Määruse p-d 1–4 ei ole edasikaevatavad (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 5 peale osas, milles kaebus tagastati, saab esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4). Esialgse õiguskaitse osas pole määrus edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X ja Y kaasomandis on Saare maakonnas, Saare vallas, Vilsandi külas asuv hoonestamata Saarepõllu kinnistu (registrinumber 3516934; katastritunnus 30101:003:0562, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,61 ha; (Saarepõllu kinnistu)).
3-22-1833
2.Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96 algatati Saaremaa valla üldplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames on koostatud ka Saaremaa valla üldplaneeringu lähteseisukohad. Koostatava üldplaneeringu raames on planeeritud avada Saaremaa vallale kuuluval Vilsandi kalmistu kinnistul (registreerimisnumber 1938634; katastritunnus 30101:003:0186, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa, pindala 176 m2 (Vilsandi kalmistu kinnistu) kalmistu urni- ja kirstumatusteks. Samuti plaanitakse Vilsandi kalmistu kinnistuga liita osa Saarepõllu naaberkinnistust (registreerimisnumber 269334, katastritunnus 30101:003:0828, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, pindala 2,29 ha (Laasi kinnistu)).
3.Saaremaa Vallavalitsusele esitati 20.07.2022 taotlus seisukoha saamiseks seoses urnimatuse võimaldamisega Vilsandi ajaloolisele kalmistule.
4.Saaremaa Vallavalitsus esitas 28.07.2022 Siseministeeriumile selgitustaotluse kalmistuseaduse (KalmS) tõlgendamiseks. Samuti taotleti selgitust selle kohta, kuidas tuleb küsida nõusolekut urnimatuse lubamiseks Vilsandi kalmistu kinnistule.
5.Siseministeerium soovitas 16.08.2022 vastuses nr 2-1/568-2 vallal võimalikult operatiivselt kehtestada uus üldplaneering, milles oleks eraldi märgitud kalmistu maaüksus. Praeguse planeeringu kohaselt nimetatakse matmisala kohatult väärtuslikuks põllumaaks. Urni tuhaga hoitakse kodus, puistatakse merre või lahkunuga seotud paika maismaal (mida on ka Vilsandil tehtud) või maetakse urn lahkunuga seotud paika. Väljaspool kalmistut urni matmine ei ole välistatud. Siseministeerium soovitas anda nõusolek isikule oma lähisugulase urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale; menetleda planeeringuid nii, et Vilsandil saaks senine matmisala fikseeritud kalmistuna; ning kavandada Vilsandi kalmistule kolumbaarium ja/või tuhapuisteala.
6.X esitas 19.08.2022 teabenõude koopia saamiseks Siseministeeriumi 16.08.2022 kirjast nr 2-1/568-2. Vallavalitsus täitis teabenõude 26.08.2022 kirjaga nr 6-2/4717-2.
7.Saaremaa Vallavalitsus andis 24.08.2022 kirjaga nr 6-12/4262-2 nõusoleku ülalnimetatud urni matmiseks ajaloolisele Vilsandi kalmistu kinnistule.
8.X esitas 30.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Saaremaa Vallavolikogu kohustamist hoiduda Vilsandi kalmistu kinnistul Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsioonina kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsetsooni määramisest ning kohustada Saaremaa Vallavolikogu hoiduma Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Vilsandi külas asuvale Laasi kinnistule osaliselt Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsioonina kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimuste ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsevööndi määramisest. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse taotluses keelata Saaremaa Vallavolikogul anda nõusolek Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu avamiseks ning urni- ja/või kirstumatusteks kuni Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamiseni või jõustumiseni ning Vilsandi kalmistu kalmisturegistrisse kandmisest kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
9.Vastustaja palus oma vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vilsandi kalmistu kinnistu on Saaremaa valla munitsipaalomandis. Saaremaa Vallavolikogu 22.02.2018 määruse nr 7 „Vallavara valitsemise kord“ § 3 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 kohaselt on Saaremaa Vallavalitsus vallavara valitseja ning vald on pädev korraldama kooskõlas õigusaktidega Vilsandi kalmistu kinnistu kasutamist. Siseministeerium on oma vastuskirjas 2(8)
3-22-1833 vallavalitsusele selgitanud, et isik, kes on tuhaurni matnud mujale kui kalmistule, ei ole KalmS või KorS-i mõttes käitunud vääritult. Siseministeerium soovitas vallavalitsusel anda nõusolek isikule oma lähisugulase urni matmiseks Vilsandil ajalooliselt välja kujunenud matmisalale. Vallavalitsus andis isikule sellekohase nõusoleku 24.08.2022. Vilsandi kalmistu kinnistul olev ala ei ole küll kehtivate õigusaktide kohaselt praegu ametlikult kalmistu, kuid kuna sellele alale on inimesi maetud, siis faktiliselt on see kalmistu. Vallavalitsusele teadaolevalt on Vilsandi kohalikud inimesed enamuses sama meelt ja peavad õigeks sellele maa-alale matmise võimaldamist. Praegu ei ole vallavalitsusele esitatud rohkem taotlusi Vilsandi kalmistu kinnistule tuhaurni matmiseks. Juhul, kui selliseid taotlusi esitatakse, vaatab vallavalitsus need läbi, arvestades muu hulgas ülaltoodud seisukohti. Vilsandi kalmistu matmiseks avamise ja selle kalmisturegistrisse kandmise küsimused lahendatakse Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise käigus ning vallal ei ole kavas teha sellekohaseid otsuseid või toiminguid enne üldplaneeringu jõustumist. Sellest tulenevalt ei ole alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 12.09.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), tagastas vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisad 1–3 (resolutsiooni p 3), kuulutas menetluse kinniseks vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 osas (resolutsiooni p 4) ning piiras kaebaja juurdepääsu määruse resolutsiooni p-s 4 nimetatud dokumendile (resolutsiooni p 5). Kaebaja nõuab kohtu kaudu, et vastustaja ei määraks Vilsandi kinnistule ja Laasi kinnistule Saaremaa valla üldplaneeringus maakasutuse juhtfunktsioonina kalmistu maa ja kalmistu maakasutustingimusi ning kalmistust tulenevat sanitaarkaitsetsooni. Sisuliselt on kaebaja esitanud keelamiskaebuse. Kaebaja eesmärgiks on, et Vilsandi kalmistu kinnistul ei avataks kalmistut urni- ega kirstumatusteks, st uues üldplaneeringus ei määrataks Vilsandi kalmistu kinnistu maa juhtotstarbeks kalmistute maa, ei määrataks kalmistu maakasutustingimusi ega sanitaarkaitsetsooni, samuti ei antaks enne planeerimismenetluse lõppu nõusolekut urni- ja/või kirstumatusteks. Kaebajale kuuluva Saarepõllu kinnistu naaberkinnistuks on Laasi kinnistu, mille sees asub Vilsandi kalmistu kinnistu. Maa-ameti geoportaalist nähtuvalt asub Vilsandi kinnistu lähim nurk kaebaja kinnistust hinnanguliselt 7 m kaugusel. KalmS § 4 lg 4 kohaselt nähakse kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga ette vähemalt 50 m laiune vöönd kalmistu välispiirist. Kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarve on kaebuse kohaselt maatulundusmaa 100%. Seega võib Vilsandi kalmistu kinnistul kalmistu avamine takistada kaebajal oma kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. KalmS § 4 lg 4 kohaselt nähakse kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga ette vähemalt 50 m laiune vöönd kalmistu välispiirist. Maa-ala kalmistu rajamiseks või laiendamiseks määratakse üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud korras (KalmS § 4 lg 7). PlanS § 75 lg 1 p 18 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne planeeringualale üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Vaidlust ei ole selles, et hetkel puudub kehtiv planeering, mis näeks Vilsandi kalmistu kinnistu maajuhtfunktsiooniks ette kalmistute maa. Küll aga planeeritakse kaebuse kohaselt menetluses oleva Saaremaa valla uues üldplaneeringus määrata Vilsandi kalmistu kinnistule maajuhtotstarbeks kalmistute maa. Seega pole põhjust arvata, et vastustaja annaks enne Saaremaa valla uue üldplaneeringu menetluse lõppemist haldusakti, millega avatakse Vilsandi kalmistu, kuivõrd KalmS-st tulenevalt ei oleks see 3(8)
3-22-1833 lubatav. Samuti ei ole põhjust arvata, et vastustaja määraks enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist Vilsandi kalmistu kinnistule maajuhtotstarbeks kalmistute maa. Seda on kinnitanud ka vastustaja oma 09.09.2022 vastuses. Üldplaneeringu ülesanne ongi erinevate huvide tasakaalustamine ja maakasutusviiside kokku sobitamine tervikliku ruumilahenduse loomiseks. Juhul, kui kaebaja ei nõustu tulevikus kehtestatava Saaremaa valla üldplaneeringuga osas, mis puudutab Vilsandi kalmistu kinnistut, siis on kaebajal õigus pöörduda tühistamiskaebusega halduskohtusse (vt PlanS § 94). Seega ei ole põhjust arvata, et vastustaja annab juba enne planeerimismenetluse lõppu kaebaja õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti. Kaebajal on tõhusam õiguskaitsevahend oma subjektiivsete õiguste hilisemal kaitsmisel. Seetõttu ei ole keelamiskaebuse esitamise eeldused täidetud. Kaebaja huviks on, et vastustaja ei annaks enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist nõusolekut Vilsandi kalmistu kinnistul urni- ja/või kirstumatusteks. Puudub põhjus arvata, et vastustajaks annaks enne üldplaneeringu menetluse lõppu nõusoleku kirstumatusteks Vilsandi kalmistu kinnistul. Selle välistavad KalmS § 4 lg-d 1 ja 7 ning § 9 lg 1. Asja materjalist nähtuvalt ei ole ka vastustaja sellist nõusolekut andnud. Vaidlus puudub selles, et vastustaja on andnud 24.08.2022 eraisikule nõusoleku urni matmiseks Vilsandi kalmistule. Seega on enne kaebuse esitamist andnud vastustaja haldusakti, mis kaebuse kohaselt võib riivata kaebaja subjektiivseid õigusi (omandiõigust, ettevõtlusvabadust ning tegutsemisvabadust). Olukorras, kus kaebaja ei nõustu vastustaja 24.08.2022 otsusega, millega anti ühekordne nõusolek urni matmiseks Vilsandi kalmistule, on tal õigus seda otsust halduskohtus vaidlustada. Seega esineb kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend. Lisaks tuleb märkida, et puudub põhjus arvata, et vastustaja asub andma enne uue üldplaneeringu menetluse lõppemist suurel hulgal nõusolekuid Vilsandi kalmistule urni matmiseks. Nimelt on vastustaja oma 09.09.2022 vastuses selgitanud, et praegu ei ole vallavalitsusele esitatud rohkem taotlusi Vilsandi kalmistu kinnistule tuhaurni matmiseks. Juhul, kui selliseid taotlusi esitatakse, siis vaatab vallavalitsus need läbi, arvestades 09.09.2022 menetlusdokumendis esitatud seisukohti. Isegi kui vastustaja annaks tulevikus nõusoleku urni matmiseks Vilsandi kalmistule ning seda ajal, mil uue üldplaneeringu menetlus ei ole veel lõppenud, siis on kaebajal tõhusam õiguskaitsevahend. Seega ei ole ka urni matmiseks nõusoleku andmisest keelamisnõue lubatav. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on esitanud koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse. Olukorras, kus kaebus tagastatakse selle esitajale, tuleb jätta ka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Riigilõiv ei kuulu tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2). Vastustaja on taotlenud menetluse kinniseks kuulutamist 09.09.2022 menetlusdokumendi lisade 1–4 osas, kuivõrd need sisaldavad eraelulisi andmeid. HKMS § 62 lg 2 alusel tagastab kohus vastustajale 09.09.2022 menetlusdokumendi lisad 1–3. Vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 sisaldab teise isiku eraelulisi andmeid, mille kaitse kaalub üles huvi asja avaliku arutamise vastu (HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3). Seetõttu kuulutab kohus menetluse kinniseks vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisa 4 (Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2) osas. Vastustaja on palunud piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisale 4. Kaebaja toimikuga tutvumise õigus ei kaalu üles vajadust kaitsta vastustajale urni matmiseks taotluse esitanud isiku eraelulisi andmeid (HKMS § 79 lg 1 p 3 ja 88 lg 2). Vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kes oli konkreetne isik, kes soovis vastustajalt nõusolekut urni
4(8)
3-22-1833 matmiseks Vilsandi kalmistule. Praegusel juhul on põhjendatud piirata kaebaja juurdepääsu vastustaja 09.09.2022 menetlusdokumendi lisale 4.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.Kaebaja palub määruskaebuses esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat tegema kaebajale teatavaks Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2, peatada vastustaja 24.08.2022 kirjaga nr 6-12/4262-2 antud nõusoleku kehtivus urni matmiseks Vilsandi kalmistu kinnistule ning kohustada vastustajat hoiduma urni- ja kirstumatusteks nõusolekute andmisest Vilsandi kalmistu kinnistule kuni asjas jõustuva kohtulahendini, rahuldada vastuväide kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväide menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta ja tühistada halduskohtu määrus. Tallinna Ringkonnakohtu esimehel tuleb teostada järelevalvet esimese astme kohtuniku üle, kuna on ilmselge, et kohtunik on haldusasja nr 3-22-1833 menetluses rikkunud põhiseaduse §i 15 ja hoolsuskohustust ning vassinud faktiliste asjaoludega. Kaebaja esitab vastuväite halduskohtu tegevusele menetluse juhtimisel ja nõuab vastuväite lahendamist kohtumäärusega, kuna soovib tugineda kohtuveale halduskohtu määruse vaidlustamisel. Arusaamatuks jääb, kuidas sai halduskohus kohtumääruse koostamisel tugineda 09.09.2022 tõenditele, kui vastustaja seisukoht esitati alles 12.09.2022. Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebajal pole keelamiskaebuse esitamise õigust. Vastustaja soovib avada Vilsandi kalmistul ja osaliselt Laasi kinnistul kalmistu urni- ja kirstumatusteks. Vastustaja soovib muuta kehtivas Kihelkonna valla üldplaneeringus Vilsandi kalmistu ja osaliselt Laasi kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooni väärtuslikust põllumaast kalmistute maaks ning sätestada kalmistute maa ja kalmistu maakasutustingimused ning kalmistust tuleneva sanitaarkaitsetsooni. Vastustaja soovib anda urnimatusteks nõusolekuid Vilsandi kalmistu kinnistule juhul, kui need esitatakse. Vastustaja ei ole välistanud, et nõusoleku saamiseks ei esitata enne Saaremaa valla üldplaneeringu kehtestamist täiendavaid taotlusi. Kaebajal kui Saarepõllu kinnisasja kaasomanikul on õigus nõuda, et naaberkinnisasjadele ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse. Kohus oleks pidanud kaebajale selgitama tühistamisnõude esitamise võimalikkust. Halduskohus ei põhjendanud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Kohtu seisukoht on vastuolus tema enda seisukohaga, et kaebajal oleks mõistlikum vaidlustada Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2. Kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 tuleb tühistada. Juhul, kui 12.09.2022 kohtumääruse resolutsiooni punktis 4 nimetatud dokumendiks on Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2, millega vastustaja andis nõusoleku urni matmiseks Vilsandi kalmistule, siis soovib kaebaja kaebust muuta ja esitada kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kirja nr 6-12/4262-2 kui haldusakti tühistamiseks. Vastustajal tuleb teatada, kas tegevuse suhtes, millele vastustaja andis nõusoleku, on laekunud uut informatsiooni. Valla vastuses viidatud artikliga ei saa tõendada, et vastustaja 24.08.2022 nõusoleku alusel toimus 24.09.2022 Vilsandi kalmistu kinnistul urnimatus. Vastustaja pole tõendi esitamise vajadust põhjendanud.
