Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Ümberkujundamiskava kinnitamine

RESOLUTSIOON

Kohustuste kogusumma/ põhiosa EUR

Aeg, millest alates hakatakse kohustust tasuma

Kohustuse tasumise sagedus/

Osamaksete arv/suurus EUR

Täitmise lõpptäht-aeg

Kohustuse rahuldamise määr%/ põhikohustuse täitmise määr%/ kohustuse täitmise summa kokku

kuupäev

OK Incure OÜ

5867,28/4943,10

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/53,55

20.11.2027

65,70/78 3855,60

Svea Finance AS

1473,81/846,17

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/9,16

20.11.2027

44,75/78 659,52

Bondora AS

2204,26/1954,11

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/21,16

20.11.2027

69,12/78 1523,52

Aktiva OÜ

Finants

563,80/299,80

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/3,24

20.11.2027

41,38/78 233,28

Aktiva OÜ

Finants

4379,26/3315,79

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/35,92

20.11.2027

59,05/78 2586,24

Aktiva OÜ

Finants

2024,46/1204,61

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/13,05

20.11.2027

46,41/78 939,60

Aktiva OÜ

Finants

2491,97/2015

20.12.2021

Kord kuus(20.kp

72/21,82

20.11.2027

63/78 1571,04

Omega Invest OÜ

9405,29/5266,05

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/57,04

20.11.2027

43,67/78 4106,88

Nord Collect OÜ

206,26/80,83

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

14/4,50

20.01.2023

30,54/78

Holm Bank AS

2096,50/1687,58

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/18,28

20.11.2027

62,78/78 1316,16

2(3)

ERA Liisingu Inkassoteenused AS

691,87/490,66

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/5,31

20.11.2027

55,26/78 382,32

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

5652/180

20.12.2021

Kord kuus/20.kp

72/63,18

20.11.2027

78/78 4548,96

KOKKU

37 236,76

306,20

21786,20

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3(3)

kui tema abikaasa sissetulekud vähenesid ning perekond võttis ootamatute olukordade lahendamiseks kiirlaene. Lapsed olid tihti haiged, mistõttu tuli olla töölt eemal. Ka Kxxxx Mxxxxxabikaasa võttis võlgniku nimel kiirlaene, mille tagasimaksete tegemist kavandati ühiselt, kuid peale lahutust jäid need üksnes Kxxxx Mxxxx kanda. Varasemate laenukohustuste täitmiseks võttis võlgnik uusi laene. Olukord halvenes veelgi ajal, kui võlgnik jäi kolmanda lapsega emapuhkusele. Käesolevalt elab võlgnik kolme lapsega üüripinnal. Võlgnik on suhelnud võlausaldajatega. Osad võlausaldajad ei vastanud ning osaliselt oldi nõus loobuma lisanduvatest viivistest, kui nõue tasutakse ühekordse maksena. Võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja määramist ei soovi ning on koos avaldusega esitanud ka ümberkujundamiskava (tl 8-10). Võlgnik taotleb 9 võlausaldaja nõuete kogusummas 34 111,60 eurot ümberkujundamist järgmiselt: 1) Ok Incure OÜ kohustuste kogusumma 5867,28 eurot, sh põhinõue 4943,10 eurot; 2) Svea Finance AS kohustuste kogusumma 1137,14 eurot, sh põhinõue 846,17 eurot; 3) Bondora AS kohustuste kogusumma 2204,26 eurot, sh põhinõue 1954,11 eurot; 4) Omega Invest OÜ kohustuste kogusumma 1813,99, sh põhinõue 1343,77 eurot; 5) Omega Invest OÜ kohustuste kogusumma 5009,07 eurot, sh põhinõue 3922,28 eurot; 6) Nord Collect OÜ kohustuste kogusumma 180,12 eurot, sh põhinõue 80,83 eurot; 7) Holm Bank AS kohustuste kogusumma 2096,50 eurot, sh põhinõue 1687,58 eurot; 8) ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ kohustuste kogusumma 691,87 eurot, sh põhinõue 490,66 eurot; 9) Aktiva Finants OÜ kohustuste kogusumma 563,80 eurot, sh põhinõue 563,80 eurot; 10) Aktiva Finants OÜ kohustuste kogusumma 4379,26 eurot, sh põhinõue 3315,79 eurot; 11) Aktiva Finants OÜ kohustuste kogusumma 2024,46 eurot, sh põhinõue 1204,61 eurot; 12) Aktiva Finants OÜ kohustuste kogusumma 2491,97 eurot, sh põhinõue 2015 eurot ning 13) Kohtutäitur Oksana Kutšmei kohustuste kogusumma 5832 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt toimuks võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Kohustuste vähendamine toimub kõrval- ning põhinõuete arvel selliselt, et võlgnik täidab 65% ulatuses kõik põhinõuded ning kõik kõrvalnõuded jäävad täitmata. Kuni 55 euro suurune nõue täidetakse aasta jooksul ning ülejäänud nõuded 60 kuuga, s.o 5 aasta jooksul. Ümberkujundamiskava kinnitamise korral tasub võlgnik võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku üle 18 000 euro.

