2-21-18077/5 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.Hageja Eesti Haigekassa esitas 17.11.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse V Bi vastu ravikindlustushüvitise hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tekitas V B 21.04.2021 X S tervisekahjustusi, mida tõendab Viru Maakohtu 16.06.2021. a otsus nr 1-21-3913. Kannatanu vajas tekitatud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. Kannatanule osutati tervishoiuteenuseid. Aset leidis kindlustusjuhtum ja hageja võimaldas kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi, mida tõendavad tervishoiuteenuste osutajate poolt Eesti Haigekassale esitatud raviteenuste arve ja mis on arve esitajale hageja poolt summas 63,68 eurot tasutud: Narva Haigla SA raviteenuste arve seeria/nr A21057320 alusel 63,68 eurot. Samast juhtumist tingituna hageja on kannatanule võimaldanud ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 00124671 alusel 467,28 eurot. Kannatanu sai hagejalt ravikindlustushüvitisi 530,96 eurot. Hageja saatis 20.09.2021 väljastusteatega kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta. AS Eesti Post andmetel on kostja nõudeavalduse kätte saanud. Nõudesumma on senini tasumata. Hagi esitamise seisuga on hagejale ravikindlustushüvitistest hüvitamata 530,96 eurot. Ravikindlustushüvitis on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 25 lõike 1 kohaselt kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lõike 1 kohaselt tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Kannatanu oli ravikindlustuse andmekogu andmetel ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS-i alusel. Tervishoiuteenuse osutajad olid hageja lepingupartnerid. Kannatanule võimaldatud tervishoiuteenuseid osutati meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu. Lisana 1 esitatud otsus ning raviteenuste arve tõendavad, et kannatanule tekitas tervisekahjustused ja kannatanul tekkisid tervisekahjustused ning nende tekitamise ja tekkimise eest vastutavaks ning seeläbi kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutavaks isikuks on kostja. Kostja tegevusest, kannatanu noaga löömine, tulenevalt tekkisid kannatanul tervisekahjustused (torke-lõikehaav alaselja vasakpoolses piirkonnas), mille tõttu vajas ja sai kannatanu hagejalt ravikindlustushüvitisi (tervishoiuteenuse osutamine, ajutise töövõimetusehüvitis) ja hagejal tekkisid kulud. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Süü vormid on VÕS § 104 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Kahju tekitaja ei vastuta VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja tegu on õigusvastane tegu, kuna ta tekitas kannatanule tervisekahjustusi. Õigusvastaselt kahju tekitamise korral õigusvastaselt käitunud isiku süüd VÕS § 1050 lõike 1 sätestatud kahju õigusvastase tekitaja süü presumptsioonist tulenevalt eeldatakse. Kannatanule tervisekahjustuste tekitamine ei ole tavapärases käitumises vajaliku hoolsusega käitumine. Seega on kostja VÕS § 104 mõistes süüdi. Kui kostja ei oleks kannatanule tervisekahjustusi tekitanud, ei oleks kanntanule tervisekahjustusi tekkinud ja hageja lepingupartnerid ei oleks osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Kui ei osutata tervishoiuteenuseid, puudub hageja lepingupartneril alus raviarve, retsepti ja töövõimetuslehe koostamiseks ning arve, retsepti ja töövõimetuslehe hagejale esitamiseks ning hageja ei pea kannatanule võimaldama ravikindlustushüvitisi. Hagejale on esitatud tasumiseks kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest raviteenuste arved ja töövõimetuslehed, millised hageja on tasunud ja seeläbi võimaldanud kannatanule ravikindlustushüvitisi. Kostja tegevuse, kannatanu2(3)