5(8)
3-22-1833
12.Vastustaja palub vastustes jätta määruskaebus rahuldamata. Saaremaa Vallavalitsuse 24.08.2022 kirjast nr 6-12/4262-2 on eemaldatud kolmanda isiku andmed ja selle võib kaebajale avaldada. Kaebaja vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja jääb esialgse õiguskaitset puudutavas küsimuses varem esitatud seisukohtade juurde. Vastustajal on pädevus korraldada kooskõlas õigusaktidega Vilsandi kalmistu kinnistu kasutamist. Vastustajal on õigus anda nõusolek Vilsandi kinnistule tuhaurni matmiseks. Maakonnalehes Saarte Hääl on 26.09.2022 kajastatud, et vastustaja 24.08.2022 nõusoleku alusel toimus 24.09.2022 Vilsandi kalmistu kinnistul urnimatus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.
14.Määruskaebus jäetakse läbi vaatamata, kui asjas tehtav kohtulahend ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada määruskaebuse esitaja õigusi või kohustusi (HKMS § 187 lg 3 p 6, § 190 ja § 203 lg 2). Kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 5, millega kohus piiras kaebaja juurdepääsu vastustaja 24.08.2022 kirjale nr 6-12/4262-2. Vastustaja on määruskaebemenetluse käigus eelnimetatud kirjast eemaldanud kolmanda isiku nimed ja ringkonnakohus on kirja kaebajale kättesaadavaks teinud. Kuigi teise isiku nime kaebaja ei tea, ei võimalda kaebaja koostatud menetlusdokumendid järeldada seda, et see oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Halduskohtu määruse resolutsiooni p 5 vaidlustamine ei ole muutunud asjaolude tõttu enam kaebaja menetluslike õiguste kaitseks vajalik.
15.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde vastustaja esitatud maakonnalehe Saarte Hääl veebilehe 26.09.2022 artikli, milles on märgitud, et ligemale kaheksakümneaastase vaheaja järel sängitati Vilsandi saarel mulda inimese säilmed, kui surnuaiale maeti urn inimese tuhaga. Eelnimetatu näitab vastustaja hinnangul, et tema 24.08.2022 nõusoleku alusel toimus 24.09.2022 Vilsandi kalmistu kinnistul urnimatus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist asjakohase tõendiga, mille esitamise vajadust on vastustaja põhjendanud sellega, et esitas selle vastuseks kaebaja 26.09.2022 nõudmisele.
16.Ringkonnakohus jätab läbi vaatamata kaebaja taotluse lahendada halduskohtu tegevusele menetluse juhtimisel esitatud vastuväited eraldi kohtumäärusega. Menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta, vastuväite lahendab kohus määrusega (HKMS § 90 lg 1). Vastuväide esitatakse menetlustoimingu teinud kohtule, mitte kõrgema astme kohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas sai halduskohus kohtumääruse koostamisel tugineda 09.09.2022 tõenditele, kui vastustaja seisukoht esitati alles 12.09.2022. Kaebaja on esitanud määruskaebuses sisuliselt vastuväiteid halduskohtu tegevuse peale. Tegemist ei ole vastuväitega ringkonnakohtu tegevuse peale menetluse juhtimisel. Ringkonnakohus hindab kaebaja neid väiteid määruskaebuse lahendamise käigus.
17.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kaebaja tahteks on esitada keelamiskaebus. Kaebaja keelamiskaebuse eesmärgiks on vältida olukorda, kus Vilsandi kalmistu juhtotstarbeks määratakse kalmistute maa ning määratakse kindlaks kalmistu maakasutustingimused ja sanitaarkaitsetsoon ning antakse enne planeerimismenetluse lõppu nõusolek urni- ja kirstumatusteks. 6(8)
3-22-1833
18.HKMS § 37 lg 2 p 3 järgi võib keelamiskaebusega nõuda haldusakti andmise või toimingu tegemise keelamist. HKMS § 45 lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada keelamiskaebus, kui on põhjust arvata, et: 1) vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, 2) haldusakt või toiming rikub kaebaja õigusi ning 3) õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (Riigikohtu 24.11.2017 määrus asjas nr 3-17-1398, p 12).
