03.detsmeber 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-3532
Tsiviilasi
N. T., L. A. ja L. S. hagi ning Tallinna linna hagi A. V. (V.) vastu testamendi puudumise ja alternatiivselt testamendi tühisuse tuvastamise nõuetes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad
Tallinna linn (aadress Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn) Lepinguline esindaja I. L. L. S. (sünniaeg xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov L. A. (sünniaeg xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov N. T. (sünniaeg xxx, xxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov
Kostja
A. V. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja L. K.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
04.11.2021.a kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada L. S. (sünniaeg xxx.a), L. A. (sünniaeg xxx.a) ja N. T. (sünniaeg xxx.a) hagiavaldus A. V. (V., isikukood xxx) vastu.
2.Tuvastada, et A. V. (isikukood xxx) ei ole J.D. (isikukood xxx, surma aeg xxx.a) pärija.
Jätta rahuldamata L. S. (sünniaeg xx.a), L. A. (sünniaeg xxx.a) ja N. T. (sünniaeg xxx.a) hagiavaldus A. V. (V., isikukood xxx) vastu alternatiivses nõudes tuvastada J.D. (isikukood xxx, surma aeg xxx.a) 14.05.2019 dateeritud koduse testamendi tühisus.
4.Jätta läbi vaatamata Tallinna linna hagiavaldus A. V. (V., isikukood xxx) vastu järgmistes alternatiivsetes nõuetes: 4.1.Nõue tuvastada J.D. (isikukood xxx, surma aeg xxx.a) 14.05.2019 koduse testamendi tühisus;
1 (14)
4.2.Nõue tuvastada, et J.D. (isikukood xxx, surma aeg xxx.a) ei 14.05.2019 teinud tahteavaldust, või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt on tema testamendijärgseks pärijaks A. V. (isikukood xxx).
5.Tühistada Harju Maakohtu 03.02.2020.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-977 kohaldatud hagiavalduse tagamise abinõud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta L. S. (sünniaeg xxx.a), L. A. (sünniaeg xxx.a) ja N. T. (sünniaeg xxx.a) menetluskulud A. V. (V., isikukood xxx) kanda.
7.Jätta Tallinna linna menetluskulud Tallinna linna enda kanda.
8.Jätta A. V. (V., isikukood xxx) menetluskulud tema enda kanda.
9.Välja mõista A. V.lt (V., isikukood xxx) L. S. (sünniaeg xxx.a), L. A. (sünniaeg xxx.a) ja N. T. (sünniaeg xxx.a) kasuks menetluskulud riigilõiv 300 (kuussada) eurot, eksperdikulud 141 (ükssada nelikümmend üks) eurot, tõlgikulud 345,80 (kolmsada nelikümmend viis koma kaheksakümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 4680 (neli tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot.
10.Jätta kindlaks määramata ja A. V.lt (V., isikukood xxx) L. S. (sünniaeg xxx.a), L. A. (sünniaeg xxx.a) ja N. T. (sünniaeg xxx.a) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 270 (kakssada seitsekümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Tallinna linn esitas 20.01.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse A. V. (kostja) vastu J.D. 14.05.2019 koduse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes ning taotles ühtlasi hagi tagamist (I kd, tl-d 1-3). Hagiavalduse alusel registreeriti kohtuasi nr 2-20-977. Kohus jättis 21.01.2020 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata (I kd, tl 11). Kohus jättis 21.01.2020 määrusega hagi käiguta (I kd, tl 14). Tallinna linn esitas 31.10.2020 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 18-21). Kohus rahuldas 03.02.2020 hagi tagamise avalduse (I kd, tl 37). Kohus võttis hagi 12.02.2020 menetlusse (I kd, tl 50). Kostja vastas hagile 02.03.2020 (I kd, tl-d 58-61). Kohus liitis 22.09.2020 ühte menetlusse Tallinna linna esitatud hagiavalduse kostja vastu (tsiviilasi nr 2-20-977) ja N. T., L. A. ja L. S. (hagejad) esitatud hagi kostja vastu (tsiviilasi nr 2-20-3532) (I kd, tl 86).
2.N. T., L. A. ja L. S. (hagejad) esitasid 05.03.2020 kohtule hagiavalduse kostja vastu (II kd, tld 1-3). Kohus jättis hagi 04.09.2020 määrusega käiguta (II kd, tl-d 10). Hagejad esitasid 14.09.2020 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (II kd, tl-d 13-14). Kohus võttis hagiavalduse 14.09.2020 menetlusse (II kd, tl 17). Kostja vastas hagejate hagile 02.10.2020 (II kd, tl-d 25-28). Hagejad esitasid 10.03.2021 arvamuse kostja vastuste kohta (II kd, tl-d 41-42). 2 (14)
3.Kohtuistungid toimusid 19.03.2021 (II kd, tl-d 76-79), 09.06.2021 (II kd, tl-d 127-137) ja 04.11.2021 (III kd, tl-d 27-34).
4.Tallinna linn palub kohtul tuvastada, et J.D. 14.05.2019 testament on tühine. Alternatiivselt palub Tallinna linn kohtul tuvastada, et J.D. ei ole 14. mail 2019 teinud tahteavaldust, või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt on tema testamendijärgseks pärijaks kostja. Tallinna linn põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. Tallinna notar Kaata Kartau andis 26.09.2019 Tallinna linnale välja pärimistunnistuse, millega tunnistas J.D. ainupärijaks Tallinna linna. Notar teavitas 02.12.2019 Tallinna linna, et on samal päeval vastu võtnud kostjalt avalduse, millega viimane palub tunnistada kehtetuks J.D. pärimisasjas 26.09.2019 välja antud pärimistunnistus, mille kohaselt on pärijaks Tallinna linn. Põhjusena on toodud asjaolu, et pärandaja oli teinud koduse testamendi, millest notarit ei oldud varem teavitatud. Väidetavalt J.D. poolt koostatud kodune testament on trükitud arvutil eesti keeles ning sellel puudub testaatori selgitus, et tegemist on tema viimase tahtega ning allakirjutanud tunnistajad ei ole kinnitanud, et testaator on neile teatanud, et nad on kutsutud koduse testamendi allakirjutamise juurde ning testament on allkirjastatud J.D. poolt otsustus- ja arusaamisvõimelisena omakäeliselt. Tallinna linnal on alust arvata, et J.D. ei ole allkirjastanud 14.05.2019 koostatud kodust testamenti ning testament ei ole koostatud J.D. tahte kohaselt. Ei ole täidetud pärimisseaduse (PärS) § 23 lg 2 nõue, kus testaator teatab tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Testamendist ei nähtu, et testamendi tegemise algatus oleks tulnud testaatorilt. Tunnistajatel on jäänud kinnitamata, et nad on aru saanud, milleks neid on kutsutud, millise asjaolu nad oma allkirjadega kinnitama peavad. J.D. ei ole testamenti omakäeliselt allkirjastanud (I kd, tl-d 18-20).
