lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-8516/12

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-8516/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-02
Hankija tähtaja pikendamise taotlus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-15
Hankija vastus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-21
Hankija menetluskulude nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-23
Hankija täiendav seisukoht
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-29
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · Väljaminev kiri · 2026-02-18

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 405 lg 1LihtmenetlusLS § 33 lg 2TLS § 1 lg 1Töölepingu mõisteTLS § 15 lg 1Töötaja kohustusedTLS § 16Töötaja hoolsuse määrTLS § 28 lg 1Tööandja kohustusedTLS § 72Töötaja vastutusTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 162 lg 1

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport10312960(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8516

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi A. P.i vastu kahjunõudes ja A. P.i vastuhagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu töötasunõudes Hagihind 739,40 eurot Vastuhagihind 159,58 eurot

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960, Tallinn, Kadaka tee 62a), esindaja Marge Juur Kostja (vastuhagis hageja) A. P. (isikukood xxxx, xxxx), esindaja Lea Kurbel-Kalamees Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi A. P.i vastu kahjunõudes.
2.Jätta A. P.i vastuhagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport vastu töötasunõudes rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata A. P.i taotlus enda ärakuulamiseks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta hagiavalduse menetluskulud Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kanda.
5.Jätta vastuhagi menetluskulud A. P.i kanda.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamine
6.Määrata kindlaks, et Aktsiaseltsil Tallinna Linnatransport ja A. P.il kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Hageja nõuab kostjalt kahju summas 739,40 euro välja mõistmist. Hagejal on kostjaga tööleping, mille kohaselt töötab kostja alates 17.05.2019 bussijuhina. Töösuhet reguleerib lisaks töölepingule Bussijuhi teatmik 2020, mida on kostjale tutvustatud.
2.06.02.2020 põhjustas kostja liiklusõnnetuse, kui kostja juhitud sõiduk sõitis esinurgaga vastu liugväravat. Bussi esinurk sai kahjustada ja esituli läks katki. Hagejal läksid sõiduki remondi materjalid maksma 739,40 eurot ning koos tööga läks parandus maksma 1048,40 eurot. Sõidukil puudus kaskokindlustus ning ka kindlustuse olemasolul oleks omavastutus olnud vähemalt 600,00 eurot. Hageja arvates rikkus kostja töölepingust tulenevat hoolsuskohustust ja Bussijuhi teatmikus kirjeldatud kohustust järgida ohutuid ja säästlikke juhtimisvõtteid ning kasutada neid vastavalt liiklus-, ilma- ja teeoludele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3.Kostja vaidles hagile vastu. Töölepingus on kirjas üksnes, et töötaja töökohustus on vastavalt ametijuhendile/tööülesannete kirjeldusele kokkulepitud töö tegemine. Ametijuhend koostati kostjale pool aastat pärast õnnetuse toimumist. Bussijuhi teatmiku tutvustamise kohta andmed puuduvad. Tõendamata on, et kostja oli hooletu, ja ebaselge on, milles seisnes kostjale etteheidetav rikkumine. Ainuüksi kahju tekkimisest kahjunõude esitamiseks ei piisa. Õnnetuse toimumise kohas oli kiilasjää, mille tõttu buss muutus juhitamatuks ja otsasõitu polnud võimalik vältida. Õnnetus juhtus õhtusel ajal, kui nähtavus oli halb ja kiilasjääle sattumine ootamatu.
4.Kostja väitel on sõitjateveo puhul tööandja tavapäraseks riskiks suurema ohu allika valdamisest tulenev vastutus, mida on võimalik vähendada sõlmides kaskokindlustuse. Riigikohus on suure väärtusega veokite puhul leidnud, et kuna risk saada kahjustatud on suur ka töötajast sõltumata, siis on mõistlik ja tööandjalt oodatav, et sõiduk kindlustatakse (RKTKo 3-2-1-56-17, p 21). Arvestades tööandja enda vastutust kindlustamata jätmise näol, ei ole kogu nõude esitamine kostja vastu põhjendatud. Kahjusumma määramisel tuleb arvesse võtta, et kostja ei olnud kogenud juht ning oli töötanud bussijuhina ainult 7 kuud. Varasemad avariid kostjal puudusid. Samuti jättis hageja kostjale välja maksmata tulemustasu.