4(3)

lisandub viivis 0,065750% päevas summalt 3922,28 eurot alates 16.04.2019. a. Seisuga 29.04.2021. a on võla suurus koos viivistega 6927,77 eurot. Nõuded on antud sundtäitmisele kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Seega täidaks võlgnik kohustused võlausaldaja ees 48% ja 51% ulatuses (tegelikkuses on protsent väiksem, kuna kavas on valed nõuete summad). Võlausaldajat on koheldud ebavõrdselt. Võlausaldajal on olemas kehtivad täitedokumendid, seega vähendamine toodud määras ei ole mõistlik. Arvestatud ei ole võlausaldajate huvidega. 3.3 ERA Liisingu Inkassoteenused AS on 04.05.2021. a seisukohas (tl 101-102) nõus võlaandmetega võlgnevuse kohta, kuid ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Võlgnik ei ole pöördunud võlausaldaja poole võlgade ümberkujundamiseks kohtuväliselt, mistõttu ei ole VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud nõuded täidetud. Lisaks ei ole võlausaldajale nähtavad võlgniku viimase kolme aasta arvelduskonto väljavõtted, mistõttu ei ole võimalik võtta seisukohta võlgniku sissetulekute ning kohustuste kohta. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik pankrotiseisus ning ilmselt kava täita ei suuda. Seejuures lähtub võlausaldaja kavas esitatud andmetest, et võlgniku sissetulekud ja kulud on võrdväärse suurusega. Ümberkujundamiskavast ei nähtu, mida võlgnik on teinud, et vältida või kõrvaldada makseraskusi ning puudub ka põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab ta kohustused täita. Kava ei vasta seega seaduses sätestatud nõuetele (VÕVS § 10 lg 2 p-d 1, 2, 4). Põhinõude vähendamine 35% ulatuses ei ole võlgade ümberkujundamise eesmärk ning võlausaldaja õigustatud huve arvestav ja lubatud abinõu. Võlgnik rikastuks alusetult 35% ulatuses võlausaldaja arvelt. Pigem tuleks kava täitmise aega pikendada selliselt, et võlgnik saaks tasuda võlausaldajate põhinõuded tervikuna (täitmise aeg pikem kui 60 kuud). Võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvelt ning põhinõuete vähendamine peaks olema äärmuslik meede. Põhjendatud oleks kava pikendada kuni 84 kuni. Võlausaldaja hinnangul oleks võlausaldajatele pankrotimenetluses tasutavad summad suuremad. Võlausaldaja on nõus kavaga, mille kohaselt võlgnik tasub 84 kuulise perioodi jooksul summa 490,66 eurot. 3.4 Võlausaldaja Nord Collect OÜ esitas kohtule 06.05.2021. a seisukoha (tl 107-108). Võlausaldaja ei nõustu, et kohustuste täitmise summa kokku on 180,12 eurot. Kavas esitatud andmed ei ole täpsed, kuna võlgnevuse kogusumma ei sisalda viivist. Tsiviilasjas nr 2-19-126301 mõisteti võlgnikult välja 180,12 eurot, millele lisandub viivis alates 31.10.2019.a. Nõude kogusumma on 206,26 eurot (180,12+26,14). Võib eeldada, et võlgnik on tahtlikult esitanud ebaõiged andmed kohustuste kohta ning tema käitumine annab aluse avalduse läbi vaatamata jätmiseks VÕVS § 28 lg 3 ja § 17 lg 2 p 3 kohaselt. Nõude vähendamine võlgniku poolt soovitud ulatuses ja viisil ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huvidega. Põhisummaks on vaja pidada väljamõistetud summat ning lisanduvat viivist. Kui võlgnik taotleb kohustuste täitmise summat 52,54 eurot, on vähendamise protsent suurem kui 75%. Kavas on välja toodud vähendamise protsendina 71%. Osade võlausaldajate nõuete rahuldamist taotletaks 65% ulatuses ja osade 38% ulatuses ning Nord Collect OÜ nõude rahuldamist üksnes 29% ulatuses. Selliselt eelistatakse teatud võlausaldajaid. Võlgnik soovib tasuda nõude 52,54 eurot ühe aasta jooksul, kuid teiste võlausaldajate nõuded 5 aasta jooksul. Seega jääb võlausaldajale arusaamatuks, millise perioodi jooksul nõue täidetakse. Võlausaldaja on nõus, kui nõue 206,26 eurot täidetakse 5 aasta jooksul. Võlgnik ei ole kava koostamisel arvestanud tulevikuperspektiivi (nt töötasu suurenemine, olemasoleva vara väärtuse suurenemine jms). 3.5 Võlausaldaja Svea Finance AS 13.05.2021. a seisukohast (tl 111) nähtuvalt võlausaldaja vaidleb kavale täies ulatuses vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilasjas nr 2-18-134262 mõisteti võlgnikul välja põhinõue 846,17 eurot, kõrvalnõuded 225,97 eurot, riigilõivu 45 eurot ja menetluskulud 20 eurot. Võlgnik kohustub tasuma põhinõudelt viivist 0,0649% päevas alates 08.02.2019. a kuni põhinõude rahuldamiseni. Seisuga 29.04.2021. a on võlgnevus Svea Finance AS ees 1473,81 eurot, sh põhiosa 846,17 eurot. Võlgnik taotleb

5(3)

kohustuse vähendamist 550,01 euroni. Võlausaldaja ei ole nõus võlgade ümberkujundamisega selliselt, et kohustusi vähendatakse kõrvalnõuete osas 0 euroni ja põhivõlgnevuse osas 65% nii, et kohustuseks jääb 550,01 eurot. Võlausaldaja on nõus, et võlgnik täidab kohustuse 60 kuu jooksul, kuid üksnes juhul, kui võlgnik tasub nimetatud aja jooksul võlausaldajale 1473,81 eurot. 3.6 Aktiva Finants OÜ ei nõustu 17.05.2021. a seisukohas (tl 119) võlgnevuste ümberkujundamisega kavas esitatud viisil, st et põhivõlgnevust vähendatakse 65%-ni. Selline nõude vähendamise ei arvesta piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Esmajoones tuleks maksetähtaega pikendada ning võla vähendamine peaks üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvel. Võlgnik ei ole kava koostamisel arvestanud asjaoluga, et tema majanduslik seisund võib muutuda. Võlausaldaja on nõus maksetähtaja pikendamisega rohkem kui 5 aastat, kuid tingimusel, et võlgnik tasub selle aja kestel võlausaldajale kogu põhivõla.

põhinõude suuruseks 80,83 eurot, kõrvalnõuded 125,43 eurot ning Svea Finance AS põhinõude suuruseks 846,17 eurot, kõrvalnõuded 627,64 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Kxxxx Mxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Kxxxx Mxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused kajastati esmalt võlgade ümberkujundamiskavas, mis esitati 29.04.2021.a koos avaldusega võlgade ümberkujundamiseks ning 30.08.2021. a esitas võlgnik parandatud võlgade ümberkujundamiskava. Esitatud andmete kohaselt on sissenõutavaks muutunud kohustusi on 37 236,76 euro ulatuses. Käesolevalt töötab Kxxxx Mxxx DxxxxxPxxxxxxxxx OÜ-s pehme mööbli valmistajana ning tema keskmine töötasu on 642,17 eurot. Kxxxx Mxxxx ülalpidamisel on kolm alaealist. Võlgnik on lahutatud. Seega lisanduvad sissetulekule ülalpidamismaksed 300 eurot, sotsiaaltoetused 558,36 eurot (520+38,36) ning muud sissetulekud 150,83 eurot (Eesti Haigekassalt saadud hüvitis, 6 kuu keskmine). Võlgnik sattus makseraskustesse kui tema (endine) abikaasa sissetulekud vähenesid ning perekond võttis ootamatute olukordade lahendamiseks kiirlaene. Lapsed olid tihti haiged, mistõttu tuli töölt tihti eemal olla. Lisaks võttis võlgniku abikaasa võlgniku nimel kiirlaene, mille tagasimakseid kavandati ühiselt, kuid peale lahutust jäid need üksnes Kxxxx Mxxxx kanda. Varasemate laenukohustuste täitmiseks võttis võlgnik uusi laene. Praegusest sissetulekust ei ole võimalik maksta laene suurusjärgus 37 236,76 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Kxxxx Mxxx on kohane isik taotlemaks võlgade

