2-21-12879/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue M K (kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 27.02.2019 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr ISS1727 Tallinnas, xxx paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu p 14 kohaselt kinnitas kostja üürilepingu allkirjastamisega muuhulgas, et ta on teadlik, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingule lisatud “üürilepingu tingimused", ta on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Eluruumi valdus anti kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. Tallinna linn ütles lepingu 06.03.2020 tehtud avaldusega erakorraliselt üles VÕS § 316 lg 1 p 1, p 2 ja p 3 alusel. Leping lõppes 15.04.2020 ning kostja tagastas xxx eluruumi Tallinna linnale 25.01.2021. Tallinna linna esindaja ja kostja vaatasid eluruumi ühiselt üle selle tagastamise hetkel ja vormistasid eluruumi tagastamise akti. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud xxx eluruumi puudused, mida ei olnud seal eluruumi üleandmisel kostja valdusesse ja mis ei oleks saanud tekkida eluruumi lepingukohasel kasutamisel. Tallinna linn loovutas oma nõudeid kostja vastu xxx paiknevate hoonete omanikule OÜ-le Raadiku Arendus (hageja). xxx eluruum ei olnud lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisus. Puudused on kantud valduse ülevaatuse akti koos fotodega. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud xxx eluruumides tuvastatud puudused, mida ei saa lugeda asja loomulikuks kulumiseks eluruumi tavapärase kasutamise käigus, sest selliseid puudusi ei saa kõrvaldada lihtsa puhastamise käigus. Hageja poolt kaasatud ehitusettevõtte Expolio OÜ hinnapakkumine eluruumi korrastamiseks toob välja asja loomuliku kulumise ja kostja poolt eluruumi kahjustamisega seotud tööde osakaalu ja maksumuse. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja on põhjustatud eluruumi hooletust, ehk siis

lepingutingimustele mittevastavast kasutamisest. Hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 1296.72 (summas sisaldub käibemaks 20%), mis on seotud puuduste likvideerimise maksumusega. Kostjal on hageja eest ka võlg tarbitud kõrvalkulude eest summas 132.74 eurot, mille koosseisus on arve nr xxx summas 128.16 eurot ja arve nr xxx osaliselt - summas 4.58 eurot. Hageja teavitas kostjat olemasolevast kahjunõudest 16.02.2021 e-posti teel ning andis kostjale tähtaja nõude vabatahtliku rahuldamiseks või maksegraafiku sõlmimiseks kuni 16.03.2021. Pooled sõlmisid maksegraafikut nõuete tasumiseks, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale ajavahemikus mai 2021 kuni veebruar 2023 igakuiselt 64.97 eurot. Esimene makse pidi toimuma kuni 12.05.2021. Kostja ei tasunud maksegraafikus toodud osamaksete õigeaegselt ning hageja 03.06.2020 andis kostjale täiendava tähtaja esimese osamakse tegemiseks kuni 07.06.2021. Kostja ei tasunud maksegraafikujärgset osamakset ka täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on hageja sunnitud pöörduma oma nõuetega kohtusse. Hageja palub välja mõista K Mlt OÜ Raadiku Arendus kasuks Tallinnas, xxx asuva eluruumi kasutamise eest kõrvalkulude võlg summas 132.74 eurot, kahjuhüvitis Tallinnas, xxx asuva eluruumi kahjustamise eest summas 1296.72 eurot ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 25.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole määrab kohus TSMS § 174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. Ühtlasi nähtub materjalidest, et menetluses on menetlusdokumente kostjale üritatud kätte toimetada kohtutäituriga, mille osas kohtutäitur esitas menetlusdokumentide kättetoimetamise akti ja arve summale 48 eurot (06.12.2021 dok 6s). Muid menetluskulusid kohtumaterjalidest ei nähtu. Seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 248 eurot (200+48), mis tuleb kostjalt välja mõista.