Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
Harju Maakohus Kaire Pullerits 21. detsember 2021, Tallinna kohtumaja 2-21-16832 Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi M. K. vastu kahju hüvitamise nõudes 195,81 eurot Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, registrikood:70001975, asukoht: Paldiski mnt 80, Tallinn, Harju maakond, e-posti aadress: [email protected] Hageja volitatud esindaja: Evelin Hahndorf Kostja: M. K., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Harju maakond, e-posti aadress: xxx
tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Harju Maakohtule esitati 27.10.2021 Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti kaudu hagi M. K. vastu kahju hüvitamise nõudes. 28.10.2021 võttis kohus tsiviilasja nr 2-21-16832 menetlusse. Kohus teatab, et vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ja Tartu Ringkonnakohtu esimehe 07.07.2021 käskkirjale on tsiviilasi menetlemiseks jagatud Viru Maakohtu kohtunikule. Asja arutamine toimub Harju Maakohtus ning asja lahendab Viru Maakohtu kohtunik Kaire Pullerits. Hagiavaldus koos lisadega, sh 28.10.2021 menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale kätte 03.12.2021 e-kirja teel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (17.12.2021) hagile vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 407) kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kannatanule surma põhjustamisel tegu kahju õigusvastase tekitamisega. VÕS § 129 lg 3 kohaselt kuulub isiku surma põhjustamisest tekkinud kahju, sh ohvri ülalpeetavale makstav hüvitis, hüvitamisele. OAS § 31 lg 1 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. 2(3)
Harju Maakohtu 25.11.2008 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxx (jõustunud 04.05.2009) mõisteti M. K. (kostja) süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver X suri. E. M. esitas Sotsiaalkindlustusametile ohvriabi seaduse alusel ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitise taotluse vägivallakuriteo ohvri ülalpeetavatele Ale, Ble, Cle ja Dle hüvitise määramiseks. Sotsiaalkindlustusameti 01.02.2006 otsusega nr 98 määrati X ülalpeetavatele toitja surmast tulenev perioodiline hüvitis. Ajavahemikul 01.09.2009 kuni 31.01.2014 on X ülalpeetavatele makstud kokku toitja surmast tulenevat kahjuhüvitist summas 1112,80 eurot. Harju Maakohtu 07.02.2012 otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti kostjalt välja matusekulud ning ohvri surmast tulenev kahju hüvitis Eesti Vabariigi kasuks summas 1184,24 eurot. Nõue on täitemenetluses kohtutäitur Mati Kadak juures ning on tasutud seisuga august 2019. Harju Maakohtu 26.08.2014 otsusega tsiviilasjas nr nr xxx mõisteti kostjalt välja ohvri surmast tulenev kahju hüvitis Eesti Vabariigi kasuks summas 1112,80 eurot. Nõue on täitemenetluses kohtutäitur Kersti Seisler juures. Harju Maakohtu 29.11.2018 otsusega tsiviilasjas nr xxx mõisteti kostjalt välja ohvri surmast tulenev kahju hüvitis Eesti Vabariigi kasuks summas 1353,57 eurot. Nõue on täitemenetluses kohtutäitur Kaja Lilloja juures. Jätkuvalt on ajavahemiku 01.03.2018 kuni 30.06.2019 X ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist summas 195,81 eurot (toitja kaotusest tulenev kahju). Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista hüvitis summas 195,81 eurot. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja rahalise hüvitise summas 195,81 eurot ajavahemiku 01.03.2018 kuni 30.06.2019 eest. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, seega menetluskulud jäävad kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad (TsMS § 145 lg 1), mistõttu kohus menetluskulusid kindlaks ei määra. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.