VASTUHAGI

5.Kostja nõuab hagejalt tulemustasu summas 137,88 eurot. Tulemustasu nõude aluseks on Eesti Transpordi-ja Teetöötajate Ametiühingu ja Linnatranspordi AS-i vahel 21.01.2020 sõlmitud kollektiivleping. Kollektiivlepingu kohaselt on bussijuhile ette nähtud tulemustasu 0,90 eurot tunni kohta. Kostja töötas veebruaris 2020 153,20 tundi. Ühtegi alust tulemustasu maksmata jätmiseks ei esine. Tulemustasu tuli välja maksta järgneva kuu 9. kalendripäevaks. Seetõttu nõuab kostja viivise välja mõistmist alates 10.03.2020, mis kuni töövaidluskomisjonile avalduse esitamiseni oli 10,67 eurot.

VASTVÄITED VASTUHAGILE

6.Hageja vaidles tulemustasu nõudele vastu. Tulemustasu maksmisel arvestatakse töötaja heaperemehelikku suhtumist sõidukisse ja tööalaste eeskirjade, juhendite ja teiste juhiste täitmist. Tulemustasu määratakse individuaalselt, mitte automaatselt. Kostja puhul võeti arvesse, et ta ei järginud Bussijuhi teatmikust tulenevaid juhiseid, mille kohaselt kasutab bussijuht temale usaldatud tööandja vara hoolikalt ja vastutustundlikult ning järgib ohutuid ja säästlikke sõiduvõtteid vastavalt liiklus,- ilma- ja teeoludele, ega suhtunud heaperemehelikkult tööandja varasse. Eestis on libedat aega u 5 kuud aastast, mistõttu ei ole töötaja märgitud tee libedus rikkumist vabandav. Seega ei pidanud hageja kostjale tulemustasu määrama ja ei ole kollektiivlepingut rikkunud. 2(5)

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus jätab hagiavalduse ja vastuhagi rahuldamata.
8.Kohus lahendab esmalt kostja 13.10.2021 menetlusliku taotluse kostja ülekuulamiseks lihtmenetluses liiklusõnnetuse asjaolude kohta ja tema ütluste arvestamist tõendina TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel. Hageja vaidleb taotlusele vastu. Esiteks on asja materjalide juures kostja seletus liiklusõnnetuse asjaolude kohta ning teiseks oleks kostja saanud oma väiteid tõendada muude dokumentaalsete tõenditega. Kohus jätab kostja taotluse rahuldamata. Kohus ei ole määranud lahendada käesolevat asja lihtmenetluses ning seetõttu ei saa kostjat lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel üle kuulata.
9.Kohus täitis 23.09.2021 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele tõendamiskoormist (tl 147-149).
10.Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). Poolte vahel on 14.04.2000 sõlmitud ümbervormistatud tööleping, mille kohaselt töötab kostja hageja juures alates 17.05.2019 bussijuhina. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole.
11.Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 739,40 eurot, kuna kostja poolt 06.02.2020 põhjustatud liiklusõnnetuses sai kostja juhitud hageja sõiduk kahjustada. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (TLS § 72 ls 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohus peab hageja kahjunõude lahendamiseks tuvastama 1) kehtiva võlasuhte, 2) rikutud kohustuse, 3) kostja süü, 4) kahju tekkimise, 5) põhjusliku seose kahju ja rikutud kohustuse vahel, 6) kahju ettenähtavuse lepingu sõlmimisel ja 7) et kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kehtiv tööleping, hagejale tekkis kahju ja kahju tekkis ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks.
12.Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Hageja kohustus on välja tuua rikkumine ja seda tõendada. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara (TLS § 15 lg 1 p 5). Esitatud asjaoludel kahjustas kostja hageja vara ehk tekitas hagejale kuuluvale bussile kahju, millest võib tuleneda lepingu rikkumine. Hageja poolt pärast kohtu selgitamiskohustust esile toodud LS § 33 lg 2 p 8 rikkumine kostja poolt, ei ole käsitletav lepinguliste kohustuste rikkumisena.
13.Hagis esitatud asjaoludel vormistati kostjale ametijuhend alles pärast kahju tekkimise aluseks olevat õnnetust, mistõttu ei saa rikutud kohustus tuleneda ametijuhendist. TLS § 16 ei sätesta eraldiseisvat hoolsuskohustust, vaid selgitab hoolsuse määra, mida tuleb arvesse võtta töötaja vastutuse ulatuse määramisel. Seetõttu saab hagis esitatud õiguslikest põhjendustest alternatiivne rikkumine tuleneda üksnes Bussijuhi teatmikust tulenevast kohustusest järgida ohutuid juhtimisvõtteid ja kasutada juhtimisvõtteid vastavalt liiklus-, ilma- ja teeoludele. Kohustuse olemasolu ja rikkumist peab tõendama hageja.
14.Kostja esitas vastuväite, et Bussijuhi teatmiku tutvustamise kohta andmed puuduvad. Kui Bussijuhi teatmikku ei olnud kostjale tutvustatud, ei saa sellest tulenevad kohustused kostjale kehtida. Hagejal tekib kohustus tõendada oma väiteid juhul, kui kostja vaidleb neile vastu. 3(5)

Kostja pole esitanud vastuväidet, et temale Bussijuhi teatmikku ei tutvustatud, vaid et selle kohta andmed puuduvad. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2). Kohus selgitas et juhul kui kostja täiendavate selgituste määramise tähtaja jooksul selgesõnalist vastuväidet, et temale Bussijuhi teatmikku ei tutvustatud, ei esita, loeb kohus teatmiku tutvustamise asjaolu kostja poolt omaks võetuks ja hageja ei pea seda tõendama. Kostja esitas 13.10.2021 vastuväite, et temale ei ole Bussijuhi teatmikku tutvustatud (tl 151). Seega tuli hagejal tõendada, et kostjale tutvustati Bussijuhi teatmikku. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Kohtule esitatud Liiklusjärelvalve osakonna juhataja e-kirja kohaselt kostja allkirja teatmiku tutvustamise kohta ei ole (tl 154). Liiklusjärelvalve osakonna juhataja kinnituse kohaselt tutvustatakse kõigile töötajatele tööle võtmisel Bussijuhi teatmikku ning allkirja vastu teatamine on liigne bürokraatia ning ajakulu. Tööandja kodulehel on (parooliga sisenemisel) kättesaadav Bussijuhi teatmik (tl 156 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud tõend ei tõenda seda, et kostjale on tutvustatud Bussijuhi teatmikku. Tuvastamist leidis, et kostja allkirja teatmiku tutvustamise kohta ei ole. Seega ei ole tõendamist leidnud, et kostja on enda kohustusi rikkunud. Vastavalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.

15.Eeltoodust tulenevalt hageja kahjunõue 739,40 eurot rahuldamisele ei kuulu. Vastuhagi
16.Tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 1 p 2). Kostja nõuab tulemustasu välja mõistmist summas 137,88 eurot. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kollektiivlepinguga on tulemustasu ette nähtud. Hageja leiab, et tulemustasu maksmise eeldused ei olnud täidetud, sest kostja põhjustas liiklusõnnetuse. Kostja leiab, et tulemustasu maksmist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Tegemist on õigusliku vaidlusega kollektiivlepingus sätestatud lepingutingimuste kohaldamise üle.
17.Tulemustasu maksmine on sätestatud kollektiivlepingus, mille p 8.10 kohaselt makstakse sõidukijuhtidele tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise juhendile (tl 104). Tulemustasu määramise korra punktist 1 nähtuvalt võetakse igakuise tulemustasu määramisel arvesse heaperemehelikku suhtumist sõidukisse ning tööalaste eeskirjade, juhendite ja teiste juhiste täitmist (tl 109 pöördel). Lisatasu määramise otsusest nähtuvalt ei makstud kostjale veebruaris 2020 lisatasu, kuna ta oli põhjustanud süülise avarii (tl 145). Vaidlus puudub selles, et hagejale tekkis kahju ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks. Asjaolu, et kohus ei tuvastanud kostja poolset kohustuse rikkumist, ei tähenda seda, et kostja tegevuse tõttu ei saanud kannatada kostja kontrolli all olev buss.
18.Lisa 3 kohaselt makstakse sõidukijuhtidele tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise juhendile, mille p 2 ja 3 kohaselt ei maksta tulemustasu joobeseisundi tuvastamisel, tööandja ja kaastöötajate vara vargusel, töölt põhjuseta puudumisel ja kirjaliku hoiatuse olemasolul. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole toime pannud ühtegi nimetatut rikkumist ja talle ei ole tehtud hoiatust. Kohus on aga seisukohal, et lisa 3 p 1 alusel saab teatud juhtudel lisatasu vähendada või jätta üldse välja maksmata, so vähendada 0-ni. Kohtu hinnangul ei sätesta kollektiivleping konkreetselt, et hagejal on kohustus kindlasti maksta lisatasu ning lisatasu maksmine on välistatud üksnes p 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemisel. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus jätta lisatasu maksmata, kuna hagejale tekkis kahju ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt lisatasunõue rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue.

4(5)

MENETLUSKULUD

20.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata. Seega tuleb hagiavalduse menetluskulud jätta hageja kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda.
21.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagejal ja kostjal õigusabikulud puuduvad. Seega ei ole vaja kindlaksmäärata menetluskulude rahalist suurust.
22.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-25-22503/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja