2-21-13577/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu põhjendused Tartu Maakohtu menetluses on Renovum OÜ (hageja) hagi Panda OÜ (kostja I) ja K. K. i (kostja II) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on 04.12.2018 AB Kreditex AS-i (liisinguandja) ja kostja I vahel sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisinguleping nr XXX ja liisinguandja ja kostja II vahel 17.01.2018 sõlmitud käendusleping nr XXX, mille kohaselt kostja II vastutab liisinguvõtja poolt tagastamata krediidi summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti liisinguvõtjalt võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest solidaarselt liisinguvõtjaga summas kuni 37 000 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjatele 13.10.2021 avalikult kätte toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jäämist. Hagiavaldusest nähtuvalt oli käenduslepingu järgi kostja II vastutuse maksimumsumma 37 000 eurot. Hageja palub kostjatelt välja mõista edasiulatuva viivise määraga 29,05% aastas, ega ole viivisenõuet käendaja vastutuse maksimumsummat arvestades piiranud.

Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p 12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja vastutuse piirmäära, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval juhul ei ole hageja aga hagiavalduses tuginenud kostja II kui käendaja enda viivitusele. Hagis on tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostja II vastutab käendajana solidaarselt laenusaajaga. Seega leiab kohus, et kostjalt II edasiulatuvalt välja mõistatavat viivist tuleb piirata 20 197,80 euroga (käendaja vastutuse maksimumsumma 37 000 eurot - 16 802,20 eurot). Arvestades hagi rahuldamise ulatust jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostjate kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõivu 750 eurot ning lepingulise esindaja kulu 480 eurot (tunnihind 120 eurot, ilma käibemaksuta, ajakulu kokku 4 töötundi nõude asjaolude ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks ning kohtusse esitamiseks). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 990 euro ulatuses – riigilõiv 750 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot seoses hagiavalduse koostamise ja esitamisega, arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse sisu ja mahtu, mis vastab lepingulise esindaja tasule 2 töötunni eest (TsMS § 175 lg 1). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik