Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

poolt ei edastatud. Kostja selgitas seisukohas, et 07.09.2021 seisuga on võlgnevus tasutud ning hoopis hagejal on võlgnevus kostja ees. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. 24.11.2021 esitas hageja kohtule seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitas, et kostjal oli küll ühele korterile tehtud ettemaks, kuid teise korterite kommunaalmaksete osas esines siiski võlgnevus. Hageja kinnitas, et seisuga 07.09.2021 on kostja oma võlgnevuse hagejale tasunud. Hageja teavitas kohut, et loobub hagis esitatud nõuetest kostja vastu ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 10.12.2021 selgitas kostja kohtule, et kostja ei ole kunagi loobunud kommunaalkulude maksmisest vaid ootas hageja pearaamatupidaja ja juhtkonna vastust seoses korrigeerimist vajavate arvetega. 22.12.2021 teavitas hageja veelkordselt kohut, et kuivõrd kostja on võlgnevuse tasunud, loobub hageja hagiavalduses esitatud nõuetest kostja vastu. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis põhjendavad menetluskulude jaotamist TsMS § 168 lg 4 toodud reeglist erinevalt.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Käesoleval juhul on kostja küll pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud, kuid korrigeeritud arveid vastavalt kostja järelepärimisele hageja esitanud ei ole. Kostjale kuulub aadressil Valdeku tn 105, Tallinn kolm korterit (korter number x, x ja x). Kostja on teostanud kommunaalmakseid selliselt, et tasus korteri nr x ja x kommunaalarvete katteks 20.04.2021 723,15 eurot, kuid makse võeti hageja poolt arvesse korteri nr x kommunaalkulude ettemaksuna viitenumbri ebaõigsuse tõttu. Kostja võttis hagejaga ühendust ja palus hagejal arveid korrigeerida, kuid hageja kostjale korrigeeritud arveid ei esitanud. Hageja aga tõi välja, et isegi kui ettemaks oleks jaotatud kahe võlgu oleva korteri kommunaalmaksete katteks, esineks kostjal siiski võlgnevus hagis väljatoodud summas. Kohus, arvestades asjaolu, et kostja on küll võlgnevuse tasunud pärast hagiavalduse esitamist, kuid hageja ei ole vastanud kostja järelepärimisele korrigeeritud arvete edastamise ning ühele korterile tehtud kommunaalkulude ettemaksu jaotamise osas teiste korterite võlgnevuste katteks, peab kohaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pahatahtlikult või põhjendamatult keeldunud kommunaalmaksete tasumisest. Seega oleks hagist loobumisel menetluskulude üksnes kostja kanda jätmine ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hagilt on riigilõivu tasutud 175 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on hagejal õigus taotleda kohtult poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.