MANGWANANI AKANAKA OÜ hagi X vastu 2 500 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19.01.2022 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
MANGWANANI AKANAKA OÜ apellatsioonkaebus, hind 3 563,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja MANGWANANI AKANAKA OÜ (registrikood 12889177) seaduslik esindaja PJ Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 19.01.2022 otsuse resolutsioon, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja kanda. Määrata kindlaks, et hagejal ei tule apellatsioonimenetluse menetluskulusid kostjale hüvitada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MANGWANANI AKANAKA OÜ (hageja/osaühing) esitas 10.11.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) võlgnevuse saamiseks. Seoses kostja vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 26.11.2020 (täpsustatud 22.12.2020) hagi. Harju Maakohtus andis 15.01.2021 kohtualluvuse puudumisel hagi menetlemiseks üle Pärnu Maakohtule. Hagi võeti menetlusse 14.05.2021.
2.Hageja palus mõista kostjalt põhivõlgnevuse 2 500 euro ja viivise 863,39 eurot (periood 03.08.2016 – 26.11.2020) ja kohustada tasuma edasiulatuvat viivist seadusjärgses määras alates 27.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja täpsustas 22.12.2021 nõude sissenõutavaks muutumise kuupäeva ja sissenõutavaks muutnud viivise summat, so 862,84 eurot (viivise periood 04.08.2016-26.11.2021). Hageja nõudis kostjalt kohustuse täitmist ja alternatiivselt kahju hüvitamist. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Hagi asjaolude kohaselt asutas kostja 03.08.2015 hageja (hageja varasem ärinimi Mirwell OÜ). Kostja võttis endale põhikirja lisa p-de 2.1 ja 2.2 alusel kohustuse tasuda asutava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku (ÄS) § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Tartu maakohtu registriosakond kandis hageja äriregistrisse 04.08.2015. Kostja kohustus äriühingu esmase kapitaliseerimise osas saabus 03.08.2016. Seisuga 26.11.2020 polnud kostja oma kohustust hageja esmase kapitaliseerimise osas täitnud. Kiirmenetluseks kasutatav põhikiri asendas asutamislepingut. Alternatiivselt vastutas kostja osaühingu ees juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisest tulenevalt, sest ta jättis hageja tähtaegselt kapitaliseerimata. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Äriühingu esimesel majandusaastal tegevus puudus, mistõttu ei viinud kostja osanikuna läbi äriühingu esmast kapitaliseerimist. Kostja võõrandas 2016 augustis hageja uuele osanikule. Selleks hetkeks ei olnud sissemakse tasumise tähtaeg veel saabunud. Tehing kinnitati 04.08.2016 notariaalselt. Notar esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale 04.08.2016 avalduse kustutada registrist osanikuna kostja ja kanda registrisse osanik AP. Äriühingu osa omandaja teadis, et võõrandatav ettevõte asutati sissemakseta. Kui asutaja otsustab võõrandada sissemakseta asutatud äriühingu osa, siis läheb sissemakse kohustus üle osa omandajale. Sissemakseta asutatud äriühingu varaks oli nõue osaniku vastu, mis tulenes ÄS § 1401 lg-st 2. Kuivõrd kostja võõrandas 04.08.2016 äriühingu osa (nimiväärtusega 2 500 eurot), andis kostja üle ka äriühingu nõude tema vastu. Hageja nõue kostja vastu lõppes hetkel, kui osa võõrandati. Notariaalsele tehingule järgneval päeval (05.08.2016) toimus ainuosaniku koosolek, kus kutsuti kostja juhatuse liikme kohalt tagasi, muudeti ettevõtte põhikirja ja nime. Uue põhikirja kohaselt oli ettevõte asutatud sissemakseta. Äriühingu põhikirja muudeti taas 01.02.2017. Mõlema põhikirja muudatuse järel toodi selle p-s 1.3.1 välja, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Seega olid ka pärast kostja osa võõrandamist võimalikud nõuded nimiosa väärtuse ulatuses tagatud ja seda sõltumata asjaolust, et äriühing asutati sissemakseta. Kostja hinnangul oli hageja sissemakse üleminekuga nõustunud (vt 05.08.2016 ainuosaniku otsust). Kostja tegutses äriühingu juhatuse liikmena heas usus ning teadmises, et majandustegevus puudub ja nõudeid ei teki. Äriühingu juhatuse ainsa liikmena tegutsenud kostja teadis, et esmase kapitaliseerimise nõue tuleb tal osanikuna võimaluse korral täita ühe aasta jooksul, kuid ettevõtte põhikirja järgi võis osa eest tasuda kõige hiljem ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. Sellist nõuet enne äriühingu osa võõrandamist ei esitatud, mistõttu puudus kohustus sissemakse tegemiseks. ÄS § 1401 lg 2 ja 3 põhiline idee polnud kohustada osanikke hoidma rahalisi vahendeid ettevõtte pangakontol või kassas, vaid tagada võimalike nõuete
täitmine osakapitali ulatuses. Selline nõuete kaitse oli kostja juhatuse liikmeks oleku ajal tagatud ning äriühingule kahju ei tekkinud. Eeltoodust lähtuvalt puudus kostjal juhatuse liikmena vajadus iseenda esmase kapitaliseerimise nõude täitmisele kohustamiseks, sest selline kohustus temal kui ainuosanikul puudus ja täitmise tähtaeg oli samuti tulevikus. Seega ei rikkunud kostja juhatuse liikmena tegutsedes hoolsuskohustust ja puudus alus juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja arvamus kostja vastusele