5.Kostja vaidleb Tallinna linna hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Kostja ja J.D. elasid alates 2008.a nn vabaabielus kuni J.D. surmani. Nendevahelised suhted ei olnud ametlikult abieluna vormistatud, kuid tegelikult nendevahelised suhted olid väga soojad ja lähedased. Kostja oli teadlik, et testaatoril ei olnud lapsi ega lähimaid sugulasi. Tuleb samuti lisada, et kostja hoolitses testaatori eest viimastel aastatel enne tema surma. Testaator viibis viimasel ajal enne surma kostja korteris. Kostja korteris on säilinud ka tema isiklikud asjad: riietus, fotod, auhinnad jne. Kuna testaatori korter oli amortiseerunud, eeldas J.D. viibida tihti kostja korteris. Temal ei olnud raha oma korteris remondi tegemiseks. Seega on eluliselt päris usutav, et testaator otsustas nimetada kostja oma pärijaks. Kostja peab vajalikuks teatada kohtule, et 14.05.2019 testament oli koostatud testaatori poolt kostja korteris aadressil xxx, kus testaator tol ajal elas. J.D. oli maetud Siselinna kalmistul hauaplatsil, mis on kostja kasutuses ja kus on varem maetud ka tema lähimad isikud. J.D.l ei olnud J.idilist haridust või eriteadmisi selles valdkonnas. Kostjale on teada vaid see, et testaatori palvel andis keegi tuttavatest isikutest temale koduse testamenti näidise. Antud näidisvormi alusel oli koostatud 14.05.2019 vaidlustatav testament. Vaatamata sellele, et testaatori emakeeleks oli kindlasti vene keel, valdas tema piisavalt eesti keelt selleks, et testamendi sisust aru saada. Sama puudutab ka tunnistajaid J. V.t ja D.s K.i. J.D. palvel testamendi tekst oli eelnevalt välja trükitud paberkandjal. Seega 14.05.2019, kui tunnistajad tulid testamendi kinnitamiseks, olid kõik formaalsused juba eelnevalt selleks valmistatud. Tunnistajad tegelikult viibisid vaidlustatava testamenti allakirjutamise juures ja J.D. määras enda vara ainupärijaks kostja. Testamendi hindamisel tuleb samuti arvestada, et testamendi kinnitatud tunnistajad J. V. ja D. K. on kostjale hästi tuttavad isikud, kes samuti abistavad teda tema igapäevases tegevuses. Seega väär ja ebaõige on hageja seisukoht, et „tunnistajal on olnud otsene huvi koduse testamendi tegemise osas“. Kostja omandis on korteriomand aadressil xxx, kus ta pidevalt elab. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et pärast J.D. surma jäänud korter oli mõeldud müüki panna ning sellest tehingust saadud rahast kostja sooviks võtta endale täiendavalt meditsiinihooldusteenust vms. Kostja on 74-aastane pensionär, kellel on terviseprobleemid. Viimasel ajal ta ei saa liikuda vabalt ning on sunnitud viibima vaid oma korteri piires. Volikiri oli vormistatud 05.12.2019, so enne kostja poolt pärimistunnistuse saamist. Kostja ei olnud teadlik testamendi võimalikust vaidlustamisest ja oli veendunud, et pärast J.D. surma läheb xxx xxx korter kostja omandisse. Hageja oma hagiavalduses tuli seisukohale, et „Volikirja tekstist tuleneb, et korteriomandi võõrandamine toimub esindaja äranägemisel hinnaga 170 000 eurot. Erinevate kinnisvaraportaalide andmete alusel 3 (14)
hinnatakse samaväärse korteri keskmiseks turuhinnaks 200 000 eurot“. Selles osas Tallinna linna esindaja valesti tuli seisukohale, et temal „on seetõttu tekkinud arusaamine, et notarile esitatud kodune testament ei väljenda J.D. enda poolt soovitud viimset tahet“. Kostja hinnangul puuduvad igasugused alused antud järelduste tegemiseks. Pärandaja tegelik tahe PärS § 28 mõttes oli teha kostja kasuks korraldus, arvestades, et kostja on testamendis ühemõtteliselt nimetatud testaatori pärijaks. Pärandaja testamendis väljendatud tahte teistsuguseks tõlgendamiseks ei ole alust. Kostja on seisukohal, et testamendi vormiline eksimus ei peaks võtma temalt õigust pärida vara testaatori tahte kohaselt. Testament on ühepoolne tehing, mis väljendab pärandaja viimast tahet. Kuna tahteavalduse vastavust tahtele eeldatakse, siis tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda eeldusest, et J.D. testament vastas tema tahtele. Hageja pole põhjendanud, kas esineb asjaolusid, mis välistavad J.D. tahet pärandada oma vara temaga 12 aastat koos elanud ja ühist majapidamist omanud kostjale. Kostja on seisukohal, et testamendi allkirjastamise ajal oli testaator teovõimeline ning isiklikult nihutas tunnistajatele allkirjastatud testamendi teksti, väljendades sellega oma tahet. Testaatoril puudus vajadus kirjutada tunnistajatele kirja selle kohta, et see on tema viimne tahe, kuna tunnistajatele oli selge, et nad kinnitavad testamenti, ning nende arvates oli testaator otsustusvõimeline. Vaidlusalune kodune testament on seega tehtud seadusest juhindudes. Ei ole oluline asjaolu, et testamendi allkirjastamisel oli kasutatud testaatori aegunud ID-kaarti. Seadus üldse ei kohusta testaatorit oma testamendi tegemisel kasutama isikut tõendavat dokumenti. Seega aegunud ID-kaart ei saa olla põhjuseks testamendi tühisuse tuvastamiseks (I kd, tl-d 58-60).
