunnistamine, mis ei ole keeruline õigusvaidlus. Samuti ei ole kostja pidanud esitama mahukaid tõendeid või uuringuid. Kostja menetluskulu on ligi kolm korda suurem võrreldes tsiviilasjaga 2-16-2472, milles hageja nõudis SAAREMAA kaubamärgi rikkumise lõpetamist ning kahju hüvitamist. Vastav menetlus oli samuti peatatud kuni EUIPO lahendini. Selle kohtuasja hageja soovib samuti lõpetada ning kostja esindajad on esitanud menetluskulusid summas 3496,23 eurot. Hagejad paluvad kohtul vähendada kostja menetluskulusid ning mõista välja kostja esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
19.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohtu hinnangul on nimetatud lõikes pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p.17). Kostjat esindasid menetluses kaks lepingulist esindajat. Kostja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud, et asja töömaht oli tavapärasest suurem, mille tõttu oli kahe esindaja kaasamine põhjendatud. Vaidlus nõudis oma keeruka olemuse tõttu ka eriteadmisi ning vandeadvokaadil Priit Lätt’il on eriteadmised kaubamärgiõiguses ja üldisemalt keerukates intellektuaalomandi asjades, mis olid selles kohtuasjas asjaolude või tõendite hindamiseks ning kliendi huvide maksimaalseks kaitseks vajalikud. Kohtu hinnangul ongi sellest tulenevalt põhjendatud eeldada, et spetsiifilises valdkonnas esindamiseks valitaksegi just vastava valdkonna spetsialist, kelle jaoks on nimetatud valdkonna õigusvaidlused tavapärased ning temaatika tuttav. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kahe lepingulise poolt samale toimingule kuuluvat ajakulu dubleerivas osas põhjendatud välja mõista. Kostja menetluskulude nimekirjas ei ole eraldi välja toodud, millised toimingud on millise esindaja poolt teostatud. Kohus hindab kostja lepingulise esindaja kulusid, võttes aluseks iga välja toodud toimingu ajakulu põhjendatuse.
20.Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud järgmises ulatuses: 26.05.2017 nõupidamine kliendiga, sh ettevalmistus nõupidamiseks (sh tutvumine TOAKi otsusega) 2,5 tundi; 29.05.2017 kohtuasja materjalidega tutvumine ja e-kiri kohtule toimikule juurdepääsu võimaldamiseks 2,6 tundi; 02.06.2017 - 05.06.2017 hagiavaldusele vastuse koostamine – võttes arvesse hagi, hagi vastuse mahtu ning hagiga eelnevat tutvumist (2,6 tundi), ei ole kostja poolt välja toodud 4 (6)
28,5 tundi täies ulatuses põhjendatud. Kohus määrab menetlustoimingu põhjendatud ajakuluks 7 tundi; 09.06.2017 – 26.06.2017 tutvumine hagejate taotlusega menetluse peatamiseks ning kostja seisukoha koostamine sellele – hagejate taotlus menetluse peatamiseks on pool lehekülge pikk, samuti ei ole mahukas ka kostja 26.06.2017 seisukoht selle osas. Kohus määrab menetlustoimingu põhjendatud ajakuluks 3 tundi; 31.07.2017 kommunikatsioon patendivolinik V P seoses EUIPO vaidlusega 0,2 tundi; 24.03.2020 vastamine 20.03.2020 kohtunõudele (re: menetluse peatamise aluse äralangemise küsimus), sh kommunikatsioon patendivolinikuga – võttes arvesse toimingu sisu ja mahtu, on kohtule vastuse koostamise põhjendatud ajakulu (sh sh kommunikatsioon patendivolinikuga) 0,75 tundi; 16.12.2020 kompromissiga seotud arutelud kliendiga ja hagejate esindajaga 1 tund; 27.12.2021 kommunikatsioon kohtuga: kohtunõue 0,4 tundi; 29.12.2021 - 07.01.2022 dokumendi koostamine: kostja seisukoht menetluse lõpetamise osas ja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus, hageja 1 staatuse kontrollimine – võttes arvesse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakulu selle koostamiseks 1,5 tundi.
Kokku on kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud seega 18,95 tunni ulatuses.
21.Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on liialt kõrge. Võttes arvesse käesoleva asja keerukust ning tavapäraseid õigusteenuse osutamise tunnitasumäärasid, määrab kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks.
22.Kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatud suurus on seega 2842,50 eurot. Kostja on lepingulise esindaja kulud palunud välja mõista käibemaksuta.
23.Kostja palub lisaks välja mõista patendivolinikuga seonduva kulu summas 1010 eurot (käibemaksuta). TsMS § 144 p 4 näeb ette, et kohtuvälisteks kuludeks on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Käesoleval juhul on kohustuslik kohtueelne menetlus sätestatud mh tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (TÕAS § 38 lg 2), mistõttu kohaldub seal kantud kuludele TsMS § 144 p 4. Asja materjalide kohaselt esitasid hagejad tööstusomandi apellatsioonikomisjonile vaidlustusavalduse kaubamärgi
SAARE
VIIN
EESTI
TRADITSIOONILINE VIIN registreerimise otsuse tühistamiseks. Kohtueelne menetlus lõppes TOAK 29.12.2016 otsusega nr 1674. Hagi esitati kohtusse 29.03.2017. Kostja lepinguliseks esindajaks oli TsMS § 218 lg 1 p 6 ja patendivoliniku seaduse § 4 p 2 alusel patendivolinik. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on patendivolinik esitanud kostjale kolm arvet kogusummas 1010 eurot, millele lisandub käibemaks. Arved on kujunenud järgnevalt: Patendibüroo teenustasu kirjalike seisukohtade koostamise ja esitamise eest vaidlustusavalduse nr 1606 kohta (teemaga tutvumine, vastuse ettevalmistamine ning esitamine Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile) – summas 330 eurot + KM. Patendibüroo teenustasu Vaidlustaja selgitustega ning asjakohaste kohtuasjadega tutvumise, kirjalike seis koostamise ja esitamise eest Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile – summas 350 eurot + KM. Patendibüroo teenustasu seoses vaidlustusavaldusega nr 1606 taotleja lõplikute seisukohtade ettevalmistamise ja TOAK-le esitamise eest summas 330 eurot + KM.
5 (6)
Kohtu hinnangul on arvetes kajastuv kulu TsMS § 144 p 4 järgi põhjendatud ja menetluskulu ning kuulub hagejate poolt hüvitamisele.
24.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on palunud menetluskulud välja mõista käibemaksuga ning on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane.
25.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3852,50 eurot (sh lepingulise esindaja kulu 2842,50 eurot ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis kantud kulu 1010 eurot), mis kuulub hagejatelt solidaarselt kostja kasuks väljamõistmisele.
26.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peavad hagejad tasuma viivist.
27.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.