Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. detsember 2021, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-7596
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Ti vastu kompromisslepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
7869,02 eurot
Menetlusosalised
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves, PlusPlus Legal OÜ Kostja: A T
Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (hageja) hagi A Ti vastu (kostja). Hageja nõuab kostjaga 08.12.2018 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest 24700496 (aluseks leping Väikelaen Nr. 14-067661-VL, 03.09.2014) tulenevat kompromissisumma võlgnevust 5584,98 eurot (sh põhinõue 3628,65 eurot ja enne 08.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivis 1956,33 eurot), viivist põhinõudelt alates 16.07.2019 kuni hagi esitamiseni 12.05.2021 summas 1454,36 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja viivist põhinõudelt 3628,65 eurot alates 13.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot koos viivisega
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
Kostjale postiteenuse vahendusel väljastusteatega kostja elukoha aadressil saadetud hagimaterjalid on vastu võtnud 04.06.2021 kostja elukaaslane. Seega on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale TsMS § 312. § 313 lg 2, § 322 lg 1 kohaselt kätte toimetatud 04.06.2021. Kostja oli kohustatud esitama kohtule vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Määratud tähtajaks kostja kohtule nõutud vastust ei esitanud.
Juhindudes TsMS § 407 lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hagiavalduses märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud ja hageja nõue tuleb rahuldada.
Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kohtu selgitused kostjale
Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulud jäävad praegusel juhul hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõivu 475 eurot ja kantud õigusabikulu 420 eurot hüvitamist. Riigilõiv kuulub vastavalt TsMS § 138 lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb hagejale hüvitada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja Plus Plus Legal OÜ jurist Tarvo Ilves. Hageja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulisel esindajal kulunud hageja esindamiseks, sh dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsiks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks kokku 3,5 tundi, õigusteenuse tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on
hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aeg ülepaisutatud. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatava tüüphagiga, milles sisuliselt muudetakse peamiselt arvandmeid. Tõenäoliselt on hagi koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks piisav aeg 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot (sh käibemaks), s.o 180 eurot. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja käibemaksukohustuslane ega saa tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 655 eurot (sh riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale välja mõistetud menetluskulude hüvitiselt kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude hüvitise 655 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.