6.Hagejad paluvad kohtul tuvastada, et kostja ei ole J.D. pärija. Alternatiivselt paluvad hagejad tuvastada, et J.D. 14.05.2019 dateeritud testament on tühine. Hagejad põhjendavad hagiavaldust järgmiste asjaoludega. J.D. tugevasti lagunenud surnukeha leiti 2019.a tema korteris asukohaga Suurxxx. Hagejad on J.D. täditütred ning kolmanda järjekorra seadusjärgsed pärijad. J.D.l ei olnud Eestis sugulasi, sõpru ja lähedasi. J.D. matused korraldas Tallinna linn. Notar Kaata Kartau tõestas 26.09.2019 Tallinna linna kasuks pärimistunnistuse. Kostja pöördus 02.12.2019 notari poole ja esitas notarile J.D. koduse testamendi 14. maist 2019, mis oli tehtud kostja kasuks. Testamendi tunnistajateks olid J. V. ja D. K.. Tunnistajad esitasid notarile seletuskirjad selle kohta, et nad olid testamendi tegemise juures tunnistajateks. Testamendi ilmnemine oli J.D. majanaabritele ja sugulastele üllatuslik. 2019.a sügisel majja ilmunud isikud, kes väidetavalt esindasid testamendijärgset pärijat, said teada nn „peremeheta pärandist“ majanaabritelt esmakordselt teada juulis 2019 ja täpsemalt oktoobris 2019. Hagejad esitasid 15.01.2020 notarile pärimisavalduse koos sugulust tõendavate dokumentidega. Välistatud on 14.05.2019 testamendi tegemine J.D. poolt. J.D. surnukeha leiti 16.05.2019 ja oli korteris lebanud umbes paar nädalat. Naabrid polnud J.D.t umbes nii kaua näinud ning kutsusid ukse avamiseks politsei. Surnukeha lagunemistunnuseid arvestades võis surm olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist. Väidetava testamendi tegemise ajaks oli J.D. olnud surnud vähemalt viis päeva. Testamendile kopeeritud isikutunnistus oli kaotanud kehtivuse, kuid J.D.l oli kehtiv isikutunnistus. Testamendil olev allkiri on tehtud ebakindla joonega, kuid allkiri isikutunnistusel on hoogne ja kindel. Kostja on väitnud, et J.D. oli tema elukaaslane. J.D. kurtis naabritele alati, et pole kellegagi suhelda. Elukaaslane oleks välja ilmunud kohe, mitte mitu kuud pärast J.D. surma (I kd, tl-d II kd, tl-d 1-3). Kostja väidab, et ta on J.D. elukaaslane alates 2008.a ja J.D. viibis viimasel ajal enne oma surma kostja korteris, kus on koostatud ka 14.05.2019 testament. Kostja tõendab oma väiteid kostja valduses oleva riietuse, fotode ja auhindadega. Hagejad leiavad, et J.D. asjade kostja valduses olemist selgitab J.D. korterisse sissemurdmine 2019.a sügisel pärast seda, kui väidetava testamendijärgse pärija esindajad 2019.a sügisel pöördusid xxx korteriühistu poole nõudega võimaldada sissepääs J.D. korterisse ning korteriühistu sissepääsu võimaldamisest keeldus. Kostja ei ole esitanud ühtegi fotot, millel on kostja koos J.D.ga. Samal ajal on kostja tõenditena esitanud korterist leitud vanu fotosid ja dokumente. J.D. pangakonto liikumiste väljavõtetes pole näha ühtki xxx piirkonnas tehtud makset, kuigi J.D. tegi kaardimakseid igapäevaselt. J.D. pangakonto väljavõtetelt ei nähtu ühtki makset, mis oleks seostatav kostja ja J.D. ühise majapidamisega. J.D. surnukeha tuhastamise tellis linnavalitsus. J.D. põrm on maetud hauaplatsile Siselinna kalmistul alles 28.11.2019, see on rohkem kui pool aastat pärast J.D. surma. J.D. pangakonto väljavõttest nähtuvalt tegi J.D. viimased kaardimaksed 30.04.2019 4 (14)
Vabaduse väljakul kell 19:31 ja Kawes kell 19:51. Seega on võimalik surma aeg 30.04.2019 või 01.05.2019. See kinnitab kohtumeditsiinilise ekspertiisi järeldusi, mille kohaselt võis surm olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist. J.D. surnukeha leiti leviva lõhna tõttu ja surnukeha oli 16.05.2019 korteris xxx lagunenud. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et J.D. tegi 14.05.2019 korteris xxx testamendi. Hagejate sugulus on piisavalt tõendatud (II kd, tl-d 41-42).
7.Kostja vaidleb hagejate hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Hagejad ei ole esitanud dokumentaalseid tõendeid oma suguluse kohta J.D.ga. Hagejate väide selle kohta, et J.D. matused korraldas Tallinna linnavalitsus, ei vasta tegelikkusele. J.D. on maetud Siselinna kalmistul hauaplatsile, mis on kostja kasutuses ja kuhu on varem maetud kostja lähimad isikud. Majanaabrite ütlused selle kohta, et kostja kohta ei oldud midagi kuuldud, ei oma tähtsust, sest reeglina ei teata oma majanaabrite isikliku elu asjaolusid. Kostja ja J.D. elasid alates 2008.a nn vabaabielus kuni J.D. surmani. Nendevahelised suhted ei olnud ametlikult abieluna vormistatud ega avalikustatud. Testaator viibis viimasel ajal enne surma kostja korteris. Kostja korteris on säilinud tema isiklikud asjad: riietus, fotod, auhinnad jne. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.02.2020 vastus teabenõudele on kahtlase iseloomuga dokument, millest ei saa teha järeldust, et 14.05.2020 oli J.D. juba vähemalt viis päeva surnud (II kd, tl-d 25-27). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
N. T., L. A. ja L. S. hagiavaldus
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejad on esitanud kostja vastu nõude tuvastada, et kostja ei ole J.D. pärija ning alternatiivse nõude tuvastada J.D. 14.05.2019 dateeritud koduse testamendi tühisus. Kohus on seisukohal, et testamendi puudumise või testamendi tühisuse tuvastamise vastu on õiguslik huvi isikul, kelle õiguste olemasolu sõltub testamendi puudumisest või tühisusest. Selliseks isikuks on eelkõige seadusjärgne pärija, kes on testamendiga pärandist osaliselt või tervikuna ilma jäetud. Hagejad N. T., L. A. ja L. S. on põhjendanud hagiavaldust väitega, et nad on J.D. täditütred. Kui pärandajal puuduvad esimese järjekorra pärijad (pärimisseaduse (PärS) § 13) ja teise järjekorra pärijad (PärS § 14) ning pärandaja vanavanemad on surnud, on pärandaja vanavanemate lapsed kolmanda järjekorra seadusjärgseteks pärijateks PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõistes. Hagejad on esitanud dokumentaalse tõendina J.D. sünni tõendi, millest nähtuvalt olid xxx sündinud J. D. vanemad A. F.poeg D. ja J. G. tütar J. (II kd, tl-d 56, 147). Saraatovi oblasti riikliku arhiivi 26.01.2020 nr 156 teatise kohaselt olid J.D. ema J. J. vanemateks G. M. poeg J. ja A. V. tütar (II kd, tl-d 56 päärdel, 147 pöördel). Saraatovi oblasti riikliku arhiivi 26.01.2020 nr 157 teatise kohaselt sündis G. M. poeg J. ja A. V. tütrel xxx.a (vana kalendri järgi) tütar A. (II kd, tl-d 57, 148 pöördel). Saraatovi oblasti riikliku arhiivi 23.01.2020 nr 183 teatise kohaselt sündis G. M. poeg J. ja A. V. tütrel xxx.a (vana kalendri järgi) tütar A. (II kd, tl-d 60, 151 pöördel). Kohtu hinnangul on dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed ning kohtul puudub alus kahelda nende ehtsuses. Dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on J.D. vanavanematel sündinud kaks tütart: xxx.a (vana kalendri järgi) sündinud tütar A. ja xxx.a (vana kalendri järgi) sündinud tütar A.. Tegemist on seega J.D. tädidega, st vanavanemate alanejate sugulastega, kes ise ja kelle alanejad sugulased saavad olla PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõistes kolmanda järjekorra pärijateks. A. G. tütar J. abiellus 03.10.1936 P. K. poja P. ning tema perekonnanimi pärast abiellumist oli P. (II kd, tl-d 57 pöördel, 148 pöördel – abielutunnistus). A. P.l ja G. P.il sündis xxx tütar L. P. (II kd, tl-d 58, 150 – sünnitunnistus). L. P. abiellus 23.06.1972 A. A.ga ning L. P. perekonnanimeks pärast abielu sõlmimist jäi A. (II kd, tl-d 59 pöördel, 150 pöördel – abielu tõend). A. P.l ja G. P.il sündis xxx tütar 5 (14)
N. P. (II kd, tl-d 58, 149 – sünnitunnistus). N. P. abiellus 08.08.1972 D. T. ning N. P. perekonnanimeks pärast abielu sõlmimist jäi T. (II kd, tl-d 58 pöördel, 149 pöördel – abielutunnistus). A. G. tütar J. abiellus 24.01.1944 A. I. poja A. ning tema perekonnanimi pärast abiellumist oli A. (II kd, tl-d 60 pöördel, 151 pöördel – abielu tõend). A. A.l sündis xxx tütar L. A. (II kd, tl-d 61, 152 – sünnitunnistus). L. A. abiellus 15.07.1964 V. G. ning L. A. perekonnanimeks pärast abielu sõlmimist jäi G. (II kd, tl-d 61 pöördel, 152 pöördel – abielu tõend). L. G. abiellus 09.01.1981 P. S. ning L. G. perekonnanimeks pärast abielu sõlmimist jäi S. (II kd, tl-d 62, 153). Kohtu hinnangul on dokumentaalsed tõendid usaldusväärsed ning kohtul puudub alus kahelda nende ehtsuses. Kohtu hinnangul on hagejad tõendanud, et nad on J.D. vanavanemate alanejad sugulased, mistõttu saavad nad olla PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõistes kolmanda järjekorra pärijateks. Kui kostja ei ole J.D. pärija või kui J.D. testament on tühine, on hagejad J.D. seadusjärgseteks pärijateks. Seetõttu on hagejatel TsMS § 368 mõistes tuvastushuvi hagi esitamiseks.
9.Hagejate hinnangul on nende nõue põhjendatud, sest J.D. ei saanud hagejate hinnangul allkirjastada 14.05.2019.a kuupäeva kandvat kodust testamenti. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et testamendi on allkirjastanud J.D.. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja on esitanud notarile J.D. 14.05.2019 kuupäeva kandva allkirjastatud koduse testamendi kahe tunnistaja juuresolekul, mille alusel on J.D. pärandanud kogu oma vara kostjale. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei vaidle asjaolu üle, et J.D. on surnud ja tema ametlikuks surmaajaks on 16.05.2019. Kuivõrd pooled asjaolu üle ei vaidle, ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled vaidlevad J.D. tegeliku surmaaja üle ja selle üle, kas J.D. on allkirjastanud 14.05.2019 koduse testamendi.
10.PärS § 23 lg 1 sätestab, et testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. PärS § 23 lg 2 sätestab, et tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. PärS § 23 lg 3 sätestab, et kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. J.D. on 14.05.2019 kuupäeva kandva testamendiga pärandanud kogu oma vara kostjale (II kd, tl 5 pöördel). Kohtule esitatud 14.05.2019 kuupäeva kandva testamendi tekst on trükitud, sellele on käsikirjaliselt kirjutatud pärandaja ja kahe tunnistaja nimed, kuupäevad nimede järel, tunnistajate nimede järel numbrid ning nimede järel allkirjad (II kd, tl 5 pöördel). Pärandajaks on testamendis märgitud J.D.. Testamendile on alla kirjutanud kaks tunnistajat: J. V. ja D.s K.. Kohus leiab, et 14.05.2019 kuupäeva kandva testamendi puhul on tegemist testamendiga PärS § 23 kohaselt. Kohus alljärgnevalt kontrollib hagejate väidete tõendatust.
11.TsMS § 232 lg 1 kohaselt 1 kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Hagejate väidete õigsust eeldades ei ole testamendi puhul täidetud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 1 ja PärS § 23 lg 1 tingimused, sest hagejate arvates ei ole testamendil testaatori allkiri. Seetõttu ei vasta hagejate väidete õigsuse korral testament PärS § 23 tingimustele. Kui pärandaja ei 6 (14)
ole testamendi tegemiseks tahet avaldanud, ei olegi testamenti olemas, mistõttu ei saa tuvastada selle tühisust ega seda tühistada (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-14-53722, p 15).
12.Vaidlustatud kodune testament on tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament (PärS § 23 lg 1). Vaidlustatud testamendile on tunnistajatena alla kirjutanud J. V. ja D. K.. See nähtub testamendi dokumendist, millele on märgitud tunnistajate nimed ja allkirjad (II kd, tl 5 pöördel). Tunnistaja D. K. on testamendi allkirjastamist kinnitanud notarile 02.12.2019 (II kd, tl 7). Tunnistaja J. V. on testamendi allkirjastamist kinnitanud notarile 02.12.2019 (II kd, tl 8 pöördel). Tunnistajad kinnitasid notarile, et nad kirjutasid testamendile alla (II kd, tl-d 7, 8). Testamendi allkirjastamist kinnitasid tunnistajad ka kohtule 09.06.2021 istungil antud ütlustes (II kd, tl-d 129-130, 132-134). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis lükkaksid ümber testamendi allkirjastamise tunnistajate poolt. Kohus leiab, et testamendi allakirjutamine J. V. ja D. K. poolt on tõendatud.
13.PärS § 23 lg 3 sätestab, et tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. PärS § 23 lg 3 sätestab testamendile antud tunnistaja allkirja tõendamisfunktsiooni. Kui tunnistaja on kirjutanud tunnistajate juuresolekul allakirjutatud kodusele testamendile allkirja, tõendab see testamendi allkirjastamist testaatori poolt. Kohus leiab, et tulenevalt tunnistajate allkirja tõendamisfunktsioonist on testament iseseisvaks dokumentaalseks tõendiks, mis tõendab testamendi allakirjutamist J.D. poolt. Tunnistaja J. V. on kinnitanud notarile 02.12.2019, et testamendile kirjutasid alla testaator ja J. V. ning testamendi allakirjutamise juures viibis teise tunnistajana D. K. tunnistajad (II kd, tl 8). Tunnistaja D. K. on kinnitanud notarile 02.12.2019, et testamendile kirjutasid alla testaator, D.s K. ning testamendi allakirjutamise juures viibis teise tunnistajana J. V. (II kd, tl 7). Kohus leiab, et tunnistajate 02.12.2019 notariaalselt tõestatud avaldused on dokumentaalsed tõendid, mis sisaldavad J. V. ja D. K. väiteid selle kohta, et nad nägid testamendi allkirjastamist J.D. poolt. Tunnistaja J. V. andis 09.06.2021 kohtus järgmise sisuga ütlused: „A. V.t tunnen üle 30 aasta, ta on minu sõbranna. J. D.t ma teadsin, A. tutvustas teda mulle. Nägin J. D.t mitu korda, täpselt ei mäleta. [---] A. helistas minule ja ütles, et J. tuleb A. juurde ja vaja on olla koduse testamendi tegemise juures, sest vaja on kahte tunnistajat. [---] Olin parajasti D.siga, koos tulime, sisenesime, läksime tuppa. Seal olid J. ja A.. J. tutvus D.siga. Laua peal oli paber. J. ütles, et on koostanud testamendi ja ütles, et soovib, et meie oleksime tunnistajad selle juures. Seal oli ka ID-kaart, ma vaatasin seda ja võrdlesin isikuga ja veendusin, et see on tema ise. Kirjutasin alla ja kogu lugu. [---] See oli maikuus [---]. Me läksime aadressile Majaka tn 43-6, Tallinn. [---] Kord nädalas käisin A. juures. Kui J. käis A. juures, siis mina sinna ei läinud [---]. Testamendil ei olnud J. D. allkirja, ta pani allkirja ja kuupäeva sinna meie juuresolekul. [---] ID-kaart oli testamendi paberi peal ja ma vaatasin seda täiesti automaatselt. Mul ei tekkinud kahtlust, et tegemist võiks olla kellegi teisega“ (II kd, tl-d 129-130). Kohus leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad tunnistaja faktiväiteid, mille kohaselt tundis tunnistaja J.D.t ja nägi testamendi allkirjastamist J.D. poolt. Tunnistaja D. K. andis 09.06.2021 kohtus järgmise sisuga ütlused: „[---] A. V.t ma tunnen. [---] J. D.t ma ei tundnud, aga sain temaga tuttavaks, kui pidin alla kirjutama testamendile. Pärast testamendile allakirjutamist ei ole ma J. D.ga kohtunud. Me tulime A. juurde koju. Seal oli D., oli koostatud testament. [---] Ta ütles, et on vaja alla kirjutada, kui tunnistaja. Ta ütles, et seal paberil on kirjutatud, et jätab oma vara A.le, et see on tema tahteavaldus ja palub meil tõestada seda. Me allkirjastasime ja läksime minema. [---] Me tulime koos J. A. juurde koju. [---] Korter asus teisel korrusel ja see oli Majaka tänaval. [---] Kui sisenesime koos J.ga elutuppa, siis seal olin A. ja see meesterahvas, isegi tema nime ei mäleta. [---] Mina kirjutasin testamendile alla viimasena. [---] Kõigepealt kirjutas alla see meesterahvas, siis J. ja viimasena mina. [---] Ma mäletan, et ta istus diivanil ja surus mu kätt, ta ei tõusnud isegi püsti. Ilmselt oli see A., kes tutvustas, ma ei mäleta ise selle mehe nime. Seal oli dokument testamendi peal. See oli vist ID-kaart. ID-kaardist oli testamendi peal koopia. ID-kaarti ma otseselt ei näinud. Ma võrdlesin ID-kaardi koopia pilti selle mehega“ (II kd, tl-d 132-133). Kohus 7 (14)
leiab, et tunnistaja ütlused sisaldavad tunnistaja faktiväiteid, mille kohaselt tutvus tunnistaja J.D.ga testamendi allakirjutamisel ning nägi testamendi allkirjastamist J.D. poolt.
14.Eksperdid E. K. ja L. E. andsid 10.08.2021 eksperdiarvamuse, mille kohaselt vaidlustatud allkirja J.D. nimelt väga tõenäoliselt ei ole kirjutanud J.D. (II kd, tl 167 pöördel). Eksperdid on andnud arvamuste skaalal arvamuse astmel -3 – väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad (II kd, tl 169). Eksperdiarvamusest nähtuvalt võrdlesid eksperdid testamendil olevat allkirja J.D. allkirjaga dokumentidel, millel oleva allkirja saab omistada usaldusväärselt J.D.le (nt isikutunnistus, krediidiasutuses sõlmitud lepingud, isikut tõendavate dokumentide taotlus, isikut tõendava dokumendi kättesaamise väljastusteated) (II kd, tl-d 166-168). Ekspert L. E. vastas 04.11.2021 kohtuistungil küsimustele. Eksperdi vastustest nähtuvalt järgib vaidlustatud allkiri ID-kaardil olevat allkirja. Esinevad tunnused, mis on omased allkirja jäljendamisele. Vaidlustatud allkirja puhul puuduvad loomuliku allkirja kirjutamise tunnused. Kirjajoon on tehtud ühtlase rõhuga, tempo on aeglane, mis viitab, et on proovitud mingit teist allkirja järgi kirjutada võimalikult täpselt. Vaidlustatud allkiri ja ID-kaardi koopial olev allkiri on niivõrd hästi kokku langevad. Kohakuti pandud kahe allkirja kirjajooned langevad niivõrd suures ulatuses kokku, mis ei ole loomulikult kirjutatud allkirjadele omane (III kd, tl-d 28-32). Kohus leiab, et eksperdi arvamus ja eksperdi istungil antud vastused sisaldavad teavet, mille kohaselt ei allkirjastanud testamenti J.D..
15.Tunnistajatelt J. V.lt ja D. K.lt pärineb teave, et J.D. allkirjastas testamendi. Tunnistajate notarile antud seletustel ei ole vastuolusid. Tunnistajate kohtus antud ütluste vahel puudusid vastuolud testamendi allkirjastamise kirjelduse osas. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustes ja notarile antud seletustes ei esine vastuolusid, mis annaksid lugeda ütlused ebausaldusväärseteks. Eksperdid andsid arvamuse, mille kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud J.D.. Kohtu hinnangul on ekspertide arvamuse kujunemine jälgitav ja loogiline. Ekspert L. E. on täiendavalt vastanud kohtuistungil küsimustele ning eksperdi vastused on kooskõlas kirjaliku arvamusega. Seetõttu ei esine vastuolusid, mis annaksid alust lugeda ekspertide arvamus ja eksperdi vastused ebausaldusväärseteks. TsMS § 232 lg 2 sätestab, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tunnistajatelt J. V.lt ja D.s K.lt pärinev teave on vastuolus ekspertide arvamusega, mille kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud J.D.. Eeltoodut arvestades peab kohus hindama nii J. V.lt ja D.s K.lt pärinevat teavet kui ka ekspertide arvamust koosmõjus teiste tõenditega. Hagejad põhjendavad hagiavaldust väitega, et J.D. suri enne 14.05.2019.a. Hagejad on soovinud seda tõendada Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja 27.02.2020 nr 2-4/360-2 vastusega teabenõudele (II kd, tl 9), 29.07.2019 lahanguaktiga nr 19U-PõS0192/202 (II kd, tl-d 111-113) ja J.D. pangakonto väljavõttega (II kd, tl-d 44-46). Lahanguaktist nähtuvalt leiti J.D. surnuna 16.05.2019 kell 19:45 xxx. Kehal olid roiskumise tunnused, keha oli kaetud vaklade ja kärbestega. Laip musta värvi, paistes. Riided, samuti surnukeha rohkete kärbsevakladega kaetud. Surnukehal tugevalt väljendunud roisulised muutused ühtlaselt üle kogu keha. Silmamunad sisselangenud, silmaavad ei ole hinnatavad. Suuavas ja ninaavades rohkelt kärbsevaklu. Mõlemas rinnaõõnes ja kõhuõõnes rohkelt roisuvedelikku. Surnukeha lagunemise tõttu ei ole surma põhjus määratav (II kd, tl 112). Kohtu hinnangul ei nähtu lahanguaktist J.D. surma aega. Kohtu hinnangul nähtub lahanguaktist J.D. surnukeha ulatuslik lagunemine ning surnukeha kaetus kärbsevakladega. Surnukeha lagunemine ja kärbsevakladega kattumine ei leia aset lühikese aja jooksul, mistõttu viitavad lahanguaktis väljatoodud andmed sellele, et J.D. võis olla surnud oluliselt varem enne surnukeha leidmist. PõhjaLääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja Heldi Kase on vastuses teabenõudele selgitanud, et J.D. surnukehal sedastatud lagunemistunnuseid arvestades võis surm olla saabunud orienteeruvalt mitte vähem kui nädal enne surnukeha leidmist (II kd, tl 9). Kohtu hinnangul kinnitab vastus 8 (14)
