Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-21-6808 Tsiviilasi L V hagi A P (endine S) vastu üle kinnisasja piiri kinnisasjale ehitatud ehitise osa ja rajatud tee kõrvaldamiseks ning ehituseelse seisukorra taastamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxx xxxx); hageja lepinguline esindaja I vandeadvokaat Teet Lehiste (Advokaadibüroo HETA , e-post: [email protected]), hageja lepinguline esindaja II vandeadvokaat Ahti Kuuseväli (Advokaadibüroo HETA , e-post: [email protected]); kostja A P (isikukood xxxxxxxxxxx, endine xxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx, xxxxxxxx); kostja volitatud esindaja isa V S (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx, xxxxxxx, e-post:) Kohtuistungi toimumise aeg 08.12.2021 Resolutsioon 1.Kohustada A S: 1) kõrvaldama xxxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) üle kinnistute vahelise piiri rajatud pumbamaja betoonist valatud vundamendi 5,3 m2 ulatuses xxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) ja taastama endise ehituse eelse olukorra 2) eemaldama xxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) olemasoleva killustiku, tooma mulda, selle tasandama ja külvama muruseemne; 3) taastama xxxxxxxxx kinnisasjal (registriosa nr xxxxxxx) ehituse eelse olukorra, s.o eemaldama puude kännud ja juurikad. 2.Jätta L V menetluskulud A P kanda. 3.Jätta A P menetluskulud tema enda kanda. 4.Välja mõista A P menetluskulud 3103,85 eurot L V kasuks.
5.Välja mõista A P viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras L V kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kohustada kostjat kõrvaldama xxxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) üle kinnistute vahelise piiri rajatud ehitise osa ja rajatud tee xxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) ning taastama xxxxxxxxx kinnisasjal ehituse eelne seisukord, s.t ehitise aluse osa täitmine mullaga ning katmine muruga. Kostja seisukoht Kostja vaidleb hagile vastu. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2.Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt kuulub hagejale xxxxxxxxx kinnisasi (registriosa nr xxxxxxx) asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx ja kostjale kuulub xxxxxxxxxx kinnisasi (registriosa nr xxxxxxx) asukohaga xxxx xxxx, xxxxx xxxx. Hageja ja kostja kinnisasjade näol on tegemist naaberkinnisasjadega, millel on ühine sirgjooneline piir. Hagi kohaselt on kostja asunud hageja käest eelnevalt luba küsimata ja luba saamata ehitama uut hoonet osaliselt hageja xxxxxxxxx kinnisasjale ja rajanud samuti hagejale kuuluvale xxxxxxxxx kinnisasjale tee, mille kaudu pääseb kostja rajatava uue hooneni. Hageja palub kohustada kostjat kõrvaldama xxxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) üle kinnistute vahelise piiri rajatud ehitise osa ja rajatud tee xxxxxxxxx kinnisasjalt (registriosa nr xxxxxxx) ning taastama xxxxxxxxx kinnisasjal ehituse eelne seisukord, s.t ehitise aluse osa täitmine mullaga ning katmine muruga. 3.Kostja sõnul aprillikuu lõpus 2021 teostas ta oma kinnistul xxxxxxxxxx avariijärgseid taastustöid, kuna eelmise omaniku poolt olid tehtud jämedad vead elamu vundamendi ehituse käigus. Maja-saun on ehitatud mäenõlvale ning ehitise tagaosa on vundamendi tasandil madalam kui esiosa 2,3 m võrra. Selleks, et tasandada platsi nullini, olid mäenõlval laotud graniitkivid otse viljamulla kihtidele. Graniitkividele on valatud betoonist plaat, mis toetub betoonpostidele, mis omakorda toetuvad graniitkividele. Betoonpostid on ilmselgelt kaotanud vertikaali mäe kallaku suhtes – maja koos plaadiga hakkas kalduma mäe alla. Teine põhjus kiireloomuliste avariijärgsete taastustööde tegemiseks oli maja veega varustava pumbajaama jäätumine. Hageja arvab ekslikult, et kostja ehitab killustikteed selle pidevaks kasutamiseks. Killustikuga on täidetud rööbas, mis tekkis peale traktori sõitmist ja taastus-remonditööde teostamist. Kostja esindajad alustasid töid peale konsulteerimist kostja kinnisasja eelmise
omanikuga, kuid tol ajal nad ei teadnud, et kinnistu piir kulgeb nurga all ehitise (maja-sauna) telje suhtes. Kinnisasja xxxxxxxxxx plaanilt on nähtav hageja (pärandisaaja) allkiri, mis lubas tööde tegemist hageja ja kostja kinnistute vahelise piiri joone lähedal. Hageja väidab ekslikult, et kostja võiks teostada ehitustöid kostja kinnisasja poolt. Kostja kinnisasja pool asub tööde tegemise kohal elektripost koos tugipostiga ning tihedalt kasvavad puud, seega oleksid mullaja killustiktööde tegemiseks vajalike seadmete manöövrid võimatud. Avariijärgsed taastustööd on hoolduse osa ning need küsimused on reguleeritud asjaõigusseaduse §-s 148. Hageja ja kostja poolt ei ole allkirjastatud kinnisasjade vaheliste piiride täpsema asukoha protokolli, sest nende kinnisasjad asuvad vaba hoonestuse alal. Piiride asukoht looduses vaba hoonestuse alal on reguleeritud maakorraldusseaduse § 10 lg-s 5: „Maakorraldustoimingute läbiviimise tulemusel määrab maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. Moodustatud kinnisasja ulatus ümberkruntimiskavas ja looduses mõõdistatuna võib erineda kuni 3%, kuid mitte üle 0,3 ha ning erinevuse ulatuses ei ole osalisel õigust nõuda hüvitist.“ Piiride asukoha täpsustamiseks oli hageja poolt kutsutud maamõõtja J M, kes omavoliliselt, ilma kostja juuresolekuta määras värviga piirijoone maja vundamendi vajumist takistava vundamentplaadi peal. Eeldatava piirijoone asukoha määramine looduses on tehtud maamõõtja poolt omavoliliselt, arvestamata varem hageja poolt kooskõlastatud kostja kinnisasja plaani, mis on vastuolus maakorraldusseaduse § 10 lg-ga 5. Seega ei tunnista kostja maamõõtja tegevust, peab seda omvoliliseks ning seega seadusvastasteks ja tühiseks. Isegi juhul kui nõustuda maamõõtja tegevusega, siis oleks kostja betoonplaadiga piiri ületamise pind mitte rohkem kui 1 m2, mis on kolm tuhat korda vähem kui lubab maakorraldusseadus. Arvestades ülaltoodut, palub kostja hageja nõudeid mitte rahuldada, sest need on täies mahus vastuolus Eesti Vabariigi seadustega. 4.Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. AÕS § 148 lg 3 kohaselt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on leitud, et viidatud sätte mõiste „ehitajalt” tuleb mõista nii, et nõue on kinnisasja omaniku suhtes, mitte ehitist ehitava ehitaja (füüsiline isik või juriidiline isik) suhtes. AÕS § 148 sätte kohaselt on heauskne kinnisasja omanik, kes ei teadnud ega pidanudki teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale. Viimasega on võrdsustatud olukord, kus kinnisasja omanik, kelle kinnisasjale ehitis ulatub, enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Olukorraga, kus omanik pidi teadma, et ta ehitab võõrale kinnisasjale, on tegemist siis, kui konkreetsel juhul viitavad konkreetsed asjaolud üle piiri ehitamisele. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks segased piirimärgid või muu kinnistu piiriga seotud segadus, mispuhul peaks ehitada plaaniv omanik korraldama maamõõtmise või paluma naabri kaasabi § 129 kohaseks piiri kindlakstegemiseks. Ehitise projekteerimise suhtes kehtivaid reegleid arvestades tuleb kinnistu omanikul enne ehitama asumist selleks, et olla kommenteeritava sätte tähenduses heauskne, järgida käibes vajalikku hoolsust selle kontrollimisel, kuhu ta ehitise paigaldab. Riigikohus on asunud seisukohale, et § 148 lg 3 kaitseeesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisalune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha asjatundja abil. Kui isik ei ole neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Pahausksuse puudumist peab tõendama ehitaja. Pahausksuse tuvastamise korral ei ole vaja kohtutel enam kontrollida seda, kas naaberkinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväiteid ja kas ta esitas need AÕS § 148 lg-s 3 ettenähtud ajal.
5.Hageja esitas kohtule 29.aprillil 2021 hagi tagamise avalduse, mille kohus 30.04.21 määrusega rahuldas. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.06.21 määrusega Pärnu Maakohtu 30.04.21 määruse muutmata. 6.Hageja sõnul 14.04.21 alustas kostja ehitustegevust hagejale kuuluval xxxxxxxxx kinnistul. Kohus leiab, et antud asjas on kinnitamist leidnud fotoga (tl 7) hageja väide, et kostja on teostanud ehitustegevust osaliselt hageja kinnistul. Fotolt nähtub, et osa hageja kinnistust on suurte mootorsõidukite sõitmise tagajärjel tekkinud jälgi täis. Hageja sõnul 19.04.21 rajati hageja kinnistule jämedast killustikust tee ja ehitusplats. Fotodega (tl 8 ja 14) on leidnud hageja väide kinnitamist. Hageja kutsel tulid 20.aprillil sündmuskohale järelevalvespetsialist M M ja ehitusspetsialist L V. 7.Paikvaatlusprotokolliga nr 1 20.04.2021 loeb kohus tuvastatuks, et xxxxx xxxxx järelevalvespetsialist M M viis läbi paikvaatluse HMS § 18 lg 2 kohaselt. Paikvaatluse teostamise juures viibisid ka L V ja V S. Paikvaatlusega tuvastati, et rapla vallas xxxx xxxxx asuval xxxxxxxxxx kinnistul on alustatud ehitustegevust, mis visuaalsel vaatlusel on nihkunud naaberkinnistule xxxxxxxxx. V S selgituste kohaselt on ehitustegevuse alustamise põhjuseks pumpla purunemine ja saun-aida vajumine nõlvaku suunas. Ehitustegevuse käigus on rajatud xxxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxxx kinnistu poolsesse äärde killustikuga kaetud tee, xxxxxxxxx kinnistu hoovi viivalt teelt on sõidetud suuremate sõidukitega (traktorid, kopad) xxxxxxxxxx kinnistu suunas, mida kinnitavad protokolli lisaks olevad fotod nr 11-14. Maarjakase kinnistul oleva saun-aida põhjapoolsesse otsa on rajatud killustikupadi ja kaevatud kraav, mida kinnitavad fotod nr 4, 5 ja 7. xxxxxxxxxx kinnistu omanik ei täpsustanud, kas tegemist on olemasoleva ehitise renoveerimise või uue rajatise/ehitise ehitamisega ega soovinud kuulata eitusspetsialisti L.V poolt antud soovitusi ja nõuandeid oma tegevuse kooskõlla viimiseks kehtiva seadusandlusega. Enne ehitustegevuse alustamist ei kooskõlastanud xxxxxxxxxx kinnistu omanik oma tegevust xxxxxxxxx kinnistu omanikuga. 8.Rapla Vallavalitsuse 21.04.21 märgukirjaga kostjale loeb kohus tuvastatuks, et 19.04.21 teavitati Rapla Vallavalitsust ehitustegevusest xxxxx xxxxxx xxxx xxxxx. Ehitustegevust oli alustatud xxxxxxxxxx kinnistul, mis oli laienenud xxxxxxxxx kinnistule. Järelevalvespetsialist M ja ehitusspetsiaist V kontrollisid 20.04.21 xxxxxxxxxx kinnistul toimuvat. Visuaalsel vaatlusel selgus, et xxxxxxxxxx kinnistul toimuv ehitustegevus on laienenud xxxxxxxxx kinnistule. xxxxxxxxxx kinnistu omanik ei ole kooskõlastanud xxxxxxxxx kinnistu omanikuga xxxxxxxxx kinnistu xxxxxxxxxx kinnistu äärse maa kasutamist, millest on xxxxxxxxx kinnistu omanik väga häiritud. xxxxxxxxx kinnistu maad on V.S kasutanud tee-ehituseks ja suuremad mootorsõidukitega sõiduks xxxxxxxxxx kinnistu saun-aida põhjapoolsesse otsa. xxxxxxxxxx kinnistul asuv saun-ait on ehitatud xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistute piirile. Kuna xxxxxxxxxx kinnistu omanik ei kooskõlastanud oma tegevust xxxxxxxxx kinnistu omanikuga, siis on nad oma tegevusetusega rikkunud xxxxxxxxx kinnistu omaniku põhiseaduse §-dest 32 ja 33 tulenevaid õigusi selles, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning kodu on puutumatu ja kellegi valdusesse ei tohi tungida omaniku nõusolekuta. xxxxxxxxxx kinnistu omanikul paluti täpsustada, millist ehitist on xxxxxxxxxx kinnistu omanik oma kinnistul asuva saun-aida otsa ehitada plaaninud, et kõigile oleks see arusaadav. Samuti soovitati looduses maha märkida kinnistute piir, millega oleks tagatud kinnistuomanike valduste piiride üheselt arusaadavus. xxxxxxxxxx kinnistule oli kaevatud kraav, mida võib kasutada veevärgi- ja kanalisatsioonirajatise väljaehitamiseks, selleks on nõutav enne ehitustööde alustamist ehitusteatise ja ehitusprojekti olemasolu ja esitamine Rapla Vallavalitsusele. Rapla Vallavalitsus kohustas xxxxxxxxxx omanikku koheselt lõpetama kõik ehitustegevusega seotud
tegevused xxxxxxxxxx kinnistul ning esitama Rapla Vallavalitsusele ehitusseadustiku lisa 1 alusel nõutavad dokumendid. 9.Hageja sõnul 21.04.21 uue hoone alune pind betoneeriti, mida kinnitavad ka fotod tl 18 ja 20. 10.Maamõõtja J M koostatud kontrollaktist nähtub, et maamõõtja võrdles 29.aprillil 2021 katastris registreeritud piirimärgi koordinaate looduses olemasolevate piirimärkidega ja tuvastas, et erinevused on +/-10 cm. Vastavalt maamõõtja poolt tehtud märgistusele paigaldas hageja kinnistute vahelise piiri tähistamiseks plastiklindi, mida kinnitab foto tl-l 19. Lisaks mõõtis maamõõtja J M ära üle kinnistute vahelise piiri ulatuva kostja ehitatava uue hoone pindala ning uus hoone asub füüsiliselt 5,3 m2 ulatuses hageja kinnistu peal, kogu kasutatav pind üle kinnistute vahelise piiri on 7 m2 Maamõõtja JM on MaaKS § 4 kohaselt pädev isik maakorraldustoimingute läbiviimiseks ning seega ei ole kostja etteheited maamõõtja J.M suunal põhjendatud. 11.Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud, et kostja on oma uue hoone osaliselt ja tee ehitanud hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnisasja peale 7 m2 ulatuses. 12.AÕS 148 sisuliselt ei kohaldata, kui pooled on sõlminud üle piiri ehitamise kohta kokkuleppe, sellisel juhul tulenevad pooltevahelised õigused lepingust ning selle alusel kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest. Kostja väidab, et tal on ehitamiseks hageja kinnistule olemas hageja nõusolek, mida tõendab xxxxxxxxxx kinnisasja plaaniga (tl 46). Kostja esitatud xxxxxxxxxx kinnisasja plaanilt nähtub, et hageja isa on andnud oma nõusoleku kostjale ainult sauna ehitamiseks osaliselt hageja isale kuulunud kinnistule. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja esitatud kinnistu plaanist ei järeldu, et hageja kinnistule võib jätkuvalt kõike muud (hooneid, teid) ehitada. Kinnistusraamatus puuduvad andmed servituudi sissekandmise kohta. 2021.a aprilli seisuga oli xxxxxxxxx kinnistul uus omanik, kellega kostjal uue omaniku kinnistul toimuvaks ehitustegevuseks puudusid igasugused kokkulepped. Kohus nõustub hageja loogilise järeldusega, et kuna kostja eelnevalt teadis, et saun ulatub üle kostja kinnistu piiri, siis sealt edasi ehitamisega oli kostjale ilmselgelt arusaadav, et ehitis ulatub hageja kinnistule. 13.Kostja sõnul tingisid ehitustööde tegemist hageja kinnistul avariitööd. Technical Consult OÜ arvamusest nähtub, et hoone (saun-ait) ümbrus on reljeefne, hoone asub kallakul. Hoone ida pool asuv terrass toetub kividele betoonpostidega, mis on kohati konstruktsioonist ära vajunud ega toeta seda enam. Põhjuseks võib olla kivide varisemine, vajunud on 70 mm. Seega saun-aidal on varisemisoht ebastabiilse aluse tõttu. Varisemise vältimiseks ning hoone stabiliseerimiseks tuleb ette võtta lisatoiminguid, et hoonet säilitada. Stabiliseerimiseks tuleb rajada tugisein, teha hüdroisolatsioon seinale, soojustada ning teha drenaaž vee ärajuhtimiseks. 14.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et spetsialistiarvamuse lisaks olevatelt fotodelt nähtub, et ära on vajunud kostja kinnistul oleva hoone terrass. Hoone vundamendi vajumist ega asjaolu, et selle tagaosa oleks 2,3 m esiosast madalam fotodelt ei nähtu. Fotodelt on näha, et saun-aida vundament on horisontaalselt paralleelne maapinnaga ning et terrass on vajunud kostja enda kinnistu poole. Samuti fotodelt nähtuvalt ei teostatud ehitustöid saun-aida vundamendi kallal. Eluliselt ei ole usutav, et ehituspraktikas parandatakse ehitise vundamendi vajumist selliselt, et ehitatakse uus hoone vajuva vundamendi hoone taha, et takistada vundamendi vajumist. Erialakirjanduse kohaselt hoone vundamendi vajumise tundemärkideks on hoonesse ja selle seintesse tekkivad praod. Hoone vundamendi vajumise tõkestamiseks parandatakse aluspinna kandevõimet: aluspind stabiliseeritakse, tihendades ehitusmaterjaliga hoone vundamendialust,
kusjuures ümberkaudset keskkonda häiritakse minimaalselt. Fotodelt ei nähtu pragude olemasolu hoones ega selle seintes. Kohus nõustub hageja seisukohaga ka selles, et hageja kinnistule ehitatud hoone kõrgus kinnitab, et hoone ei olnud ehitatud hageja kinnistule eesmärgiga takistada pinnase vajumist. Ka nõustub kohus hageja seisukohaga, et rööpa tasandamiseks ei olnud vaja sellele killustikku peale vedada ega teed rajada. Mõistlik inimene oleks vedanud rööpa täiteks mulda, selle silunud ja tasandanud ning muruseemne külvanud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolud, et kostja kinnistul on elektripost ja võsa, ei anna kostjale õigust luba küsimata suurte masinatega üle hageja kinnistu sõita ja sõitmisega seda rikkuda. Killustiktee suurte masinatega sõitmiseks oleks kostja saanud rajada oma kinnistule, võttes võsa maha. Kohus leiab, et on üldteada olev asjaolu on see, et külmunud torude probleemi saab lahendada veetorude soojustamise läbi. Asjaolu, et olemasolevas pumbamajas ei ole mugav hooldust teostada, ei ole põhjuseks hageja kinnistule uue pumbamaja ehitamiseks. Ehitusregistri väljavõte olemasoleva pumbajaama kohta kinnitab, et uue hoone ehitus ei ole tingitud saun-aida vundamendi vajumisest, vaid on tagantjärele otsitud ettekääne kaasaegse (hoonesse on planeeritud vesi, kanalisatsioon, elekter) pumbajaama ehitamiseks. Seega vajumise takistamiseks ei oleks olnud vaja midagi hageja kinnistule ehitada. Seetõttu on kostja toodud põhjused hageja kinnistul vältimatute ehitustööde tegemiseks otsitud. 15.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja on käitunud pahauskselt, kuivõrd talle on teada, kus asub hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnisasja ja kostjale kuuluva xxxxxxxxxx kinnisasja vaheline piir. Kostja on ehitustööde käigus eemaldanud ühe piirimärgi. Kostja oli teadlik, et juba enne ehitustööde algust asus kostja xxxxxxxxxx kinnisasjal asuv saun-ait osaliselt hageja xxxxxxxxx kinnisasjal ning kostja asus ehitama kinnisasjade piirialal. Nüüd aga ehitab kostja uut hoonet, mis asub osaliselt hagejale kuuluval xxxxxxxxx kinnisasjal. Uus tee on rajatud täielikult hagejale kuuluvale xxxxxxxxx kinnistule. 16.Hageja sõnul ei ole kostja hagejaga eelnevalt läbi rääkinud hoone osalise ega tee hageja kinnistu peale ehitamiseks. Hageja on esimesest ehituse päevast peale väljendanud kostjale oma tahet, et ta ei anna luba xxxxxxxxx kinnisasjale uue hoone osaliseks ega tee ehitamiseks. Hageja väidet kinnitab ka Rapla valla järelevalvespetsialist M M enda koostatud dokumentides. 17.Kohus tuvastas fotodega (tl 101-109), et kostja on seisuga 01.12.21 uue pumbamaja hoone lõpuni valmis ehitanud. Lisaks ehitas kostja uue pumbamaja hoone ja saun-aida vahele terrassi. Pumbamaja ehituse käigus muutis kostja algse pumbamaja hoone asendit, s.t kostja lõhkus hageja xxxxxxxxx kinnistu osalt pumbamaja seina ja nurga maha ning ehitas uue pumbamaja seina kinnistute vahelise piiri peale. Kostja laiendas pumbamaja oma xxxxxxxxxx kinnistu poolsest küljest. Kostja soovis pumbamaja hoone tõsta täielikult ümber xxxxxxxxxx kinnistu peale. Fotod (tl 108 pöördel ja 109) kinnitavad, et kostja algset xxxxxxxxx kinnistule ehitatud pumbamaja betoonist valatud vundamendi osa 5,3 m2 suuruses ära ei lammutanud, vaid mattis selle mulla kihi alla. Seega asub praegu endiselt hageja xxxxxxxxx kinnistul kostja ehitatud pumbamaja betoonist valatud vundament 5,3 m2 ulatuses, mille ehitamiseks ei ole hageja oma nõusolekut andnud. Kostja on osaliselt eemaldanud enda poolt rajatud killustiktee hageja kinnistult, kuid siiani on osaliselt kostja rajatud tee killustikku hageja kinnistul, mida kinnitab foto tl 109 pöördel. Seega killustiktee ehituse eelset olukorda ei ole kostja tänaseni taastanud. Foto tl 109 pöördel kinnitab, et kostja ei ole eemaldanud hageja kinnistule tõstetud puude kände ja juurikaid, mida kostja eemaldas uue pumbamaja hoone ehituse alusest pinnasest. 18.Eeltoodu alusel kohus leiab, et AÕS § 148 lg 3 eeldused on täidetud, kuna puuduvad igasugused pooltevahelised kokkulepped üle piiri ehitamise ja asjaõiguste kinnistusraamatusse kandmise kohta. Kostja ehitas hoone osaliselt ja tee hageja kinnisasjale tahtlikult. Kostja toodud
põhjendused on otsitud ja tema esitatud tõendid käesolevas tsiviilasjas kummutamist leidnud. Seega on kostja kohustatud hageja kinnistult: 1) eemaldama pumbamaja betoonist valatud vundamendi 5,3 m2 ulatuses ja endise ehituse eelse olukorra taastama; 2) eemaldama olemasoleva killustiku, tooma mulda, selle tasandama ja külvama muruseemne; 3) taastama ehituse eelse olukorra, eemaldades puude kännud ja juurikad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 20.Kohus leiab, et hagejate menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. 21.Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. 22.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 23.Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3103,85 eurot: riigilõivud 350 eurot, lepingulise esinduse töökirjed summas 2645 eurot, sõidukulud 22,60 eurot, sõiduaja hüvitisest 86,25 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 19,10 t ulatuses, tunnitasuga 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 115 eurot, millele lisandub käibemaks, on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. 24.Kostja vaidleb osaliselt vastu hageja menetluskulude suuruse peale. Kostja on nõus hüvitama menetluskuusid 110 eurot tund, kokku kaks tundi ning leiab, et maa suurus, mis hagejalt esialgu ära võeti, ulatuses turuhinnaga 13,25 eurot. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja menetluskulude suuruse peale. Kostja tehtud arvestus hagihinna osas ei ole jälgitav ja välja toodud ei ole ka seaduse sätteid, millele kostja arvestuse tegemisel tugines. Samuti leiab kohus, et kostja pakutud 2 tundi hageja esindaja töökirjete mahuks ei ole vastavuses hageja esindaja reaalselt tehtud töötundide arvuga. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tööd, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, on olnud vajalikud, seega põhjendatud. Hageja esindaja töökirjete tegemiseks kulunud aeg on vastavuses tehtud töö kirjeldusega. Kuigi kostja on tõstnud pumbamaja oma kinnistule, siis on ta teinud seda pärast hagi esitamist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja etteheited ei ole põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud koos käibemaksuga summas 3103,85 eurot ja viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.