Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUD

2-21-9815 viivis menetluskuludelt (650 €) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostja ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja, kui tal esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjatele Avaliku E-toimiku kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb Estforest OÜ (kostja I) ja hageja vahel 14.08.2019 sõlmitud laenulepingust, mille alusel andis hageja kostjale I laenu 10 400 eurot. Laenulepingule kirjutas alla laenusaaja juhatuse liige XX, kes sõlmis samas ka laenusaaja kohustuste tegemiseks käenduslepingu. Käenduslepingu p-de 1 ja 3 kohaselt vastutab käendaja laenulepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste eest solidaarselt põhivõlgnikuga, kusjuures käenduslepingu p 2 kohaselt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 20 000 eurot. Lepingujärgsete kohustuste korrektse mittetäitmise tõttu sõlmiti 15.06.2020 laenulepingu muudatus, millega lepiti kokku pikendatud graafikus. Ka pikendatud graafikut kostjad ei täitnud ning 12.10.2020 ütles hageja laenulepingu üles. Hageja nõuab kostjatelt lepingu ülesütlemise seisuga täitmata jäänud kohustuste eest 8 340,19 eurot, sh põhivõlgnevus 7 773,48 eurot ja viivis laenulepingu p-s 2.4 sätestatud määras 0,25% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-21-9815 Seega on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda laenulepingujärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates hagiavalduse esitamisest 18.06.2021 kuni kohtulahendi tegemiseni 0,25% päevas (225 päeva eest), mis on kokku 4372,58 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja õigustatud esitama oma nõude mõlema kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad TsMS § 165 lg 3 alusel menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu on hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 650 eurot. Nimetatud hageja meneluskulu on vajalik ja põhjendatud ja selle menetluskulu peavad kostjad kandma täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.