Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 52 korteriühistu avaldus O. T.lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 52 KÜ (registrikood 80258882, asukoht: Järve küla 7-11, Järve küla, Kohtla vald, 30331, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja: Irina Gromtsev (e-post: [email protected]) Puudutatud isik (võlgnik): O. T. (isikukood xxx, elukoht: xxx e-post: xxx)
esindajad
17. detsember 2021 / kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada
2.Välja mõista puudutatud isikult O. T.lt avaldaja Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 52 KÜ kasuks korteriomandi xxx linn eest perioodil 01.01.2016-31.08.2021 tekkinud võlgnevus summas 5 211,26 eurot (viis tuhat kakssada üksteist eurot ja 26 senti), s.h põhivõlg 4496,37 eurot ja viivis 714,89 eurot.
3.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot (so riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 193 eurot).
4.Välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis menetluskuludelt (243 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtusse saabus 08.11.2021 Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 52 korteriühistu avaldus O. T.lt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Avaldaja nõuab võlgnikult põhivõlgnevuse 4496.37 euro ja viivise 714.89 euro tasumist. Vastavalt kinnistusraamatule on korteriomandi, asukohaga xxx omanikuks R. T. (surnud xxx.a, Lisa 1). Avaldajale teadaolevalt on korteriomand, asukohaga xxx R. T. ja O. T. ühisvara. Abielu on lahutatud, kuid R. T. surma hetkel on ühisvara jäänud jagamata. Seega, R. T. pärijad ja O. T. on solidaarvõlgnikud VÕS § 65 mõttes. Vastavalt Pärimisregistrile on 10.06.2021.a notar J.H.poolt tõestatud R. T. pärimismenetluse algatamise avaldus, kuid käesoleva ajani ei ole pärijad pärandit vastu võtnud. Avaldaja esitab nõude Puudutatud isiku O. T. vastu, kes elab korteris, kuid majandamiskulusid ei maksa. Puudutatud isik on KÜ liige. Arvestades Puudutatud isiku korteriomandi suurust, esitab Avaldaja igakuiselt Puudutatud isikule arveid, millistes kajastatakse Puudutatud isiku poolt majandamiskulude katteks tasumisele kuuluvad summad. Puudutatud isik ei täida oma kohustusi Avaldaja ees majandamiskulude tasumiseks. Puudutatud isiku võlgnevus Avaldaja ees ajavahemikul 01.01.2016-31.08.2021 moodustab kokku 5 211,26 eurot, millest põhivõlg 4496,37 eurot ja viivis 714,89 eurot.
MENETLUSE KÄIK
2.Viru Maakohus võttis 11.11.2021 määrusega avalduse menetlusse ja andis puudutatud isikule kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva alates määruse kättesaamisest. Puudutatud isikule on kohtudokumendid 26.11.2021 isiklikult kättetoimetatud, kuid kohtu poolt määratud tähtajaks puudutatud isik vastust avaldusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud avaldusega ning uurinud tsiviilasjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ja tsiviilasja on võimalik lahendada ka ilma puudutatud isiku seisukohata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt hagita asjad on muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata (lg 2). Hagita asja ei või lahendada tagaseljamäärusega (lg 3 teine lause). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (lg 5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (lg 7).
5.Kinnistusregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on korteriomandi xxx omanikuks R. T. (isikukood xxx, surnud xxx). Vastavalt pärimisregistrile on 10.06.2021.a notar J.H. poolt tõestatud R. T. pärimismenetluse algatamise avaldus, käesoleva ajani ei ole pärijad pärandit vastu võtnud. Avalduse kohaselt elab korteris pärandaja endine abikaasa O. T.. Korteriomand on soetatud pärandaja ja O. T. abielu kestel, abieluvararegistris isikute suhtes kanded puuduvad, seega on tegemist ühisvaraga tulenevalt varaühisuse varasuhtest. Korteriomandi eest on perioodil 01.01.2016-31.08.2021 tekkinud
võlgnevus summas 4496,37 eurot, millele lisanduvad viivised summas 714,89 eurot.
6.Kohus andis 11.11.2021 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks vastust avaldusele esitanud.
7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrTS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal (KrtS § 31 lg 5). KrtS § 34 lg 1 järgi korteriomandite eset valitsetakse seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Tavapärase valitsemisena käsitatakse eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist (KrtS § 35 lg 1, lg 2 p 2). Korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek kinnitab (KrtS § 41 lg 1 ja 3). Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele (KrtS § 40 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, on võlausaldajal on õigus nõuda võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1).
8.Äriregistri elektroonilise andmebaasi väljavõtte kohaselt on elumajas Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 52 moodustatud (18.02.2008) Kohtla-Järve linn, Järveküla tee 52 korteriühistu, registrikood 80258882 (avaldaja). Korteriühistu põhikirja punt 9 kohaselt on ühistu liige kohustatud maksma iga kuu enda poolt tarbitud veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste eest, soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, gaasi, elektri, telefoni ja muude kasutatavate teenuste eest. Maksete mittetähtaegsel tasumisel on isik kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele. Korteriühistul on koostatud aastate 2020-2021 majanduslik tegevuskava. Seega on puudutatud isik, korteriühistu liikmena kohustatud vastavalt korteriühistu põhikirjale ja KÜS § 151 lg 1, KrtS § 40 lg 1 ja 2, § 41 lg 1 p 3-5 alusel tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid ja majandamiskulusid.
9.Avaldusele lisatud andmete kohaselt on korteriomandil xxx eest perioodil 01.01.201631.08.2021 tekkinud võlgnevus summas 4496,37 eurot ja millele lisanduvad viivised 714,89 eurot. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Kuna puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt korteriomaniku kohustusi täitnud ja ei esitanud vastuväiteid avaldusele ning tal on tekkinud võlgnevus avaldaja ees, siis leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada ja puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 4496,37 eurot ja millele lisanduvad viivised 714,89 eurot. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
11.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
12.TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
13.Avaldaja palub määrata kindlaks ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 243 eurot (s.h. riigilõiv summas 50 eurot ja esindaja kulud 193 eurot) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määrata tasumisele menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel 11.10.2021 riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et riigilõiv on põhjendatud kulu ja kohus jätab riigilõivu puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt on avaldaja kandnud menetluses õigusabikulusid 193 euro ulatuses. Kohus leiab, et õigusabikulu on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks puudutatud isikult on põhjendatud.
15.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Avaldaja on vastava taotluse esitanud.
16.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 243 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (243 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.