lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-5900/7

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 13.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-5900/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KRS § 34 lg 1, 21, 22, 71AÕS § 120 lg 1Asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseksKRS § 11TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 226 lg 1Esindusõiguse kontrollTsMS § 430 lg 6KompromissTsMS § 593 lg 1KandeavaldusTsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-21-5900

Määruse kuupäev

Tartu, 13. detsember 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Evi Täkkeri kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Evi Täkkeri määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamine

Avaldaja Evi Täkker, esindaja vandeadvokaat Katrin Jennsen kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2021. a määrus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17. märtsi 2021. a kandemäärus nr 280512021. Saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
1.Evi Täkkeri (avaldaja) esindaja esitas 12. veebruaril 2021 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse, milles palus kustutada Valga maakonnas Otepää vallas Kääriku külas asuva Tornimäe kinnistu (Tornimäe kinnistu) omanikuna Raul Täkker (kostja) ja kanda uue omanikuna kinnistusraamatusse avaldaja. Kinnistamisavaldusele oli lisatud Tartu Maakohtu
10.novembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-13927 kompromissi kinnitamise kohta, milles lepiti kokku, et kinnistu jääb avaldaja ainuomandisse. Kinnistusosakond andis 22. veebruari 2021. a kandemäärusega avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 5. märtsini 2021. Määruse kohaselt peab avaldaja esitama kinnistusosakonnale avaldaja esindamise õigust tõendava notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud volikirja ja notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse tsiviilasjas nr 2-20-13927 kinnitatud kompromissi alusel kannete tegemiseks. Avaldaja esindaja esitas kinnistusosakonnale avaldaja esindajale õigusteenuse osutamiseks 3. märtsil 2021 antud digitaalselt allkirjastatud volikirja.

2-21-5900

2.Kinnistusosakond jättis 17. märtsi 2021. a kandemäärusega nr 280512021 kinnistamisavalduse rahuldamata. Kandemääruse kohaselt ei ole kinnistusosakonnale esitatud kohtuliku kompromissi alusel kande tegemiseks notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 34 lg 6, lg 71 ja § 35 lg 1 p 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 ja § 120 lg 1) ega kinnistamisasjas avaldaja esindamise õigust tõendavat dokumenti (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 226 lg 1 viimane lause, KRS § 11 teine lause, § 361 lg 1, § 35 lg 1 p 7 ning § 34 lg 71).
3.Avaldaja palus kinnistusosakonna 17. märtsi 2021. a kandemääruse tühistada ja saata kinnistamisavalduse kande tegemise uueks otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt esitati volikiri kinnistusosakonnale infosüsteemi kaudu õigeks ajaks. Kuna asjaõigusleping sisaldus kohtulikus kompromissis, ei pidanud kinnistamisavaldus olema notariaalselt tõestatud.
4.Kohtunikuabi edastas määruskaebuse lahendamiseks Tartu Maakohtule, kes saatis määruskaebuse
17.mail 2021 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 25. mai 2021. a määrusega kinnistusosakonna kandemääruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et kinnistusraamatu kande tegemist takistas asjaolu, et kinnistamisavaldus ei olnud notariaalselt tõestatud. Kohtunikuabi kohaldas õigesti KRS § 34 lg 71 esimest lauset, mille kohaselt, kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi ülekandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Seega on kohtulik kompromiss, millega avaldaja andis nõusoleku omanikukande muutmiseks, võrdsustatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga. Kuna käsutustehing tulenes kohtulikust kompromissist, mis on võrdsustatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga, peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt tõestatud. Kande tegemist ei takistanud avaldaja esindamise õigust tõendava dokumendi puudumine, kuna
3.märtsil 2021 esitati kinnistusosakonnale KRS § 34 lg-s 22 märgitud volikiri. See põhjendus tuleb kinnistusosakonna kandemääruse põhjendustest välja jätta.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldaja palub nii ringkonnakohtu määruse kui ka kinnistusosakonna kandemääruse tühistada ja saata kinnistamisavalduse kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebuse kohaselt leidis ringkonnakohus valesti, et kande tegemiseks tuleb esitada notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus. KRS § 34 lg 71 kohaselt tuleb notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse nõuet kohaldada üksnes juhul, kui käsutustehing on notariaalselt tõestatud. Kui asjaõigusleping sisaldub kohtulikus kompromissis, kohaldub KRS § 34 lg 21 esimene lause, mille järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Seega sai avaldaja valida, kas ta esitab kinnistamisavalduse notariaalselt kinnitatud vormis või digitaalselt allkirjastatuna. Lisaks jääb ringkonnakohtu määrusest arusaamatuks, kas avaldaja advokaadi 2(4)

2-21-5900 esindusõigust saab TsMS § 226 lg 1 järgi eeldada võib pidi ta oma esindusõigust volikirjaga tõendama.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et nii maakohtu kinnistusosakonna kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 kolmanda lause alusel tühistada ja asi tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
8.Tsiviilasjas nr 2-20-13927 oli avaldaja esitanud kostja vastu ühisvara jagamise hagi. Maakohus kinnitas selles asjas 10. novembril 2020 kompromissi, milles pooled leppisid mh kokku, et avaldaja ainuomandisse jääb Tornimäe kinnistu ning kostja annab nõusoleku kinnistusraamatu registriosa jaos omanikukannete kustutamiseks ja uute kannete tegemiseks, millega kantakse avaldaja kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse. Kompromissimäärus jõustus 28. novembril 2020. Avaldaja vandeadvokaadist esindaja esitas 12. veebruaril 2021 kinnistusosakonnale digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse, milles palus kustutada kinnistusraamatust Tornimäe kinnistu omanikuna kostja ja kanda uue omanikuna kinnistusraamatusse avaldaja. Samuti esitas avaldaja esindaja kinnistusosakonnale digitaalselt allkirjastatud volikirja. Kinnistusosakond jättis 17. märtsi 2021. a kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata, kuna avaldus ja sellele lisatud volikiri ei ole notariaalselt kinnitatud. Ringkonnakohus leidis, et avaldaja esindaja oli esitanud nõuetekohase volikirja, kuid kinnistamisavaldus ei olnud notariaalselt tõestatud.
9.TsMS § 593 lg 1 kohaselt teeb kohus registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kandeavaldused esitab kohtule sama paragrahvi teise lõike järgi seaduses sätestatud vormis seadusega selleks õigustatud isik. AÕS § 120 lg 1 järgi peab kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Asjaõigusleping võib sisalduda ka kohtulikus kompromissis. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab TsMS § 430 lg 6 kohaselt kokkuleppe notariaalset tõestamist. Eeltooduga kooskõlas on ringkonnakohtu järeldus, et kohtulikust kompromissist tulenev asjaõigusleping on võrdsustatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga.
10.Kolleegium ei nõustu aga ringkonnakohtu seisukohaga, et kohtulikust kompromissist tuleneva asjaõiguslepingu alusel esitatud kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. KRS § 34 lg 71 järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud juhul, kui kinnistamisavaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Eeltoodust ei tulene, et kohtuliku kompromissina kinnitatud asjaõigusleping, mis asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (AÕS § 120 lg 1 ja TsMS § 430 lg 6), tuleb esitada koos notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldusega. KRS § 34 lg 71 esimene lause sätestab kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise nõude juhuks, kui kinnistamisavaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing. Kohtulikus kompromissis sisalduvat asjaõiguslepingut ei pea notariaalselt tõestama, vaid see on võrdsustatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga. Samuti ei näe seadus ette, et kohtulikus kompromissis sisalduv asjaõigusleping tuleb esitada kinnistusosakonnale notari vahendusel. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on KRS § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. 3(4)

2-21-5900 KRS § 34 lg 71 teise ja kolmanda lause kohaselt esitatakse kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale notari vahendusel, kui sellele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing. See, et ilma notari vahenduseta esitatud kinnistamisavaldus ei pea olema notariaalselt kinnitatud, nähtub ka KRS § 34 lg 21 esimesest lausest, mille järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud.

11.KRS § 34 lg 22 kohaselt peab kinnistamisavalduse esitamise volikiri olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Asja materjalidest nähtuvalt esitas avaldaja esindaja kinnistusosakonnale digitaalselt allkirjastatud volikirja. Kuna kohtulikust kompromissist tuleneva asjaõiguslepingu alusel esitatud kinnistamisavaldus ei pea olema notariaalselt kinnitatud, ei pea olema notariaalselt kinnitatud ka esindajale kinnistamisavalduse esitamiseks antud volitus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 118 lg 3).
12.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium