Swedbank AS hagi Levikom Eesti OÜ, T. P., P. P. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
427 035,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Birgit Juhanson (e-post: [email protected]); Kostja I: Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473; asukoht Pärnu mnt 139c/2, 11317 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja I seaduslikud esindajad: P. P. (isikukood xxxx) ja T. P. (isikukood xxxx); O. V., prokurist (e-post xxxx); Kostja II: T. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja III: P. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx).
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
23.11.2021 Hageja lepinguline esindaja Birgit Juhanson Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II T. P. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja III P. P.
3.Välja mõista kostjatelt Levikom Eesti OÜ, T. P. ja P. P. solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks põhivõlgnevus summas 300 735,10 eurot, seejuures kostjatelt T. P. ja P. P. solidaarselt mitte enam kui 117 186,41 euro ulatuses.
4.Välja mõista kostjalt Levikom Eesti OÜ hageja Swedbank AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 102 242,06 eurot.
5.Välja mõista kostjalt Levikom Eesti OÜ hageja Swedbank AS kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (300 735,10 eurot) alates 21.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Jätta Harju Maakohtu 22.07.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-11466 kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
7.2.Välja mõista kostjatelt Levikom Eesti OÜ, T. P. ja P. P. solidaarselt hageja Swedbank AS kasuks menetluskulud summas 3450 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3450 eurot) tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Swedbank AS (hageja) esitas 21.07.2021 Harju Maakohtule hagi Levikom Eesti OÜ, T. P. ja P. P. vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt I Levikom Eesti OÜ, kostjalt II T. P. ja kostjalt III P. P. solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 402 977,16 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 300 735,10 eurot ja põhiosalt arvestatud viivisest summas 102 242,06 eurot, seejuures kostja II T. P. ja kostja III P. P. vastutus on piiratud summaga 117 186,41 eurot, mis koosneb täies ulatuses põhivõlgnevusest. Lisaks palub hageja mõista kostjalt I Levikom Eesti OÜ välja viivis protsendina põhinõudelt 300 735,10 eurot alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja Swedbank AS ja Unitcom Eesti OÜ (uue ärinimega Levikom Eesti OÜ, kostja I) 09.03.2016 laenulepingu nr 16-017020-JI (edaspidi Leping), mille p 2.1 alusel võimaldas hageja kostjale I laenulimiiti summas 817 000 eurot. Lepingu p 2.7 järgi leppisid pooled intressimääras 6 kuu Euribor (kuid mitte väiksem kui 0) + 3,900% aastas ja vastavalt lepingu p-le 2.4 laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaks 07.03.2021. Lepingu p 2.6 järgi leppisid pooled laenusumma tagasimaksete tähtpäevadeks kokku iga kuu 22. kuupäev. Vastavalt lepingu p-dele 2.6, 2.10, 6.1 ja 7.4 pidi kostja I tagama, et intressi tasumiseks ja laenusumma tagastamiseks graafikujärgselt maksmisele kuuluvad summad on tähtaegselt olemas kostja I arvelduskontol. Kui arvelduskontol ei ole varaliste kohustuste (v.a intress) täitmise tähtpäeval rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal vastavalt lepingu ple 10.1 õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates lepingu põhitingimustes fikseeritud määras, milleks on lepingu p 2.15 kohaselt 0,150% päevas.
2-21-11466
3.Hageja ja kostja I sõlmisid 16.03.2016 laenulepingu nr 16-017020-JI lisa nr 1, millega muutsid lepingu tingimusi ning leppisid kokku lepingu p-d 2.3, 2.14 ja 2.17.1 uues sõnastuses. Laenulimiidi kasutusse võtmise tähtajana sätestati kuni 31.03.2016, ennetähtaegse tagastamise tasuna 0,500% tagastatavast summast või vastavalt lepingu p-le 2.17.40. Lisaks märgiti kostja I kohustus tasuda Sihtasutus KredEx-i käenduse eest lepingutasu summas 1 593,15 eurot.
