Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Esitatud avaldus ja asjaolud Axxxxx Txxxxesitas 04.01.2022 avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik esitas enda varalise seisukorra kohta järgmised selgitused. Avalduse kohaselt töötab võlgnik Kxxxxxxxx OÜ-s harvesterioperaatorina ning tema ametikoha palk on ebastabiilne. Esimese laenu võttis võlgnik rahanappuse tõttu ning plaaniga see tagasi maksta paari kuuga, kuid järgnevad kuud palga osas olid kehvad. Selleks, et igapäevaste kuludega toime tulla, võttis võlgnik laenu juurde. Võlgnik hakkas järjest rohkem laenusid võtma ja kaotas kontrolli võetud laenude osas. Laenukohustuste kuhjumisega tekkis stress, mille tõttu halvenesid töötulemused ning vähenes töötasu. Võlgnik tunnistas, et on ennast nö üle laenanud ega osanud õigel hetkel abi otsida ega küsida. 13.12.2021 seisuga on võlgnikul kokku võlgnevusi ca 58 178,64 eurot ning tema regulaarseks sisstulekuks on töötasu, mille 6 kuu keskmine on 1371,10 eurot. Võlgnikul puudub muu vara. Võlgniku sõnul on ta püsivalt maksejõuetu ning palus välja kuulutada enda pankrot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgnik Axxxxx Txxx on püsivalt maksejõuetu ja avaldus tema pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub avaldusest ning võlgniku poolt esitatud varade ja kohustuste loetelust, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara: varanimekirja kohaselt on nõudeid vähemalt 58 000 eurot. Võlgnik on töötav ning tema sissetulekuks on kuue kuu keskmisena 1371 eurot kuus. Kohus teostas päringud erinevatesse registritesse. Võlgnikule kuulub mopeed registreerimismärgiga xxxx (esmane reg. 27.07.2006). Muu registreeritud vara puudub. Võlgniku suhtes ei ole käimasolevaid täitemenetlusi ega tsiviilkohtumenetlusi võlgnevuste nõuetes. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et Axxxxx Txxx on ilmselgelt maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda leiab kohus, et võlgniku pankrot on PankrS § 15 lgst 2 lähtuvalt võimalik välja kuulutada ajutist haldurit nimetamata. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 22.02.2022 algusega kell 14.00 pankrotihalduri büroos. Üldkoosolek toimub virtuaalruumis ning isikutel, kes soovivad koosolekul osaleda, peavad enda soovist kohtule teada andma vähemalt 2 päeva enne üldkoosoleku toimumist.

PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2); Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1); Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1); Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1); Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud jätta tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.