Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 22.detsembril 2021 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus
Kohtuasi Tsiviilasja hind
S. S. hagi Jamare OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks 14 356,06 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: S. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post xxxx)
2-20-15171
Kostja: Jamare OÜ (registrikood 12668915, asukoht Õismäe tee 16-65, 13511 Tallinn) seaduslik esindaja M. G. Kohtuistungi aeg
01.detsember 2021
Resolutsioon
S. S.i hagi Jamare OÜ vastu saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitise väljamõistmiseks rahuldada osaliselt ja välja mõista Jamare OÜ-lt 12 080,45 eurot (kaksteist tuhat kaheksakümmend eurot ja 45 senti brutosummas) S. S.i kasuks
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta 84% ulatuses Jamare OÜ ja 16% ulatuses S. S.i kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Menetlus töövaidluskomisjonis
1.S. S. (edaspidi ka hageja või töötaja) palus 16.07.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi ka TVK) Jamare OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu esitatud avalduses välja mõista töötasu perioodi 01.10.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku brutosummas 12 756,06 eurot, puhkusehüvitise perioodil 03.06.2019 kuni 30.06.2020 30,22 eurot kasutamata kalendripäeva eest brutosummas 1600 eurot ning hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel brutosummas 4536 eurot.
TVK rahuldas avalduse osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 01.10.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku brutosummas 12 756,06 eurot ning puhkusehüvitise brutosummas 1600 eurot. TVK jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks.
3.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 16.10.2020 kohtule hagiavalduse vaidluse uueks
läbivaatamiseks osas, millega hageja avaldus tema vastu rahuldati. Hageja ei vaidlustanud TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul avaldust osas, mis lahendati tema kahjuks, mistõttu see jõustus osaliselt. Hageja nõue
4.Hageja palus kohtule kostja vastu esitatud hagis välja mõista kostjalt hageja kasuks ning esitas kohtule hagiavalduse töötasu ajavahemiku 01.10.2019 kuni 30.06.2020 eest kokku brutosummas 12 756,06 euro ning puhkusehüvitise brutosummas 1600 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
5.Hagiavalduse kohaselt asus hageja kostja juurde tööle 03.06.2019 ning töötas kuni 30.06.2020 torulukksepana ning torulukkseppade rühma juhina erinevatel objektidel. Pooled sõlmisid kirjaliku töölepingu ning kostja tegi hagejale lühiajalise Eestis töötamise registreeringu. Kokkuleppe kohaselt oli hageja töötasu 9 eurot tunnis (neto). Kostja jättis hagejale töötasu maksmata alates 01.10.2019 kuni 31.12.2019, alates 01.02.2020 kuni 31.03.2020 ning alates 01.05.2020 kuni 30.06.2020, kokku jäi saamata töötasu brutosummas 12 756,06 eurot. Kogu töötamise aja jooksul tasus kostja hagejale töötasu kuus korda, kokku 9213,83 eurot. 30.06.2020 palus kostja hagejal allkirjastada poolte kokkuleppel töölepingu lõpetamine ning lubas pärast seda tasuda saamata jäänud töötasu, mida ta aga ei teinud. Seepeale ütles hageja 15.07.2020 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, põhjuseks töötasu maksmata jätmine. Kostja vastuväidete kokkuvõte
6.Kostja palus hagi rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid, mh kui palju ta on töötanud ja millistel kuupäevadel. Samuti ei ole selge, kuidas hageja on arvutanud välja tasumisele kuuluva töötasu summa. Dokumenti pealkirjaga „Töötasu arvutuskäik“ ei saa käsitada tõendina. Ka muud hagiavalduse juurde lisatud dokumendid ei ole nummerdatud ega pealkirjastatud ja neile on raske vastu vaielda, kuna pole selge, mis dokumendiga on tegemist, mis on dokumendi allikas. Kostja väitel töötas hageja kostja juures alates 17.10.20191 kuni 30.06.2020 ja lahkus poolte kokkuleppel 30.06.2020. Töölepingus ei ole näidatud ning hageja ei teatanud kirjalikult oma arvelduskonto numbrit, kuna Eesti pangad ei soovinud avada hageja nimele arvelduskontot ja hageja pöördus kostja poole palvega maksta töötasu sularahas. Kostja tuli hageja palvele vastu ning korraldas töötasu maksmise sularahas, deklareerides kogu väljamastava töötasu kohta käivad maksud, vormistades vajalikud orderid ja kajastades vajalikud andmed raamatupidamises.
7.Kostja on tasunud hagejale 12.2019 – 2240,85 eurot, 01.2020 – 2103,66 eurot, 02.2020 – 1500,66 eurot, 03.2020 – 2197,98 eurot, 04.2020 – 2140,70 eurot, 05.2020 – 1289,38 eurot, 06.2020 – 2679,53 eurot, 07.2020 – 2540,65 eurot. Kostja võiks arutada hagejaga üksnes töötasu ja puhkusehüvitise nõuet brutosummas 4297,61 eurot, mille arvestus on tuletatav eespool toodud dokumentaalsetest tõenditest. Kohtuotsuse põhjendused
8.TLS §-de 1 lg 1, 5 lg 1 p 5, 28 lg 2 p 2 tulenevalt peavad töötaja ja tööandja vahel töölepingu sõlmimisel kokku lepitud töölepingu tingimused ja töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus
dokumendis, need tingimused on mõlemale poolele täitmiseks kohustuslikud ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 84 lg 1 sätestab, et töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
9.Hageja esitatud töölepingust I ja töölepingust II nähtub, et hageja töötasu töölepingu I järgi alates 03.06.2019 oli netosummas 8,40 eurot tunnis ning töölepingu II kohaselt oli töötasu alates 17.10.2019 netosummas 9 eurot tunnis, mille pidi tööandja tasuma töötaja pangakontole. Töölepingutes oli töötaja töökoormus reguleerimata, kuid pooled olid kokku leppinud, et töötaja töötab vastavalt tööajagraafikule (töölepingute punktid 3). Väljavõttest tööandja tööaja arvestuse programmist, tööaja arvestuse ekraani kuvatõmmistest ja hageja 03.07.2020 kirjast kostjale nähtub hageja arvestatud tööaja maht ning, et hageja esitas tööandjale töötasu nõuded 2019 oktoobri eest 1998 eurot, 2019 novembri eest 1764 eurot, 2019 detsembri eest 1656 eurot, 2020 jaanuari eest 117 eurot, 2020 veebruari eest 1741,14 eurot, 2020 märtsi eest 1685,16 eurot, 2020 mai eest 2003,40 eurot ning 2020 juuni eest 1791,36 eurot, kokku 12 756,06 eurot(brutosummas).
10.Kostja vastuväidete kohaselt töötas hageja kostja juures alates 17.10.20191 kuni 30.06.2020, mil ta lahkus firmast poolte kokkuleppel. Kostja ei ole tõendanud oma TVK-s esitatud vastuväiteid, et tööleping ajavahemiku 03.06.2019- 17.10.2019 oleks tühistatud. Seega loeb kohus hageja esitatud töölepingute alusel tõendatuks, et hageja töötas kostja juures kahe töölepingu alusel.
11.Kostja möönab tema poolt esitatud töötasude arvestuste ja väljamaksete alusel, et hagejal võib olla töötasu ja puhkusehüvitise nõue 4297,61 eurot (brutosummas) jättes täpsustamata, milliste kuude töötasust või millises suuruses puhkusehüvitisest see koosneb.
12.TSD deklaratsioonidest nähtub iga kuu hageja kohta esitatud palga väljamakse summa ja väljamakse saaja. Esitatud deklaratsioonidest nähtub, et kostja on tasunud hagejale 12.2019 – 2240,85 eurot, 01.2020 – 2103,66 eurot, 02.2020 – 1500,66 eurot, 03.2020 – 2197,98 eurot, 04.2020 – 2140,70 eurot, 05.2020 – 1289,38 eurot, 06.2020 – 2679,53 eurot, 07.2020 – 2540,65 eurot. Kostja ei ole esitanud TSD deklaratsioone ajavahemiku 01.10.2019 – 01.12.2019 kohta, mille osas on hagejal nõue kokku 3762 eurot. Kostja töötasu arvestuste kohaselt on hagejale arvestatud ja tehtud väljamakseid 2019 IV kvartalis perioodil oktoober-detsember 2019 kokku 5229,16 eurot ja 2020 kokku 12 626,00 eurot.
13.TLS § 43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Kuna pooled ei ole esile toonud ning töölepingutest ei nähtu, et hageja oleks tööle võetud osalise tööajaga, siis asub kohus seisukohale, et hageja töötas kostja juures ning kostjal oli kohustus kindlustada ta tööga täistööajaga töölepingutes kokkulepitud tunnitasuga perioodil 01.10.2019 – 16.10.2019 8,40 (neto) eurot ja alates 17.10.2019 9 eurot (neto). Seega pidi kostja 2019 ja 2020 kalendaarset tööajafondi arvestades hagejale tasuma töötasu kokku netosummas 10 274,40 eurot /brutosummas 13 051,83 eurot.
14.Pangakonto väljavõtteid ei ole kohtule esitatud ja kostja vastuväidetest nähtuvalt maksti töötajale töötasu välja sularahas. Kostja esitatud tõenditest – palgalehtedest ega kassa väljamineku orderitest ei nähtu, et hagejale oleks deklaratsioonides ja palgaarvestustes arvestatud ja väljamaksmisele kuuluvad töötasud tegelikult sularahas välja makstud, sest
kassa väljamineku orderitel puuduvad valdavalt hageja allkirjad. Ainus väljamakse kassa väljamineku orderi järgi, millel on hageja allkiri, on tehtud 30.juunil 2020 töötasu 2109,33 euro väljamaksmise kohta. Väljamakse ei vasta hageja arvestusele aga vastab kostja 1.30.06.2020 töötasu arvestusele 2275,61 eurot (brutos) ja väljamaksmisele kuuluvale summale 2109,33 eurot (netos). Järelikult ei ole kostja tõendanud hagejale hagiavalduses nõutud töötasu väljamaksmist perioodide 01.10.2019 – 31.12.2019 ja 01.02.2020 – 31.03.2020 ning 01.05.2020 eest.
15.Kuivõrd poolte esitatud tõendid tööaja arvestuse ja väljamaksete kohta on omavahel vastuolulised, siis lähtub kohus TLS § 43 lg-st 1, mille kohaselt pidi tööandja kindlustama hagejale vaidlusalusel perioodil täistööajaga koormuse ja vastavalt sellele maksma töötasu arvestuslikult 13 051,83 eurot (brutosummas). Kuna hageja esitas töötasu nõude 12 756,06 eurot (brutosummas) ja kostja on tõendanud töötasu sularahas väljamakse 2275,61 eurot, siis kuulub hageja töötasu nõue rahuldamisele osaliselt (12 756,06 -2275,61) 10 480,45 eurot (brutosummas).
16.Hageja puhkusehüvitise nõue puudutab perioodi 03.06.2019 kuni 30.06.2020 eest 1600 eurot (brutosummas). Vastaspool tunnistab puhkusehüvitise nõuet brutosummas 1032,83 eurot. TLS § 84 lg 1 sätestab töösuhtest tulenevate kõikide nõuete sissenõutavaks muutumise ajaks töölepingu lõppemise kuupäeva. TLS § 71 järgi on tööandja kohustatud töölepingu lõppemisel hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Seega on puhkusehüvitise väljamõistmise eelduseks töölepingu lõppemine. Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse tööandja poolt tehtud kandest nähtub, et hageja on registreeritud kostja juures töölepingu alusel tööle alates 17.10.2019 kuni 30.06.2020. Töösuhte lõppemise osas TLS § 79 alusel 30.06.2020 kohtus vaidlus puudub, mistõttu on hageja puhkusehüvitise nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas puhkusehüvitise nõude 30,22 kalendripäeva eest 1600 eurot (brutosummas). Kostja ei ole tõendanud hagejale lõpparve ja puhkusehüvitise maksmist, järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis 30,22 kalendripäeva ulatuses 1600 eurot (brutosummas).
17.Kohustuse rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista töötasu 10 480,45 eurot ja puhkusehüvitis 1600 eurot, kokku 12 080,45 eurot (brutosummas). Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagihinda arvestades tuleb jätta hagimenetluse kulud 84% ulatuses kostja ja 16% ulatuses hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses
menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.