4.Hageja polnud 04.08.2017 lepingu osapool, mistõttu ei saanud sellest lepingust tulla hagejale õigusi või kohustusi. Äriühingu hilisemad põhikirja muudatused ei mõjutanud asutamislepinguga võetud kohustuse kehtivust. Nõude rahuldamise eelduseks oli osakapitali sissemakse kohustuse olemasolu, mis oli kostja poolt täitmata. Hageja ei andnud kohustuse üleminekuks nõusolekut. Maakohtu otsus
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja võttis vastu hageja nõudest loobumise 0,55 euro ulatuses (viivisenõude vähendamine). Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise 15 eurot. Kohus tuvastas, et osaühingu osa eest ei tasutud täielikult enne osaühingu registrisse kandmise avalduse esitamist. Äriühingu asutajana kanti 04.08.2015 äriregistrisse kostja, kellele kuulus osa nimiväärtusega 2 500 eurot ning kes võttis endale 03.08.2015 kohustuse tasuda osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel. ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud nõuet hageja vastu enne kostja poolt osa võõrandamist ei esitatud. Osaühingu osakapitali sissemakset seisuga 22.12.2021 kostja poolt ei tasutud. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjal oli hageja asutaja ja osanikuna kohustus tasuda 2 500 eurot või läks kostja kohustus osa võõrandamisega üle osa omandajale. 04.08.2016 osaühingu osa müügilepingu kohaselt lepiti kokku osa omandiõiguse ülemineku müüjalt ostjale ja sissemakse tegemise kohustuse ülemineku ostjale (p 4.1 ja 4.3). Kolmas isik võis võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Kolmas isik võis võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub (VÕS § 175 lg-d 1 ja 2). Osaühingu asutamise sissemaksu tasumise kohustuse osas oli võlausaldajaks osaühing, keda esindas juhatus (ÄS § 1401 lg 1). AP võttis notariaalselt tõestatud lepinguga 04.08.2016 üle kostja kohustuse tasuda osakapitali sissemakse. Järgmiseks analüüsis kohus, kas hageja oli VÕS § 175 lg 2 mõistes sellega nõustunud. Asjaoludest tulenevalt ei saanud vaidlust olla selles, et hageja 04.08.2016 toimunud notariaalse tehingu juures ei osalenud. Seega tuli kohtul esitatud tõendite alusel tuvastada, kas hageja kiitis kohustuse üle võtmise TsÜS § 114 lg 2 mõistes heaks. Kohtu hinnangul oli hageja etteheited 05.08.2016 üldkoosoleku protokolli osas otsitud. Asjaoludest nähtuvalt oli 05.08.2016 hageja ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks AP. Kuna viidatud otsuse alusel tehti äriregistris 08.08.2016 muutmiskanne, siis oli ka 05.08.2016 kinnitatud põhikirja muutmise otsus ÄS § 175 lg 2 alusel jõustunud. Polnud usutav, et äriregister tegi kanded seadusele mittevastavate dokumentide alusel, mistõttu ei olnud ka hageja seisukoht veenev, et kostja poolt esitatud dokumendid olid hageja otsuse projektid ja mitte otsused. Kohtu hinnangul tõendasid äriühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme poolt 05.08.2016 vastu võetud hageja üldkoosoleku otsus ja muudetud põhikiri koosmõjus kostja väidet, et hageja kiitis kohustuse ülemineku heaks. Osaühingu põhikirja p-s 2.2. oli sätestatud, et osaühingu osanikule kuulub osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille eest osanik tasub põhikirja p-s 1.3.2
nimetatud ajaks. Kui AP ainuosanikuna ja esindajana ei oleks hageja nimel kohustuse üle võtmist heaks kiitnud, oleks põhikirjas sätestatud tasumise kohustus asutajal (kostjal), mitte aga uuel osanikul. Hageja esitas ka alternatiivse nõude. Kohtu hinnangul polnud hageja selgelt välja toonud, milliseid juhatuse liikme kohustusi kostja rikkus. Kuna kostja võõrandas osaühingu osas koos kohustuse üle võtmisega ning see oli osaühingu omandanud ainuosaniku ja juhatuse liikme poolt osaühingu nimel heaks kiidetud, siis ei olnud kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud, mistõttu ei kuulunud hagi rahuldamisele ei kohustuse täitmise ega ka kahju hüvitamise alusel. Hageja apellatsioonkaebus
6.Hageja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Kostja kohustus hageja osakapitali sissemakse tasumiseks tulenes 03.08.2015 sõlmitud asutamislepingust. Poolte vahel oli üksnes vaidlus osas, kas kolmas isik võttis kehtivalt üle kostja kohustuse hageja esmase kapitaliseerimise osas. Kaebaja ei nõustunud maakohtu järeldusega, et kolmas isik võttis notariaalselt tõestatud lepinguga 04.08.2016 üle kostja kohustuse tasuda osakapitali sissemakse. Maakohus polnud lahendit selles osas nõuetekohaselt põhjendanud. Lisaks ei nähtunud, et osakapitali sissemaksekohustuse üleandmisega oleksid nõustunud äriühingu osanikud. Osaühingu hilisemad põhikirja muudatused ei mõjutanud asutamislepinguga võetud kohustuse kehtivust. Vastustaja seisukoht ja hageja arvamus
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele aegumise vastuväite.