4.Hageja ja kostja I sõlmisid 23.01.2019 laenulepingu nr 16-017020-JI lisa nr 2, milles lepiti kokku: 1) Kehtestada lepingu p 2.5 uues sõnastuses tagasiulatuvalt alates 22.01.2019. Lepingu p 2.5 kohaselt sai laenusumma tagasimaksete alguskuupäevaks 22.06.2019; 2) Täiendada lepingut p-ga 2.17.43, mille kohaselt, kui kostja I on hageja või hageja konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingutega sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses üle 10 kalendripäeva, on hagejal õigus ühepoolselt lõpetada lepingu lisa nr 2 alusel võimaldatud maksepuhkus ning õigus ühepoolselt muuta lepingu p 2.5, teavitades, et viidatud punktis nimetatud laenusumma tagasimaksete alguskuupäev on edaspidi viivitusele järgneva kalendrikuu 22. kuupäev, ilma lepingule täiendavat lisa sõlmimata; 3) Täiendada lepingut p-ga 2.17.44, millega lepiti kokku solidaarkäenduses summas 150 000 eurot; 4) Tühistada lepingu p-d 2.17.36, 2.17.37 ja 2.17.38; 5) Seoses maksepuhkuse andmisega tagasiulatuvalt alates 22.01.2019 kannab hageja kostjale I tagasi ajavahemikul 22.01.2019 kuni lisa nr 2 jõustumiseni kostja I arvelduskontodelt lepingu alusel debiteeritud laenusumma tagasimaksed ning lepingu alusel viivisvõlgnevuse katteks debiteeritud viivised; 6) Kinnitati, et pärast eelnimetatud summade arvelduskontole tagasikandmist on kostja I kasutuses olev laenusumma 535 523,80 eurot; 7) Sätestati kostja I kohustus tasuda hagejale ühekordset täiendavat lepingutasu summas 100 eurot.
5.Hageja ja kostja I sõlmisid 21.04.2020 laenulepingu nr 16-017020-JI lisa nr 3, milles lepiti kokku, et seoses laenusumma tagasimaksmise osas maksepuhkuse andmisega on pooled leppinud kokku muuta lepingut nii, et alates lisa nr 3 jõustumisest on laenusumma tagasimaksete alguskuupäevaks 22.10.2020. Lisaks sätestati, et pärast laenusumma tagasimaksete maksepuhkuse andmist hindab hageja iga 3 kuu järel kostja I vajadusi ning võimet täita varalisi kohustusi, selleks on hagejal õigus küsida kostjalt asjakohast informatsiooni ja dokumente. Seejuures on kostjal I õigus igal ajahetkel taotleda hagejalt maksepuhkuse lõpetamist.
6.Lepingu p 2.16.5 kohaselt oli lepingu tagatisteks kostja II T. P. ́i ning kostja III P. P. ́i solidaarkäendus vastavalt käenduslepingule nr 16-017020-KÄ. Lepingu p 2.17.2 kohaselt kohustus kostja I iga kvartal maksma Sihtasutusele KredEx käendustasu 2,400% aastas laenusumma sihtasutuse poolt käendatud osalt üks kvartal ette. Kostja I pidi tagama, et iga kvartal Sihtasutusele KredEx maksmisele kuuluv käendustasu on hageja poolt kostjale I teatatud kuupäeval arvelduskontol.
7.Kostja I kui ühendav ühing ning Uptime Systems OÜ kui ühendatav ühing on ühinenud 28.09.2016 sõlmitud ja 21.10.2016 muudetud ühinemislepingu alusel. Ühinemine jõustus kande tegemisega äriregistrisse, misjärel Uptime Systems OÜ kui ühendatav ühing kustutati.
8.Kostja I ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jäi võlgnevusse nii põhiosa- kui intressimaksetega. Hageja saatis 23.11.2020 kostjale I ja käendajatele (kostja II ja kostja III) teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Nimetatud teatises andis hageja täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks, kuid kuna võlgnevust ei tasutud, siis luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 18.01.2021. Hageja nõue kostja I vastu on
2-21-11466 põhivõlgnevus 300 735,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102 242,06 eurot.
9.09.03.2016 sõlmisid hageja, kostja II ja kostja III käenduslepingu nr 16-017020-KÄ, mille alusel võtsid kostja II ja kostja III endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I lepingust ja lepingu kõigist, sh tulevikus sõlmitavatest, lisadest tulenevate kostja I kohustuste kohane täitmine. Käenduslepingu p 1 järgi oli kostja II ja kostja III vastutuse maksimumsumma 100 000 eurot. 16.03.2016 sõlmiti käenduslepingu lisa, milles kostja II ja kostja III kinnitasid, et käendusleping kehtib ka laenulepingu nr 16-017020-JI lisa nr 1 kohta. 23.01.2019 sõlmitud käenduslepingu nr 16-017020-KÄ lisaga kinnitasid kostja II ja kostja III, et käendusleping kehtib lepingu kõigi, sh sõlmitud ja tulevikus sõlmitavate, lisade suhtes. Laenulepingu nr 16-017020-JI lisa nr 2 p 2.17.44, lisa 3 ja käenduslepingu nr 16-017020-KÄ lisa 1 p 2 ja 4 järgi on kostja II ja kostja III vastutuse maksimumsumma 150 000 eurot. Käenduslepingu p 9 järgi on käendusleping kehtiv kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku tasumiseni.
10.Hageja saatis 14.06.2021 kostjale II ja kostjale III teatise võlgnevuse kohta, milles palus kõik, kuid mitte rohkem kui vastutuse maksimumsummas, lepingust tulenevad võlgnevused hagejale tasuda. Kostja II ja kostja III ei ole kohustust täitnud.
11.Vastavalt käenduslepingu punktile 5 andsid kostja II ja kostja III käenduslepingu allkirjastamisega hagejale nõusoleku ja õiguse võtta kostja II ja kostja III arvelduskonto(de)lt Swedbank AS-is maha kostja I poolt tähtaegselt tasumata käendatava kohustuse makse(d). Hageja on rakendanud nimetatud käenduslepingu p 5, mille tulemusel on kostja II ja kostja III arvelduskontodelt debiteeritud summa 32 813,59 eurot. Seega vastutavad kostja II ja kostja III solidaarselt kostjaga I hagiavalduses esitatud nõude eest summas 117 186,41 eurot, mis koosneb kogu ulatuses põhivõlgnevusest.
12.Koos hagiavaldusega esitas hageja 21.07.2021 kohtule hagi tagamise avalduse, mille Harju Maakohus 22.07.2021 määrusega rahuldas ning seadis kohtulik hüpoteek summas 117 186,41 eurot Swedbank AS-i kasuks kostjale II T. P. kuuluva korteriomandi (registriosa number xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale.
13.Hageja leidis 27.09.2021 menetlusdokumendis, et tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, vaid majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud käenduslepinguga. Seega ei kohaldu antud juhul tarbijat kaitsvad sätted. Mõlemad käendajad olid nii käenduslepingu sõlmimisel kui on ka praegu nii ettevõtte juhatuse liikmed kui ka osanikud.
14.Hageja avaldas enda 08.11.2021 kirjalikus seisukohas, et VÕS § 149 lg 5 annab käendajale õiguse nõuda, et võlausaldaja rahuldaks nõude pandi arvel, ei ole võlausaldajal saneerimiskava kinnitamise korral õigus nõuda kommertspandi ega hüpoteekide realiseerimist. SanS § 45 lg 5 ja § 47 lg 1 on VÕS-i § 149 lg 5 suhtes erisätted, mis välistavad VÕS-i § 149 lg 5 kohaldamise. Hageja kogu nõue Levikom Eesti OÜ vastu on 402 977,16 eurot, kuid käendajate vastu üksnes 117 186,41 eurot, seega ka juhul, kui Levikom Eesti OÜ nõue oleks osaliselt võimalik rahuldada kommertspandi arvel, siis nõue käendajate vastu jääks üles.
KOSTJATE VASTUVÄITED
15.Kostja II T. P. ja kostja III P. P. esitasid 14.09.2021 kohtule vastused nende vastu esitatud hagile. Kostja II ja kostja III ei vaidlusta, et nende ja hageja vahel on sõlmitud tarbijakäendusleping
2-21-11466 võlaõigusseadus § 143 lg 1 mõistes. Siiski leiavad kostja II ja kostja III, et tarbijakäenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirmäär 150 000 eurot on ebamõistlikult suur ning allub seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 kontrollile. Eelkõige piirab sellises summas tagatis kostja II ja kostja III edasist toimetulekut. Hageja kasuks on seatud põhivõlgniku kostaja I varale 04.05.2015 kaks kommertspanti kogusummas 191 735 eurot, mis ületab hageja nõuet. Seega esineb kostjal II ja kostjal III alus võlaõigusseadus § 149 lg 5 sätestatud vastuväite esitamiseks. Kostja II ja kostja III kaaluvad TsMS § 373 lg 1 tulenevalt vastuhagi esitamist tarbijakäenduslepingu kehtetuks tunnistamiseks.
16.Kostja I, kostja II ja kostja III esitasid 08.11.2021 ühised kirjalikud seisukohad. Laenulepingu nr 16-017020-JI p-st 2.16 nähtub, et laenusumma tagatised on järgmised: 1) Sihtasutus KredEx käendus, mille maht on 75% pangale tagasi maksmata laenusummast 2) kommertspant laenusaaja varale 3) pant laenusaaja osale, mis moodustab 100% osakapitalist 4) pant Uptime Systems OÜ osale, mis moodustab 100% Uptime Systems OÜ osakapitalist ja 5) T. P. ja P. P. solidaarkäendus. Tagatised on laenulepingus nimetatud just sellises järjekorras, mis selgelt tähistab tagatiste tähtsuse järjekorda. Hageja kasuks on seatud põhivõlgniku kostja I varale kaks kommertspanti kogusummas 191 735 eurot. Eelnevast nähtub selgelt, et hageja nõue on kogu ulatuses tagatud pandiesemetega ja ka Sihtasutus KredEx käendusega, millest tulenevalt keelduvad kostja II ja kostja III käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmisest.
17.VÕS § 149 lg 5 sätestab, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Õigus nõuda nõude rahuldamist pandi arvel tähendab käendaja õigust keelduda käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest võlausaldaja ees. Täitmisest keeldumise õigus eksisteerib ajaliselt kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni. Käendaja võib lõikele 5 viidates käenduslepingu täitmisest keelduda pandi ulatuses ehk ulatuses, milles pandipidajast võlausaldaja nõue eelduslikult kuuluks pandi realiseerimise korral rahuldamisele realiseerimisest saadu arvel. Ka lõikest 5 tuleneva vastuväite esitamise korral kehtib põhimõte, et käendaja peab selle esitama hiljemalt võlausaldajaga käendaja vastutuse üle peetava kohtumenetluse käigus, pärast käendaja vastutust tuvastava kohtuotsuse jõustumist ei ole käendajal täiemenetluse formaliseerituse printsiibi kohaselt võimalik vastuväidete esitamise kaudu täitemenetluse läbiviimist vältida. Antud juhul on hageja nõue tagatud ja seega ei ole põhjendatud ka käendajatelt võlgnevuse nõudmine ja esineb alus VÕS § 149 lg-st 5 sätestatud vastuväite esitamiseks, mille kostjad II ja III ka esitavad.
18.Kostjate II ja III ning hageja vahel on sõlmitud tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 mõistes ning kostjad II ja III leiavad, et tarbijakäenduslepingus kokkulepitud vastutuse piirmäär 150 000 eurot on ebamõistlikult suur. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hullgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest kogenematusest või muust sellisest asjaolust ja kui 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimsutel või 2) pooltele tulenevate vastustikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 sedastab, et kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Antud juhul on selge, et eraisikutest
2-21-11466 käendajatelt 150 000 euro suuruse käenduse nõudmine on ebamõistlikult suur ning heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega on kostjad II ja III seisukohal, et tulenevalt TsÜS § 86 on kostjatega II ja III sõlmitud käenduslepingud tühised. Kostjad II ja III viitavad Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.01.2018 lahendile tsiviilasjas nr 2-14-21710/105. Kostjate II ja III hinnangul on käenduse maksimumsumma ebamõistlikult suur ning seega on käenduslepingud vastuolus heade kommetega.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus märgib, et kostjad esitasid 20.12.2021 taotluse kohtuotsuse tähtaja edasilükkamiseks kuni 31.01.2022. Kostjad põhjendavad oma taotlust võimaliku investori leidmisega. Hageja ei pea kostjate taotlust otsuse tegemise edasilükkamiseks põhjendatuks. Kohus jätab kostjate taotluse kohtuotsuse tegemise tähtaja edasilükkamiseks rahuldamata. Kohus võimaldas pooltele 23.11.2021 kohtuistungil kompromissi sõlmimiseks niigi pikendatud üle 20-päevase tähtaja kohtuotsuse tegemiseks (tl 125) ning ei näe alust antud tähtaega veelgi pikendada. Kohus peab arvestama ka hageja huve, et kohus teeks otsuse mõistliku aja kestel ega lükkaks otsuse tegemist üle seaduses ettenähtud piiride. TsMS § 452 lg 4 on sätestatud, et otsuse võib hiljem kui 20 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kohtuasja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 40 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Kohus märgib, et isegi juhul, kui kostjad leiavad investori, kes suudab kostja(te) võlad kustutada, siis käesolev kohtuotsus sellele takistusi ei sea. Kompromissi on võimalik sõlmida ka pärast käesoleva otsuse tegemist ning kui kohus kompromissi kinnitab ja menetluse lõpetab, kuulub käesolev kohtuotsus tühistamisele (TsMS § 431 lg 2).
20.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Vaidlus puudub selles, et hageja on sõlminud kostjaga I laenulepingu nr 16017020-JI ning et laenulepingust ja selle lisadest tulenev hageja nõue kostja I vastu on kokku 402 977,16 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 300 735,10 eurot ja põhiosalt arvestatud viivisest summas 102 242,06 eurot (vt tl 7-19, tl 26). Samuti puudub vaidlus selles, et hageja sõlmis kostjatega II ja II käenduslepingu nr 16-017020-KÄ ja selle lisad, millega kostjad II ja III käendasid eelviidatud laenulepingust tulenevate kostja I kohustuste kohast täitmist vastutuse maksimumsummaga 150 000 eurot (tl 27-32). Vastavalt käenduslepingu punktile 5 andsid kostja II ja kostja III käenduslepingule allkirjastamisega hagejale nõusoleku ja õiguse võtta kostja II ja kostja III arvelduskonto(de)lt Swedbank AS-is maha laenusaaja poolt tähtaegselt tasumata käendatava kohustuse makse(d). Hageja on rakendanud nimetatud käenduslepingu punkti 5, mille tulemusel on kostja II ja kostja III arvelduskontodelt debiteeritud summa 32 813,59 eurot. Seega hageja nõue kostja II ja kostja III vastu on 117 186,41 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest. 23.11.2021 kohtuistungil kinnitasid kostjad, et võlasummade osas vaidlust ei ole (tl 123 pöördel).
21.Kostja I ei täitnud kohaselt laenulepingust tulenevaid kohustusi ning jäi võlgnevusse nii põhiosa- kui intressimaksetega. Hageja saatis laenusaajale ja käendajatele 23.11.2020 teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse (tl 20-25). Nimetatud teatises andis hageja kostjale I täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks, kuid kuna võlgnevust ei tasutud, siis luges hageja laenulepingu ühepoolselt ülesöelduks alates 18.01.2021. Kostjad laenulepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole.
2-21-11466
22.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 on sätestatud, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna hageja on pooltevahelise laenulepingu seaduses ettenähtud korras üles öelnud, on hageja nõue kostja I vastu laenu tagastamiseks muutunud sissenõutavaks. Kostja I pole hageja nõuet laenu tagastamiseks täitnud, mistõttu oli hageja õigustatud pöörduma võla väljanõudmiseks kohtu poole. Arvestades eeltoodut kuulub hageja põhinõue kostja I vastu rahuldamisele.
23.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja nõue kostjate II ja III kui laenu käendajate vastu. Käenduslepingu kohaselt kohustusid kostjad vastutama hageja ees solidaarselt kostjaga I sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevate kohustuste täitmise eest rahalise vastutuse maksimumsummaga 150 000 eurot (tl 31), mis on kooskõlas hageja poolt käesolevas menetluses kostjatelt II ja III nõutava summaga. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kuna kostja I ei ole oma kohustusi hageja ees täitnud, siis on täitmata kohustuste eest solidaarselt vastutavad ka kostja II ja kostja III. VÕS § 145 lg 1 on sätestatud, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
24.Põhjendamatu on kostjate II ja III viide endale kui tarbijale. Asjas esitatud tõenditest järeldub, et kostjad II ja III ei sõlminud käenduslepingut tarbijana. Kostjad II ja III on kostja I juhatuse liikmeks ja äriregistri andmetel tegelikeks kasusaajateks, mistõttu olid nad käenduslepingut allkirjastades kostja I majandustulemustest isiklikult huvitatud. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbijaks võlaõigusseaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega. Puuduvad andmed ja kostjad ei ole tuginenud sellele, et kostjad II ja III oleks sõlminud käenduslepingu tarbijana oma isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. Arvestades eeltoodut ei kohaldu kostjatele II ja III antud juhul võlaõigusseaduse tarbijasuhete regulatsioon, välja arvatud VÕS § 143 osas. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on käenduslepingus kokku lepitud käendajate vastutuse rahalises maksimumsummas 150 000 eurot (vt tl 31).
25.Alusetud on kostjate II ja III etteheited, justkui oleks käendajate rahalise vastutuse maksimumsumma 150 000 eurot ebamõistlikult suur. Käenduslepingus kokkulepitud rahalise vastutuse maksimumsumma 150 000 eurot ei ole antud juhul selliseks asjaoluks, mis võimaldaks pidada vaidlusalust käenduslepingut heade kommetega vastuolus olevaks või tühiseks. Nagu juba mainitud, ei sõlminud kostjad käenduslepingut tarbijana, vaid ettevõtluses osalevate isikutena.
26.Paljasõnalised ja sisutud on ka kostjate viited tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 regulatsioonile, mille kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest
2-21-11466 vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus märgib, et tehingu tühisuse tuvastamiseks TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 järgi tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seejärel tuleb kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras. Tühisusele tuginev pool peab seejuures nimetatama ja tõendama vähemalt ühe TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud tehingu poole sundseisu iseloomustava täiendava asjaolu (vt ka Riigikohtu 17.01.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, pd 8-10).
27.Kohtu hinnangul ei saa asja materjalide põhjal järeldada, et kostja I vastutuse aluseks olev laenuleping või kostjate II ja III vastutuse aluseks olev käendusleping oleks sõlmitud kostjate jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele nimetatud lepingutest tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on 17.06.2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11 tehtud määruse punktis 8 selgitanud, et soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Seega võib olla näiteks krediidilepingu soorituste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ülikõrge krediidi kulukuse määra tõttu. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab üldjuhul tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Tõendamiskoormis lasus käesolevas tsiviilasjas seega kostjatel. Kostjad pole tõendanud asjaolusid, mis viitaks vastastikuste lepinguliste soorituste väärtuse vastuolule heade kommetega. Lisaks eeltoodule ei ole kostjad põhistanud ega tõendanud mistahes asjaolusid, mis viitaks käenduslepingu sõlmimisel kostjate II ja III erakorralisele vajadusele, sõltuvussuhtele, kogenematusele või muule sellisele sundolukorrale.
28.Lisaks eeltoodule vaidlesid pooled VÕS § 149 lg 5 kohaldamise üle. VÕS § 149 lg 5 on sätestatud, et kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kohus selgitas 23.11.2021 kohtuistungil, et VÕS § 149 lg 5 kohaselt peab panditud olema võlgniku omandisse kuuluv vara (sätte esimene alternatiiv). Kostjate ühise 08.11.2021 vastuse p-s 4.1 tuginevad kostjad järgmistele tagatistele: 1) Sihtasutus KredEx käendus; 2) kommertspant Laenusaaja varale; 3) Pant laenusaaja osale, mis moodustab 100 % osakapitalist; 4) Pant Uptime Systems OÜ osale, mis moodustab 100 % Uptime Systems OÜ osakapitalist; 5) T. P. ja P. P. solidaarkäendus (tl 120 pöördel). VÕS § 149 lg 5 esimese alternatiivi tähenduses saaks kostja vastuväidete osas kõne alla tulla üksnes kommertspant Levikom Eesti OÜ varale ja pant Levikom Eesti OÜ osale. Kostjad II ja III esitasid 14.09.2021 kohtule dokumentaalse tõendi, millest nähtub, et kostja I suhtes on seatud Swedbank AS kasuks kaks kommertspanti kogusummas 191 735 eurot (tl 81 ja tl 99).
29.Kohus jääb 23.11.2021 kohtuistungil antud selgituse juurde, et Levicom Eesti OÜ osale seatud pandi tingimusi ning selle hetkelist turuväärtust (sh nimetatud pandi realiseerimisest saadavat võimalikku tulu) pole kostjad II ja III täpsustanud ega tõendanud. VÕS § 149 lg 5 kohaldamisel tuleb vaadata mitte üksnes käenduslepingust tuleneva kohustuse suurust, vaid kogu laenulepingust tuleneva nõude suurust. Seega, isegi kui lähtuda eeldusest, et kommertspandi realiseerimisel kuuluks rahuldamisele laenukohustus summas 191 735 eurot, siis oleks hagejal õigus nõuda
2-21-11466 kostjatelt II ja III käenduslepingu täitmist summas 402 977,16 eurot - 191 735 eurot = 211 242,16 eurot ning hageja poolt kostjatelt II ja III nõutu mahub selle raamidesse. 191 735 eurot ületavat pandiõigust kostja I omandisse kuuluvale varale pole kostjad II ja III põhistanud ega tõendanud. 23.11.2021 kohtuistungil ei vaielnud kostjad kohtu ülaltoodud selgitustele vastu, vaid kostja III märkis üksnes seda, et kostjad tegelevad kogu probleemi lahendamisega, et hageja saaks kogu nõude nii põhinõude kui kõrvalnõuete osas täies ulatuses rahuldatud (vt tl 124). Eeltoodut arvestades ei muuda VÕS § 149 lg 5 käesoleval juhul käendajate vastutust hageja ees. Seega vastutavad kostja II ja kostja III solidaarselt kostjaga I hagiavalduses esitatud põhinõude eest summas 117 186,41 eurot.
30.Eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kuulub hagiavaldus täies ulatuses rahuldamisele. Lisaks kostjate vastu esitatud põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue kostja I vastu. Kostjad pole hageja viivisearvestuse osas vastuväiteid esitanud. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab tulevikku suunatud viivist alates hagi esitamisest, mis oli 21.07.2021.
31.Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele lisaks juba eelnevalt viidatud õigusnormidele ka muud võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt tsiteerib. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 103 lg 1 alusel tuleb eeldada, et kostjate poolne kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Kostjad pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostjate või kolmanda isiku poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta.
32.TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotluse oma 22.07.2021 määrusega. Kohus seadis hagi tagamise abinõuna kohtuliku hüpoteegi summas 117 186,41 eurot Swedbank AS-i kasuks T. P. (P., isikukood xxxx) kuuluva korteriomandi (registriosa number xxxx) neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale. Arvestades hagi rahuldamist, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
2-21-11466
33.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostjate kanda solidaarselt.
34.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks käesolevas asjas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 3400 eurot ja hagi tagamiselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot (tl 41 ja tl 43). Hageja kinnitas kohtuistungil, et muid menetluskulusid hagejal pole (tl 125). Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 3450 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostjate menetluskulude rahalist suurust.
35.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 3450 eurot tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.