I Z.N-i hagi N.U vastu kaasomandi lõpetamise nõudes II N.U vastuhagi Z.N-i vastu alusetult saadu tagastamise ja kulude hüvitamise nõudes Hageja (vastuhagis kostja): Z.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kersti Kägi;
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja (vastuhageja): N.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja: jurist Margus Kurm
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja/vastuhagis kostja, Z.N-i ja kostja/vastuhageja, N.U vahel 14.08.2026. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.Asjaolud:
1.1.1.N.U-le (isikukood XXX) ja Z.N-ile (isikukood XXX) kuulub kaasomandis olev korteriomand asukohaga XXX , XXX, mille eriomand on eluruum nr XXX (registriosa nr XXX ), edaspidi nimetatud Korter.
1.1.2.N.U-le kuulub 151/345 (43,77%) suurune mõtteline osa Korterist.
1.1.3.Z.N-ile kuulub 194/345 (56,23%) suurune mõtteline osa Korterist.
1.1.4.N.U Ostarkil on Z.N-i vastu rahaline nõue summas 19 731 eurot, mis moodustub korteri alahoidmiseks tehtud maksetest (1720 eurot), Z.N-ile korteriomandi osa ostuks antud rahast (1800 eurot) ja Z.N-ile korteriomandi osa ostuks võetud laenu tagasimaksmiseks antud rahast (16 211 eurot).
1.2.Z.N ja N.U on sõlminud kokkuleppe järgnevas:
1.2.1.Korter müüakse üldises korras kinnisvaraportaale kv.ee ja City24.ee.
turutingimustel,
kasutades
1.2.2.Korteri müüki alustatakse alghinnaga on 70 000 eurot. Korterit hoitakse alghinnaga müügis kuus kuud alates müügipakkumise avalikustamisest kinnisvaraportaalides kv.ee ja city24.ee. Kui selle aja jooksul korteri müük alghinnaga ei õnnestu, alandatakse müügihinda. Müügihinna alandamise kohta sõlmitakse kirjalik kokkulepe, mille teksti edastab teisele poolele müüki korraldav pool hiljemalt viis päeva enne eelnimetatud tähtaja möödumisest. Enne kuue kuu möödumist võib Korteri alghinnast madalamalt müüa ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.
1.2.4.Korteri müügist saadavast rahast kantakse esmalt müügiga seotud kulud, kusjuures kõik korteri müügiga seotud kulud (portaali tasu, notari tasu, riigilõiv jne) tasutakse võrdsetes osades (50% ja 50%).
1.2.5.Seejärel jagatakse saadav müügitulem korteriomanike vahel järgmiselt:
(kasu
miinus
a.
N.U saab 43,77% müügihinnast pluss 19 731 eurot;
b.
Z.N saab 56,23% müügihinnast miinus 19 731 eurot.
kulud)
1.2.6.Korteri müüki korraldab N.U.
1.2.7.Korterit puudutava vaidlusega seotud kõik kohtuvälised kulud, jäävad poolte endi kanda.
menetluskulud,
sh
1.2.8.Pooled on teadlikud TsMS § 432 sisust, ehk siis sellest, et kompromissi kinnitamine kohtu poolt võtab neilt õiguse pöörduda kohtusse hagiga vaidluses sama eseme üle samal alusel.
1.2.9.Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel õigusest esitada kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebus.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-15308 menetlus.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 11.10.2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamine, millise abinõuna otsustati arestida ja kanda selle alusel Z.N-i kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge N.U 151/345 mõttelisele osale kaasomandist korteriomandis, asukohaga XXX, XXX-i, registriosa numbriga XXX , eriomandi ese eluruum nr XXX , kuni tsiviilasjas nr 2-24-15308 lõpplahendi jõustumiseni.
6.Tagastada Z.N-ile pool hagilt tasutud riigilõivust summas 315 eurot. Tagastatav summa kanda Z.N-i arvelduskontole nr EE382200221007101804 (Swedbank).
7.Tagastada N.U-le pool vastuhagilt tasutud riigilõivust summas 525 eurot. Tagastatav summa kanda N.U arvelduskontole nr EE172200001109456787 (Swedbank).
9.Toimetada määrus kätte pooltele ja pärast jõustumist saata resolutsiooni punkt 3 alusel kinnistusraamatus vara käsutamise keelumärke kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu menetluses selles tsiviilasjas nr 2-24-15308 on Z.N-i (hageja) hagi N.U (kostja) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning N.U vastuhagi Z.N-i vastu alusetult saadu tagastamise ja kulude hüvitamise nõudes. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus lõpetaks poolte kaasomandi XXXas XXX asuvale korteriomandile, registriosa numbriga XXX , mille eriomandi esemeks on eluruum nr XXX , jättes korteriomandi kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale tema osa välja rahas ja kohustada kostjat andma kinnistusraamatus vastavalt omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused, või alternatiivselt korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadava raha poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osadele. Kostja taotleb vastuhagiavalduses, et kohus mõistaks hagejalt kostja kasuks välja alusetult saadud 18 310 eurot ja korteriomandi alalhoidmiseks tehtud kulutuste katteks 1405,68 eurot.
2.28.07.2026. a toimus tsiviilasjas kohtuistung, kus pooled avaldasid võimalust lõpetada menetlus kompromissiga, aga soovisid kompromissi täpsemad tingimused veel läbi rääkida. Kohus lükkas istungil asja arutamise edasi ja poolte taotlusel andis neile tähtaja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 14.08.2026. a.
3.14.08.2026. a esitasid pooled kohtule nende vahel samal päeval sõlmitud kompromissi. Koos kompromissiga esitasid pooled kohtule ühise taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks, samuti taotluse poole hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks ning hageja esitas lisaks taotluse hagi tagamise tagatise tagastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt TsMS § 431 lg-le 1 lõpetab kohus menetluse määrusega. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled koos kompromissiga esitatud taotluses avaldanud, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigus välistada. Seega määrab kohus, et käesoleva kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest.
5.Kohus 11.10.2024. a määrusega selles asjas rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ja otsustas hagi tagamise abinõuna arestida ja kanda selle alusel hageja kasuks kinnistusraamatusse vara käsutamise keelumärge kostja mõttelisele osale kaasomandist korteriomandis. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab menetluse, siis TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus 11.10.2024. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Poolte taotlusel saadab kohus määruse pärast selle jõustumist hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse kantud vara käsutamise keelumärke kustutamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Pooled on esitanud kohtule taotlused poole hagilt ja vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et taotlused on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 630 eurot ja kostja on tasunud vastuhagilt riigilõivu 1050 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, siis on põhjendatud tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 315 eurot ja kostjale pool vastuhagilt tasutud riigilõivust, s.o 525 eurot.
8.Hageja on esitanud lisaks kohtule taotluse tema poolt 08.10.2024. a hagi tagamise tagatisena kohtu deposiitkontole makstud 175 euro tagastamiseks. Kohus leiab, et see taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus 08.10.2024. a kohtu kohtule hagi tagamise eest tagatise summas 175 eurot. TsMS § 383 lg 1 näeb ette, et kohus võib teha hagi tagamise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 1 1 sätestab erisusena, et kohus tagab rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 euro ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses.
Antud asjas oli hageja esitanud hagi mittevaralistes nõuetes ja kohus ei olnud teinud hagi tagamist sõltuvaks tagatise andmisest. Seega puudus hagejal põhjus hagi tagamisel tagatise maksmiseks. Hageja taotlusel otsustas kohus 05.12.2024. a määrusega hagejale tasutud tagatise summas 175 eurot tagastada. Kohtumäärus jõustus 05.12.2024. a. Seega on hageja taotlus tagatise tagastamiseks juba lahendatud, tagatis hagejale tagastatud ning hageja korduv taotlus tagatise tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.