2-20-5140/27 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Harju Maakohtu 23.04.2020 kohtumäärusega nimetati X Xi (edaspidi ka võlgnik) ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattus. Ajutine haldur nimetati võlgniku pankrotiavalduse alusel. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohustustest vabastamise avalduse. Harju Maakohtu 14.05.2020 kohtumäärusega kuulutati välja X Xi pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Kauri Rattus. Pankrotiteade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.05.2020. 02.06.2020 toimus võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek mille käigus loeti Kauri Rattus kinnitatuks võlgniku pankrotihalduriks. 04.08.2021 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 18.08.2021 määrusega. Pankrotihaldur esitas kinnitamiseks lõpparuande 09.11.2021. Teade pankrotimenetluses koostatud lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.11.2021. Vastuväiteid ei esitatud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Teates ei tohi tugineda teabele, mille kasutamine tõendina oleks käesoleva seaduse § 85 lõikes 4 sätestatu kohaselt välistatud. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud.

Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluse käigus tuvastanud vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku pankrotimenetluses haldur kriminaal- või täitemenetluse alustamiseks avaldusi esitanud ei ole. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldaja huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastuväiteid esitanud. PankrS § 168 kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest käesolevas pankrotimenetluses. PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Vastavalt PankrS § 65 lg 2 halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg 1-3 alusel. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Pankrotihaldur esitas ka oma tasu taotluse ja arvutuse. Kohus leiab, et halduri tasu kinnitamine taotletud suuruses ei riku võlausaldaja ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega. Pankrotihaldur on palunud tema tasu kanda büroo arvelduskontole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et halduri tasu on põhjendatud ja kuulub taotletud ulatuses väljamõistmisele võlgnikult.

PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot (sisaldab sotsiaalmaksu, lisandub käibemaks). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lõigetest 3 ja 4 tuleneb, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lõikest 5 nähtuvalt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (PankrS § 173 lõige 6). PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 172 lg 6 tulenevalt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik esitas Harju Maakohtule avalduse algatada tema kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Haldur ei ole võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada tuleb kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid tema kohustustest vabastamise menetluses.

TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustab kohus usaldusisikut/võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab, et usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (PankrS § 172 lg 2). TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.