Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse Ametlikes Teadaannetes avaldamisele järgnevast päevast. Menetlusosaliste seisukohad Hxxxx Nxx pärija Viljandi Linnavalitsus esitas kohtule avalduse pärandaja pärandvara pankroti välja kuulutamiseks PärS § 142 lg-st 6 tulenevalt. Pärimismenetluses on välja selgitatud Hxxxx Nxx vara ja kohustused. Pärandvarasse kuulub raha pangakontol 8,41 eurot. Pärandvarasse kuuluvad kohustused kogusummas 546,06 eurot. Avaldaja ei soovi nõuete rahuldamist enda vara arvelt ning taotles võlgniku pärandvara pankroti väljakuulutamist. Kohus võttis avalduse 06.10.2021 menetlusse ja määras ajutise pankrotihalduri. Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 16.11.2021 aruande. 21.11.2021 esitas ajutine pankrotihaldur parandatud aruande, millest nähtuvad järgmised asjaolud. Ajutise halduri hinnangul kuulub pärandvarasse pangakontol olev raha 8,41 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku teadaolevad võlausaldajad ja nende nõuded on järgmised. Bondora AS ees summas 10 000 eurot. Aktiva Finants OÜ ees summas 504,06 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutine haldur oli seisukohal, et pärandvara suhtes on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Ajutine haldur leidis, et pankroti väljakuulutamiseks puuduvad vajalikud vahendid ning vara. 22.11.2021.a määrusega määras kohus pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti makstava summa. Keegi ei tasunud deposiiti vajalikku summat. Kohtumääruse põhjendused Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, kui pärandvarast ei jätku kõigi käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel. PärS § 143 lg 1 sätestab, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on kohustusi üle 10 000 euro. Pärandvarasse kuulub 8,41 eurot. Seega võlgniku kohustused ületavad varasid, võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema surma tõttu puudub võimalus tema maksevõimet parandada. Kohtu

hinnangul ei ole võlgniku pankrotivara arvel võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgniku enda võimalik aktiivsus oma vara suurendada on lõppenud tema surmaga ja vara, mille arvel võlgniku varalist olukorda parandada, sisuliselt ei ole. Kohtu hinnangul ei ole vara, mida oleks põhjendatud tagasi võita või tagasi nõuda. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja kohus ei näe võimalusi neid vahendeid kusagilt mujalt hankida. Kuna keegi ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks määratud summat kohtu deposiiti, järeldab kohus, et võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Võttes aluseks pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, on vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Hxxxx Nxxxpärandvara pankrotimenetlus PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Menetluskulude jaotus Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks summas 118,80 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja Alates 01.02.2021 kehtiv PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Viidatud kuupalga alamäär on 2021. aastal 584 eurot (VV 19.12.2019 määrus nr 115), millest tulenevalt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu maksimumiks 116,80 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 3h. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 33 eurot/tunnis. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab seega ajutise halduri tasuks 99 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 19,80 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 118,80 eurot. Ajutine haldur on palunud enda tasu hüvitada riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 lause 1 sätestab: Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohtu hinnangul on võimalik hüvitada ajutise halduri tasu riigi vahenditest. Ajutise halduri taotlusel mõistab kohus ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. Ajutine haldur on 21.11.2021 aruandes täiendavalt palunud: „Määrata pankrotihaldurile tasu oma ülesannete täitmise eest vastavalt PankrS § 23 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6 ja § 65 lg 2 ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks vastavalt PankrS § 65 1 lg 1. riigi eelarvest – 8,41 eurot, milline summa on Hxxxx Nxxxarvelduskontodel SEB Pangas ning, mille kohta teha kohtumäärusesse vastav märge, et kõnealune summa kantaks üle Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857), Tartu t. 8 Viljandi, arvelduskonto nr. EE691010220061887016 SEB Pank.“ Kohus leiab, et tegemist on täielikult ebaselge ja vastuolulise taotlusega. Ajutine haldur palub kulutuste katteks määrata hüvitis 8,41 eurot riigi eelarvest, kuid samas anda ajutisele haldurile õigus maksta see raha välja võlgniku pangakontolt, sest selline summa on seal olemas. Taotluse osas ei ole ajutine haldur märkinud, millised kulud tal üldse on tekkinud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 16.11.2021 taotluses on ajutine haldur kinnitanud, et ta ei ole kulusid kandnud ning ühegi taotlusega ei ole ajutine haldur esitanud kulude nimekirja. PankrS § 23 lg 2 näeb ette, et ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Muude kulude hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata, peab ajutine haldur esitama konkreetse taotluse, kus on märgitud kulutuste suurus, tekkimis põhjus või alus ja tekkimise aeg. Käesolevalt on tegemist täiesti tavapärase pärandvara pankrotimenetlusega ning kohus ei näe, et ajutisel halduril oleks tekkinud kulusid, mida tema tasu PankrS § 23 lg 2 lause 2 alusel ei kata. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldajate tehtud menetluskulud jätta nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.