19.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et puudub alus arvata, et vastustaja annaks enne Saaremaa valla uue üldplaneeringu menetluse lõppemist haldusakti, millega avatakse Vilsandi kalmistu. Samuti puudub alus arvata, et enne üldplaneeringu kehtestamist määratakse Vilsandi kalmistu juhtotstarbeks kalmistute maa, kalmistu maakasutustingimused ja sanitaarkaitsetsoon. Kui üldplaneering kehtestatakse, on kaebajal õigus see vaidlustada, mille raames saab ta esitada väiteid selle kohta, miks rikub tema õigusi see, kui vaidlusalusesse kohta kavandatakse kalmistu. Kuigi üldplaneering on vastu võetud, ei ole seda hetkel veel kehtestatud. Kaebajal on õigus esitada vastuväiteid planeerimismenetluses. Planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne on vastanduvate huvide ja väärtuste tasakaalustamine ning leida enamuse jaoks sobiv lahendus (vt ka planeerimisseadus § 10 lg 1; Riigikohtu 26.05.2021 otsus asjas nr 3-17-2013, p 22). Vastustaja kinnitas, et Vilsandi kalmistu matmiseks avamise ja sellega seonduvad küsimused lahendatakse üldplaneeringu koostamise ja kehtestamise käigus ning vallal ei ole kavas neid otsuseid ja toiminguid teha enne üldplaneeringu jõustumist. Lisaks ei nähtu kaebusest ega määruskaebusest, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad kaebajale üldplaneeringu kehtestamisega, mida ei saaks hilisema tühistamiskaebusega enam tõhusalt kõrvaldada.
20.Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et puudub põhjus arvata, et vastustajaks annaks enne üldplaneeringu menetluse lõppu nõusoleku kirstumatusteks Vilsandi kalmistu kinnistul. Viimati märgitud tegevuse välistavad KalmS § 4 lg-d 1 ja 7 ning § 9 lg 1. Vastustaja pole varem sellist nõusolekut andnud. Tõenäoline pole, et vastustaja annaks enne üldplaneeringu kehtestamist loa kirstumatuseks. Vastustaja selgitas, et urnimatusteks ei ole rohkem taotlusi esitatud. Kui selline taotlus esitatakse, siis vaadatakse see eraldi menetluses läbi ja langetatakse uus otsus, mida on kaebajal võimalik vaidlustada.
21.Nõue keelata konkreetse urni matmine vaidlusalusesse kohta ei oleks samuti lubatav. Vastustaja andis 24.08.2022 teisele isikule nõusoleku matta urn Vilsandi kalmistule. Keelamiskaebus on mõeldud tulevikus antava haldusakti või tulevikus tehtava haldustoimingu ärahoidmiseks. Seda eesmärki ei saa keelamiskaebusega enam saavutada.
22.Kui vastustaja 24.08.2022 nõusolekut urnimatuseks tuleks käsitada haldusaktina, ei järelduks sellest, et halduskohtul oli kohustus anda kaebajale võimalus esitada tühistamisnõue. Võimalik tühistamisnõue oleks kohtul olnud õigus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Eeldades kaebuses toodud asjaolude õigsust, ei toonud viidatud nõusoleku alusel toimunud urnimatus kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Kinnistu, millele urn maeti, ei piirne kaebaja kinnistuga. Vaidlusalune urnimatus ei takista kaebajal oma kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, samuti ei võimalda kaebuses toodud asjaolud järeldada urnimatusest võimalikke muid negatiivseid mõjusid kaebaja kinnistule, sh selle kasutamisele. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda seda, et urnimatused toimuksid üksnes nendes kohtades, mida on ametlikult tunnustatud kalmistutena. Samuti ei saa kaebaja kohtu kaudu nõuda, et urnimatus toimuks väärikalt KalmS § 9 lg 1 mõttes.
23.Halduskohus jättis põhjendatult kaebaja esialgse õiguskaitse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks eelduseks on, et selle kohaldamata jätmine muudab kaebaja 7(8)
3-22-1833 õiguste hilisema kaitse oluliselt raskemaks või toob kaasa kaebaja õigustele pöördumatuid tagajärgi (HKMS § 249 lg 1). Kaebuses esitatud asjaolud ei võimalda kumbagi tagajärge järeldada. Kaebus ei ole lubatav ja tagastatakse. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
24.Kuna valla 24.08.2022 kiri nr 6-12/4262-2 on kaebajale nüüdseks teatavaks tehtud, puudub vajadus kaebaja sellekohast nõuet eraldi lahendada.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.