8.Hageja vaidles aegumisele vastu. Kaebaja leidis, et asja arutamine tuli uuendada, kuna kostja esitas apellatsioonmenetluses uue asjaolu (aegumise vastuväide). Olukorras, kus kohus hageja vastuväitega nõustub, muutub asjakohaseks hagi rahuldamise õigusliku alusena ÄS § 187 lg 2 ja TsÜS § 37 lg 1. Maakohus polnud pooltega arutanud hagi rahuldamise eeldusi alternatiivnõudest tulenevalt. Eeltoodust tulenevalt tuli menetlus vastavas osas uuendada ja poolte seisukohad ning asjaolud selgeks teha. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele, jättes hagi rahuldamata. Ringkonnakohus muudab osaliselt TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse põhjendusi. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles kohus võttis vastu loobumise. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
10.Hageja avaldas, et poolte vahel oli üksnes vaidlus osas, kas kolmas isik oli kehtivalt üle võtnud kostja kohustuse hageja esmase kapitaliseerimise osas. Hageja hinnangul ei ole tema kapitaliseerimise kohustus kostjalt üle läinud. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega ja leiab, et maakohus ei rikkunud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Üldjuhul tuleb osaühingu asutamisel osa eest tasuda enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepingus ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 140 lg 2). Küll on osaühing ÄS § 1401 lg 1 kohaselt võimalik asutada selliselt, et asutamisel ei tasuta sissemakseid. Seaduses ei ole sätestatud, millal tuleb sellise asutamise korral sissemaksed tasuda, ja see on võimalik kokku leppida asutamislepingus (ÄS § 138 lg 2 p 5). Põhikirja lisa kohaselt (dtl 90) asutamise hetkel kuulus osaühingu osanikule kostjale osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa p-s 2.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele (p 1). Osaühingu osa eest ei tasuta täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist (p 2.1.). Osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult 1 aasta jooksul, kuid kõige hiljem äriseadustiku § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud nõude esitamisel (p 2.2.). Sõltumata sellest, kas sissemakse tasumiseks on kehtestatud tähtaeg, saab kolmas isik sissemakse tasumise kohustuse VÕS § 175 kohaselt üle võtta. Kohustuse saab üle võtta nii võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 1) kui ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel (VÕS § 175 lg 2), kuid võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel läheb kohustus üle vaid juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub (vt Riigikohtu 19.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-07, p 12). Võlausaldajaks sissemakse tasumise kohustuse ülevõtmisel on osaühing, kellele kuulub sissemakse tasumise nõue (Riigikohtu 11.03.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-4090, p 13.). Maakohus tuvastas, et 04.08.2016 lepingu sõlmisid kostja ja AP. Lepingu pooleks ei olnud hageja kui võlausaldaja. Seega ei saanud sissemakse tasumise kohustus üle minna VÕS § 175 lg 1 kohaselt võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel nagu tuvastas maakohus (otsuse p 12.). Selles osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta. Hageja ei olnud lepingu pool ning lepingu tingimustest ei nähtu, nagu sisalduks lepingus ka hageja kui võlausaldaja nõusolek kohustuse ülevõtmiseks. Arvestades eeltoodut polnud vaja analüüsida, kuidas on võimalik notariaalaktist tuletada isikute tahteavaldusi, kes tehingu tegemisel ei osalenud nagu seda leidis hageja oma apellatsioonkaebuses. Kostja on tuginenud sellele, et hageja nõusolekut või heakskiitu kohustuse ülevõtmiseks on hageja väljendanud 05.08.2016 vastu võetud üldkoosoleku otsusega ja selle alusel tehtud põhikirja muudatustega. Muu hulgas otsustati nimetatud üldkoosoleku otsusega, et võetakse vastu uus põhikiri (dtl 124, 125). Uus põhikirja p 2.2. näeb ette, et osaühingu osanikule kuulub osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille eest osanik tasub põhikirja punktis 1.3.2 nimetatud ajaks vastavalt nimiväärtusele. Põhikirja p 1.3.1 sätestab, et osaühingu sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel. Kuigi põhikirjas on viide ebatäpne, sest põhikirja p 2.2. viitab p-le 1.3.2. (tegelikult p 1.3.2. pole, on vaid 1.3.1.). Tegemist on ilmselt trükiveaga, mis ei mõjuta põhikirja sisu ja kehtivust, sest põhikirja sisu lugedes on üheselt arusaadav, et mõeldud on p 1.3.1. mitte aga p 1.3.2. (võrdluseks viitab p 1.3.1. ÄS § 1401, kuid üheselt on mõistetav, et mõeldud on ÄS § 1401, sest ÄS-is pole § 1401). Hageja üldkoosolek on 05.08.2016 üldkoosolekul otsustanud läbi äriühingu juhatuse liikme tagasikutsumise ja uue liikme valimise ning uue põhikirja kinnitamise , et kostja asemel tasub hageja sissemakse AP. Nimetatud üldkoosoleku otsuse alusel on hageja juhatus teinud äriregistrile avalduse põhikirja muutmiseks. Registripidaja on vastavad kanded teinud ja seega pole tähtsust, et kohtumenetluses on esitatud osaniku otsus ja põhikiri digitaalselt
allkirjastamata kujul, sest registripidaja kontrollib enne kande tegemist selle aluseks olevaid asjaolusid. Sellega on hageja kehtivalt väljendanud oma heakskiitu kohustuse ülevõtmiseks. Ka maakohus tuvastas otsuses p-s 13. , et heakskiit kohustuse ülevõtmiseks oli olemas vastavalt 05.08.2016 otsusele. Hageja viitas, et asutaja sai kohustuse anda üle, kui tal oli selleks osaühingu osaniku ja juhatuse nõusolek (ÄS § 181 lg 3 ja § 168 lg 1 p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist hageja uue väitega, mida ta maakohtus ei esitanud. Samas hageja viitatud paragrahvid ei puuduta ringkonnakohtu hinnangul praegust olukorda. Osanike nõusolekut vaja kui tehing tehakse juhatuse liikme ja osaühingu vahel. Praegusel juhul oli notariaalne tehing kostja ja kolmanda isiku vahel. Praegu puuduvad alused arvata, et kostja õigus oma osa käsutada oleks seadusega piiratud. Kuna kolmas isik oli nõuetekohaselt kohustuse üle võtnud, siis ei saanud hageja nõuda kostjalt sissemaksu tasumist.
11.TsMS § 634 lg 1 sätestab, et apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Hageja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud nõude rahuldamata jätmist alternatiivsel alusel. Ringkonnakohus andis hagejale võimaluse esitada oma viimase sõna, kus hageja märkis etteheited alternatiivse nõude rahuldamata jätmise osas ning palus asja arutamist uuendada. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja etteheited maakohtu otsusele alternatiivse nõude osas esitatud hilinemisega ja need tuleb jätta tähelepanuta. Asja arutamise uuendamiseks puudub TsMS § 437 kohaselt alus. Kostja esitas vastuses apellatsioonile aegumise vastuväite. Kostja vastuväide pole esitatud hilinemisega, sest TsMS § 651 lg 2 näeb ette, et poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Lisaks esitas kostja aegumise vastuväide esimeses ringkonnakohtule esitatavas menetlusdokumendis. Hageja sai aegumise vastuväitele esitada apellatsioonmenetluses oma seisukohti. Ka kostja poolt aegumise vastuväite esitamine ei anna alust asja arutamise uuendamiseks. Samas leiab ringkonnakohus, et menetlusökonoomia kaalutlustel pole kostja aegumise vastuväidet vajalik käsitleda, sest see ei mõjuta asja lahendamise tulemust. Praegusel juhul pole hageja toonud esile selliseid maakohtu rikkumisi, mis õigustaksid maakohtu otsuse tühistamist ja apellatsioonkaebuse rahuldamist.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kostjal apellatsioonimenetlusekulud puuduvad. Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg 3 alusel kindlaks, et hagejal ei tule menetluskulusid apellatsiooniastmes kostjale hüvitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.