7 kohtulahendit viitab sellele sättele.
9 § 9. Matmine 1 (1) Surnu tuleb matta või tuhastada ilma põhjendamatu viivituseta. Matmine või ümbermatmine peab toimuma väärikalt, võimaluse korral surnu usulist ja kultuurilist kuuluvust arvestades. 1 (1<sup>1</sup>) Tuvastamata surnut ei tuhastata. Kuriteo tagajärjel surnu jäetakse tuhastamata prokuratuuri määruse alusel. 2 (2) Surnu maetakse surmatõendi alusel. Surnult sündinu ja tuvastamata surnu maetakse surmateatise alusel. Välisriigis väljastatud surmatõend ei vaja legaliseerimist või apostilliga (välisriigis kasutamiseks ettenähtud dokumendi legaliseerimise standardvorm) kinnitamist. Põhjendatud juhul võib kalmistu haldaja nõuda välisriigis väljastatud surmatõendi tõlkimist. 3 (3) Tundmatu surnu matmise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumilt tundmatu surnu leiti. 4 (4) Omasteta surnu matmise või tuhastamise korraldab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil asus omasteta surnu viimane rahvastikuregistris registreeritud elukoht. 5 (5) Omasteks käesoleva seaduse tähenduses on surnu abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanemad, täisealine laps, õde, vend või muu surnu lähedane isik tulenevalt tema elukorraldusest. 6 (6) Kui omasteta surnul puudub rahvastikure
Loe sätet terviktekstis →