7(3)

ümberkujundamise menetlust ja see on võimalus võlausaldajate jaoks saada oma nõuded rahuldatud olulises ulatuses. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol, ligikaudu 642,17 eurot kuus, millest ta on valmis eraldama arvestatava osa oma võlgade tasumiseks. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Arvestades võlgniku sissetulekut töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid (mida võlgnik on menetluse kestel vähendanud näiteks transpordikulude arvelt), jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Kxxxx Mxxx on hinnanud, et ta oleks võimeline, sh arvestades igakuiseid vältimatuid kulusid, igakuiselt eraldama võlgade katteks 300-310 eurot. Võlgnikul muu vara puudub. Võlgnikul olemas püsiv sissetulek töötasu näol, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha ja tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Võlgniku sissetulekuks, millele saaks sissenõude pöörata on üksnes võlgniku töötasu, s.o keskmiselt 642,17 eurot kuus, lisaks tuleb arvestada võlgniku ülalpidamisel olevaid alaealisi. See tähendab, et võlgnik ei loovutaks pankroti- ja sellele järgneva 5-aastase kohustustest vabastamise menetluse jooksul mitte midagi, s.o 0 eurot. Lisanduvad ka pankrotimenetlusega seotud kulud. Kohus, hinnates võlgniku võlgade kogusummat ja kohustuste struktuuri, on seisukohal, et taolise olukorra püsimine viibki pikema aja jooksul võlgniku pankrotistumiseni. Seetõttu on võlgniku praegune tegevus eesmärgiga tasuda oma kohustusi kõigile võlausaldajatele neid võrdselt koheldes vastutustundlik ja võimaldab vältida võlgniku pankrotimenetlust ja tasuda võlausaldajatele võlgasid. Võlgade ümberkujundamise menetlus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduses ettenähtud korras on seadusandja poolt võlgnikele loodud võimalus ületada makseraskusi ja sellega on sellise menetluse kasutamine nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvides (VÕVS § 1 lg 1) Ümberkujundamiskavas on hinnatud võlgniku rahalisi võimalusi võlgniku suhtes maksimaalselt pingeliselt, s.o iga kuu tasuda 300-310 eurot. Arvestades täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1, lg.12, lg.13 sätteid, on selge, et võlgniku sissetulekutest ei ole võrreldavas pankrotimenetluses võimalik kinnipidamisi teha. Kui pankrotimenetluse järgses kohustustest vabastamise menetluses tuleb PankrS § 173 lg-te 3, 4 alusel võlgnikul võlausaldajatele loovutada 75% arestitavast sissetulekust, siis sellisest käsitlusest lähtudes saab asuda seisukohale, et võlgnik soovib käesolevas menetluses nõudeid võlausaldajate ees 18 158,19 euro ulatuses tasuda ning vältida seeläbi pankrotimenetlust. Asjaolu, et pankrotimenetluses tuleks võlgnikul kanda ka pankrotimenetluse kulud, vähendaks võlausaldajate väljavaateid veelgi. Võlgniku Kxxxx Mxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamine võib olla ainus võimalus kõigile võlausaldajatele saada võrdselt koheldud ja selle kaudu oma nõuetele maksimaalne rahuldus. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 18 158,19 eurot. Kohus leiab, et Kxxxx Mxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul kinnitada. VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Võlausaldajad, kes on esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale, on esitanud vastuväite selles, et võlgade ümberkujundamise eesmärk ei saa olla põhinõuete vähendamine. Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Selleks on riigi poolt välja töötatud ja seadusesse vormitud abinõud, mida saab rakendada üksnes selle menetluse käigus. Menetlusse astumise tingimuseks on (ja mida kohus eespool analüüsis), et võlgnik on makseraskustes (VÕVS § 1 lg 1). Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või

