Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on K-Kate Katused OÜ hagi Johanna Grupp OÜ vastu võlgnevuse 15 000 euro nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled augustis 2019 suulise alltöövõtu lepingu Kalamaja tee 4, Sindi olemasoleva hoone ja ehitatava hoone katusekattetöödeks. Töid teostati 12.12.2019 Hinnapakkumise nr 802114 alusel ning poolte vahel puudub vaidlus teostamist vajanud tööde ja nende maksumuse osas. Olemasoleva hoone katusekatte tööd teostas hageja 2019 aasta augusti kuus ja ehitatava hoone katusekattetööd teostas hageja ajavahemikus 10.10.2019 kuni 24.01.2020. 29.01.2020 esitas hageja kostjale lõppakti (Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3) ja arve nr 20012 (Arve 29.01.2020 nr 20012) summas 20 442,24 eurot. Kuni hagi esitamiseni, s. t. terve aasta vältel ei ole kostja lõppakti kinnitanud ja arvet tasunud. Kostja on nõus arvest (20 442,24 eurot) tasuma 9 000 eurot, s. t. ühepoolselt vähendama kokkulepitud tasu 11 442,24 euro võrra. Kostja leiab, et hageja ei andnud talle töid 29.01.2020 üle ja sellest tingitult on tal tekkinud täiendavad kulud ning toimus katuse läbijooks, mille tagajärjel kahjustus xxx AS-le kuuluv kaup summas 3 887,06 (sisaldab käibemaksu), mille peaks kostja hüvitama xxx AS-le. Hageja on nõus vähendama kokkulepitud tasu (20 442,24 eurot) 5 442,24 euro võrra, kuid mitte 11 442,24 euro võrra, kuna selleks puudub seaduslik alus. Kostja on pahatahtlikult rikkunud VÕS § 638 järgset tööde vastuvõtmise kohustust. Hageja lõpetas objektil kõik tööd 24.01.2020 ja andis valmis töö kostjale üle 29.01.2020 aktiga. Asjaolu, et hageja lõpetas kõik tööd 24.01.2020 ning töödes ei esinenud ühtegi puudust ning tööd olid kostjale üle antud kinnitab fakt, et kostja (peatöövõtja) ise andis tellijale (xxx AS) kõik objektil teostatud tööd (k. a. hageja poolt alltöövõtu korras teostatud tööd) üle 27.01.2020 ning 18.02.2020 on xxx AS tasunud kostjale kõikide tööde eest. Kostja ei saa väita, et ta ei ole hagejalt töid vastu võtnud, kui ta ise on hageja poolt teostatud tööd tellijale pretensioonideta üle andnud ja viimane on need vastu võtnud. Kostja väited, et hageja poolt tingitud tööde mitte üleandmisega on tekkinud tal täiendavad kulud seoses projekti juhtimisega, transpordiga ja viivitusega kokku summas 7 555,18 eurot, on täiesti alusetud.

Hageja möönab, et läbijooksust tingitult sai kahjustatud xxx AS vara summas 3 887,06 eurot (sisaldab käibemaksu) ning hageja on nõus selle summa maha arvama kostja poolt tasumisele kuuluvast tasust. Samuti möönab hageja, et seoses katuse läbijooksuga oli kostjal kulud seoses objektile kohalesõidu ja katuse üle vaatamisega ning sellest tulenevalt on hageja nõus veel vähendama kokkulepitud tasu 1 555,18 euro võrra. Kuna kostja on rikkunud VÕS § 637 järgset tasu maksmise kohustust, palub hageja kostjalt välja mõista tema kasuks 15 000 eurot (20 442,24 – 3887,06 – 1558,18). Kostja esitas hagile vastuse, milles ta hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole kostja hagejalt oluliste puudustega tööd vastu võtnud. Hageja ei ole lepinguga soovitud tulemust käesoleva ajani saavutanud ja tema poolt teostatud töö ei vasta lepingutingimustele. Hageja poolt tehtud töö on jätkuvalt oluliste puudustega ning töö ei vasta ka keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõistes. Lisaks ehitusveaga seonduvate puuduste kõrvaldamisele on hageja poolt kostjale üle andmata ka ehitustööde teostamisega seotud dokumentatsioon. 2020. aasta aprilli alguses teatas kostja esindaja hagejale, et ootab jätkuvalt puuduolevate kaetud tööde aktide üleandmist. Hageja tegevusetus ei võimalda ehitisele kasutusloa taotlemist. Kostja leiab, et talle tuleb kahjuna hüvitada kulutused, mis seisnevad hageja poolt tingitud tööde mitte üleandmisega seotud täiendavate kulude näol (kulud seoses projekti juhtimisega, transpordiga ja viivitusega). Kostja nõuab hagejalt kahju hüvitamise sätete alusel 1363,22 euro tasumist, mis on kostja poolt kantud kulud hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu, kuid mille tekitamist hageja ei ole tunnistanud. Kostja esitas menetlusliku tasaarvestuse avalduse, milles palub tasaarveldada tema nõue hageja nõudega 1363,22 euro ulatuses. 19.01.2022.a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja Johanna Grupp kohustub tasuma K-Kate Katused OÜ-le hiljemalt kolme nädala jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 11 000 eurot arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Luminor Bank AS-is selgitusega ”tsiviilasi nr. 221-1479”. Hageja K-Kate Katused kohustub kolme nädala jooksul peale määruse punktis 1.1 märgitud summa laekumist kostjale OÜ-le Johanna Grupp üle andma katusetööde teostuse dokumentatsiooni. Hageja K-Kate Katuse OÜ kinnitab, et peale määruse punktis 1.1 märgitud summa laekumist puuduvad tal kostja OÜ Johanna Grupp vastu augustis 2019 sõlmitud alltöövõtu lepingust tulenevad rahalised nõuded ja pretensioonid. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palus tagastada 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ning tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et seoses poolte kompromissi kinnitamisega kuulub asja menetlus lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga

võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole sundtäitmiseks.

kohtumääruse

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles esitatud kompromissis hagi esitamiselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on 11.01.2021 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 650 eurot. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu summas 325 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.