8(3)

tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal (VÕVS § 1 lg 2). See tähendab, et isik, kellel puuduvad makseraskused ja kes suudab erilisi abinõusid kasutamata oma kohustused tasuda, ei ole selle menetluse subjekt ja tema suhtes selle seadusega ettenähtud abinõusid rakendada ei saa. Sellest tuleneb olukord, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärkide täitmiseks rakendatavad abinõud puudutavad võlgnikku, kuid ei jäta puudutamata ka võlausaldajaid. Selles menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas. Käsitletavas ümberkujundamiskavas pandiga tagatud nõuetega võlausaldajaid ei ole, kõigi võlausaldajate põhinõude täitmise määr on 65%. Kxxxx Mxxxx ümberkujundamise kavas ei esine nõudeid mida ei tohi VÕVS § 2 alusel vähendada. Oluline on välja tuua, et TMS § 132 kohaselt ei ole võimalik võlgniku sissetulekust kinnipidamisi teostada. Vastavalt TMS §-le 132 lg.1 järgi kuulub aresti alt vabastamisele alampalga alammäär, mis käesolevalt on 584 eurot, iga ülalpeetava kohta lisanduks veel 1/3, s.t. 584+584=1168 eurot. TMS § 132 lg.12, lg.13 reegleid arvestades oleks võlgnikul mittearestitavaks sissetulekuks võrreldavas pankrotimenetluses minimaalselt 804,48 eurot. Sellises olukorras olevalt võlgnikult ei saa pankrotimenetluses nõuda eraldiste tegemist võlausaldajate nõuete katteks (eraldised oleksid 0 eurot) ja pankrotimenetlus koos sellele järgneva kohustustest vabastamise menetlusega ei annaks võlausaldajatele oma nõuetele rahuldust. Seega ei vasta tõele võlausaldaja ERA Liisingu Inkassoteenused AS väited, et pankrotimenetluses oleksid võlgniku eraldised võlausaldajatele suuremad. Olukorras, kus võlgnik ei vali kumbagi seadustes ettenähtud võimalust (ei pankrotimenetlust ega võlgade ümberkujundamise menetlust), tuleks võlausaldajatel leppida pöördumisega kohtutäiturite poole (mida on praeguseks tehtudki). Võlgniku sissetulekust, millest kinnipidamise võimalusi kohus eespool käsitles, ei ole võimalik sundtäitmise korras kinnipidamisi võlausaldajate nõuete katteks teha. Vara, mida realiseerida võlausaldajate nõuete katteks täitemenetluses (või ka pankrotimenetluses) võlgnikul puudub. Muid menetlusviise võlgniku kohustuste täitmiseks kehtivad õigusaktid ette ei näe. Võlgnikul on tahe võlausaldajate ees kohustused vähemalt osaliselt täita. Seega on võlgniku võlgade ümberkujundamine soodsaim viis võlausaldajatel saada osalistki rahuldust oma nõuetele. Vastuseks võlausaldajate etteheidetele, et võlgnik rikastub võlausaldajate arvel, kuna 35% põhinõuetest jääb täitmata, märgib kohus, et VÕVS ei sea ümberkujundamiskava eesmärgiks ega tingimuseks, et nõuded peavad olema täidetud 100% ulatuses. Põhjuseks on asjaolu, et võlgnikud satuvad paljudel juhtudel makseraskustesse põhjusel, et nad on võtnud endale kohustusi, mille täitmine ületab objektiivselt nende maksevõime. Sellise olukorra vältimiseks kehtib võlausaldajatele vastutustundliku laenamise põhimõte (VÕS § 403 4), mille täitmiseks peab laenuandja hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. On ilmne, et ka praeguse võlgniku puhul on eksitud tema krediidivõimelisuse hindamisel laenuandjate poolt, mille tagajärjeks ongi käesolev olukord, mida seadusandja on lubanud lahendada võlgade ümberkujundamise, s.h. nende vähendamise teel. Sellise eksimuse eest kannavad kaasvastutust ka võlausaldajad sel viisil, et seadusandja on ette näinud võimaluse kinnitada ümberkujundamiskava ka juhul, kui võlausaldajate põhinõudeid kogu ulatuses ei täideta. Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel, s.o kas lõigete 1, 2 või 3 alusel ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 3 märgitu: kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid VÕVS § 24 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud (p 1); ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt

9(3)

halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (p 2). Võlgade ümberkujundamiskavale vaidlesid vastu kuus võlausaldajat üheksast, kelle nõuete osakaal vastuväidetest on 62,66% nõuete kogumahust. Kohustuste kogusumma seisuga 14.12.2021. a on 37 236,76 eurot ning vastuväidete esitajate kogunõue on 23 333.22 eurot. Vastuväiteid ei esitanud kolm võlausaldajat. Seega on võlgade ümberkujundamiskavaga nõustunud vähem kui pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest. Kuna ümberkujundamiskava saaks kinnitada VÕVS § 24 lg.3 alusel, kuulas kohus võlgniku ja võlausaldajad VÕVS § 24 lg.9 nõuete kohaselt ära. TsMS § 477 lg.4 järgi võib ärakuulamisena arvestada ka kirjalikku seisukohta. Kohus kuulas võlgniku ära suuliselt. VÕVS § 24 lg.5 sätestab: Kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Arvestades võlausaldajate vastuväiteid ja VÕVS § 24 lg.5 sätestatut arutas kohus võlgnikuga võimalust pikendada ümberkujundamiskava täitmise tähtaega ühe aasta võrra. Võlgnik nõustus sellekohase ettepanekuga. Seega kinnitab kohus ümberkujundamiskava, mille kohaselt võlgnikul tuleb tasuda võlgade ümberkujundamiskavas toodud võlgnevusi 72 kuu (s.o 6 aasta jooksul), välja arvatud kohustus Nord Collect ees, mis tasutakse 14 kuuga. Võrdluseks: pankrotimenetlusele järgneva kohustustest vabastamise menetluse reegelkestus on 5 aastat (60 kuud). Kõigi võlausaldajate põhinõuded täidetakse 78% ulatuses ehk kokku summas 21 786,20 eurot. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgniku kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ümberkujundamiskava järgi oli võlgniku esimese makse tähtpäev 10.oktoober 2021. a. Ehkki see kuupäev on käesolevaks ajaks möödunud, peab kohus võimalikuks kava käesoleva määrusega kinnitada seda tähtpäeva muutes. Kohus määrab võlgniku esimeseks makse tähtpäevaks 20.detsember 2021. a. Kohus võttis aluseks parandatud võlgade ümberkujundamiskava ning kohtu 16.11.2021. a määruse võlausaldajate (Omega Invest OÜ, Nord Collect OÜ, Svea Finance AS) nõuete suuruse kindlaks määramiseks, tegi võlgade ümberkujundamiskavas muudatused kohustuste täitmise kogusummade osas ja igakuiste maksete suuruses. VÕVS § 24 lg 4 järgi lähtutakse pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Kohus on eespool näidanud, et võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini (täidetud saaks 78% põhinõuetest) kui võrreldav

10(3)

pankrotimenetlus (täita oleks võimalik 0% nõuetest). Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kinnitab ümberkujundamiskava.

kohus

võlgniku

Kxxxx

Mxxxx

esitatud

võlgade

VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Kxxxx Mxxxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 27.detsembriks 2022. a ja edaspidi iga aasta 27.detsembriks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades;

11(3)

6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuluks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus kontrollis, et Kxxxx Mxxxxon võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasunud 21.04.2021. a riigilõivu 30 eurot. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-le 8 tuleb füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel tasuda riigilõivu 10 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv selleks õigustatud isiku avalduse alusel. Kxxxx Mxxxxxx tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada enam tasutud osas riigilõiv, s.o summas 20 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada Kxxxx Mxxxx arvelduskontole nr EE671010011851158229 SEB Pank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

12(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.