teabenõudele, et J.D. surma aeg on varasem kui 16.05.2019. J.D. pangakonto väljavõttest nähtuvalt on J.D. kasutanud pangakaarti regulaarselt tasumiseks erinevates Vabaduse väljaku lähedastes kauplustes. J.D. on pangakaarti kasutanud regulaarselt igapäevaselt või üle ühe päeva (II kd, tl-d 4446). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on regulaarne pangakaardi kasutamine katkenud pärast 30.04.2019. Viimane tehing, mis on pangakaardiga tehtud, on toimunud 30.04.19 kell 19:31 R-Kiosk Vabaduse väljak (II kd, tl 46). Pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli J.D.l välja kujunenud elukorraldus, mille osaks oli pangakaardiga sageli tehingute tegemine elukohast mitte kaugel asuvates kauplustes. Tehingute tegemise äkiline katkemine ei ole J.D.le omane ning võis olla põhjustatud terviserikkest või surmast. Kohtu hinnangul nähtub teabenõude vastusest, lahanguaktist ja pangakonto väljavõttest koosmõjus, et J.D. surm saabus kõige hiljem 09.05.2019, kusjuures sellele eelneval perioodil alates 01.05.2019 oli J.D. tavapärane elukorraldus katkenud. Kohus on ülaltoodu põhjal seisukohal, et J.D. suri enne 14.05.2019. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja 27.02.2020 nr 2-4/360-2 vastus teabenõudele (II kd, tl 9), 29.07.2019 lahanguakt nr 19UPõS0192/202 (II kd, tl-d 111-113) ja J.D. pangakonto väljavõte (II kd, tl-d 44-46) koosmõjus kinnitavad ekspertide arvamuse usaldusväärsust. J.D. surm saabus kõige hiljem 09.05.2019, mistõttu ei saanud J.D. testamendile 14.05.2019 alla kirjutada. See selgitab ka ekspertide järeldust, mille kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamendile alla kirjutanud J.D.. Tunnistajatelt J. V.lt ja D. K.lt pärinev teave on eeltoodut arvestades vastuolus nii ekspertide arvamusega kui ka teabenõudest, lahanguaktist ja J.D. pangakonto väljavõttest nähtuva teabega. Kohtu hinnangul puuduvad andmed, mille kohaselt saaks pidada eksperte ebausaldusväärseteks. Seejuures ei nähtu asjaolusid, mille kohaselt võiksid eksperdid olla huvitatud asja lahendamisest ühe või teise poole kasuks. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud andmeid, mille kohaselt J.D. lahangu teostanud kohtuarst-ekspert A. A. ja Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna juhataja Heldi Kase on asja lahendamisest ühe või teise poole kasuks huvitatud ning on seetõttu ebausaldusväärsed. Kohus peab ülaltoodut arvestades ebausutavaks, et tunnistajad nägid 14.05.2019 testamendi allkirjastamist J.D. poolt, sest J.D. suri enne 14.05.2019 ning allkirja testamendil ei ole väga tõenäoliselt kirjutanud J.D.. J. V. on enda kinnituse kohaselt kostja sõbranna (II kd, tl 129). Kostja on andnud J. V.le 05.12.2019 volituse pärandvara hulka kuuluva korteriomandi müümiseks, mis näitab kostja ja J. V. vahelist usaldussuhet (I kd, tl 5). Kohtu hinnangul on seetõttu usutav J. V. huvi asja lahendamisest kostja kasuks. Samuti arvestab kohus sellega, et tunnistaja D. K. notariaalselt tõestatud avaldus ja ütlused on kooskõlas J. V. avalduse ja ütlustega. Tunnistaja D. K. ütlustest nähtuvalt on ta suhelnud J. V.ga ka muudes asjades peale J.D. testamendi juures tunnistajaks olemise. Eeltoodut arvestades on tunnistajad ilmselt enne avalduste tõestamist ja ütluste andmist nende sisu omavahel kooskõlastanud. Eeltoodut arvestades on tunnistajate J. V. ja D. K. notariaalselt tõestatud avaldused ja istungil antud ütlused ebausaldusväärsed ning ei tõenda testamendi allkirjastamist J.D. poolt. Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hagejad on tõendanud, et J.D. ei allkirjastanud 14.05.2019 kodust testamenti. Seega ei ole J.D. avaldanud tahet testamendi tegemiseks ning 14.05.2019 testament puudub (vt ka Riigikohtu lahend nr 2-14-53722, p 15). Seega puuduvad testamendist tulenevad õigussuhted ning kostja ei ole J.D. testamendijärgne pärija. Kohus rahuldab hagiavalduse ning tuvastab, et kostja ei ole J.D. pärija, st puuduvad testamendist tulenevad õigussuhted. Kohus jätab rahuldamata hagejate alternatiivse nõude tuvastada J.D. 14.05.2019 koduse testamendi tühisus (TsMS § 442 lg 8).
16.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. Tallinna linna hagiavaldus 9 (14)
17.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus on seisukohal, et testamendi puudumise või testamendi tühisuse tuvastamise vastu on õiguslik huvi isikul, kelle õiguste olemasolu sõltub testamendi puudumisest või tühisusest. Selliseks isikuks on eelkõige seadusjärgne pärija, kes on testamendiga pärandist osaliselt või tervikuna ilma jäetud. Tallinna linn esitas hagiavalduse PärS § 18 lg-s 1 nimetatud seadusjärgse pärijana. Kohus tuvastas eelnevalt, et N. T., L. A. ja L. S. on J.D. seadusjärgseteks pärijateks PärS § 11 lg 1 ja 15 lg 1 mõistes. Kohus leiab, et Tallinna linnal ei ole eeltoodut arvestades tuvastushuvi, sest testamendi puudumine või tühisus ei anna Tallinna linnale õigust pärida J.D. järel. Seetõttu tuleb Tallinna linna tuvastusnõuded jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus jätab Tallinna linna hagi kostja alternatiivsetes nõuetes tuvastada J.D. 14.05.2019 koduse testamendi tühisus või tuvastada, et J.D. ei teinud 14.05.2019 tahteavaldust, või kehtivat tahteavaldust, mille kohaselt on tema testamendijärgseks pärijaks kostja. Hagi tagamise abinõud
18.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas 03.02.2020 määrusega Tallinna linna esitatud hagi tagamise avalduse ja peatas J.D. pärimisasjas pärimismenetluse ning kõik sellega seonduvad toimingud (sealhulgas pärimistunnistuse tõestamine). Kohus leiab, et hagi tagamise abinõude jõusse jätmine otsuse täitmist tagava abinõuna ei ole vajalik, kuivõrd pärimismenetluse jätkumine otsuse jõustumise järgselt ei raskenda otsuse täitmist ega muuda seda võimatuks. Kohus tühistab kohaldatud hagi tagamise. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas N. T., L. A. ja L. S. hagiavalduse. Kohus jätab seetõttu N. T., L. A. ja L. S. menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 164 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis Tallinna linna hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata. Menetluskulude TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust erineva jaotamise aluseid TsMS § 168 lõigete 3-5 järgi ei esine. Seetõttu esineb TsMS § 168 lg 2 järgi alus jätta kostja menetluskulud Tallinna linna kanda. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude Tallinna linna kanda jätmine on äärmiselt ebaõige. Kohus tuvastas eelnevalt, et testament, millele tuginedes kostja loeb ennast J.D. pärijaks, ei olnud allkirjastatud J.D. poolt. Kui J.D. seadusjärgseid pärijaid ei oleks välja selgitatud, oleks Tallinna linna hagiavaldus kuulunud rahuldamisele. Kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane on jätta kostja menetluskulud Tallinna linna kanda, kui Tallinna linna hagi oli sisuliselt põhjendatud, kuid Tallinna linna tuvastushuvi puudumine ilmnes alles otsuse tegemisel. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et kostja vastuväited Tallinna linna ja N. T., L. A. ja L. S. vastu olid samasisulised ning kostjale ei kaasnenud seetõttu Tallinna linna menetluses osalemisest oluliselt suuremaid kulusid, kui oleks kaasnenud ainult N. T., L. A. ja L. S. menetluses osalemisega. Eeltoodut arvestades ei jäta kohus kostja menetluskulusid Tallinna linna 10 (14)
kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud kostja enda kanda ja Tallinna linna menetluskulud Tallinna linna kanda.
21.Hagejad N. T., L. A. ja L. S. on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 eurot, eksperdikulud 141 eurot, tõlgikulud 345,80 eurot ja lepingulise esindaja kulud 4950 eurot. Hagejad on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 27,5 tundi tasumääraga 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.
22.TsMS § 174 lg 1 ls 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagejad on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihind oli 3500 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele 300 eurot. Eeltoodut arvestades on hagejate kantud riigilõiv 300 eurot vajalik ja põhjendatud kohtukulu. Kohus määrab kindlaks hagejate kohtukulud riigilõivu 300 eurot. Kohus määras 05.11.2021 määrusega ekspertiisikulude suuruseks 282 eurot. Kohtumäärus on jõustunud 25.11.2021. Hagejad on tasunud ette eksperdikulud 141 eurot. Tallinna linn tasus ette eksperdikulud 141 eurot. Eeltoodut arvestades on hagejad kandnud poole eksperdikuludest. Eksperdikulude tegemine on olnud vajalik ja põhjendatud ning kohus määrab kindlaks asja läbivaatamise kulud eksperdikulud 141 eurot. Kohus kohustas hagejaid vastavalt TsMS § 33 lg 1 lausele 2 esitama hagejate esitatud venekeelsete tõendite tõlked. Hagejad on menetluses esitatud venekeelsete dokumentide eesti keelde tõlkimiseks teinud kulusid 345,80 eurot. Kohus leiab, et kulud on tekkinud kohtunõude täitmisest, mistõttu on need vajalikud ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hagejate asja läbivaatamise kulud tõlgikulud 345,80 eurot.
23.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejaid esindas lepingulise esindajana vandeadvokaat Ivo Mahhov, kes advokatuuri liikmena on TsMS § 218 lg 1 p-s 1 nimetatud esindajaks. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses hüvitamisele. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli 2020.a märtsis hagiavalduse koostamine ajakuluga 8,5 tundi. Kohus on seisukohal, et hagiavalduse koostamine on vajalik toiming, sest hagi koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu eeldus selleks, et isik saaks oma nõudele kohtus õiguskaitse. Kohus leiab, et hagi koostamise ja kohtule esitamise osaks on nõude asjaolude ja 11 (14)
materjaliga tutvumine, tõendite kogumine. Asja keerukusastet ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul sarnases asjas seaduse nõuetele vastava hagi koostamiseks ja kohtule esitamiseks kuluv mõistlik aeg kuni 9 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud 8,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingud, milleks olid tutvumine 04.09.2020 kohtumäärusega, konsultatsioonid hagejatega ja 14.09.2020 menetlusdokumendi koostamine ajakuluga 3 tundi. Kohus on seisukohal, et kohtumäärusega tutvumine ja kohtunõudele vastamine kujutavad endast menetlusosalise õiguste teostamist ja on seetõttu vajalikud toimingud. Advokaadist esindajal on seadusest tulenev teavitamiskohustus oma kliendi ees, advokaat peab klienti vajadusel nõustama ja küsima vajadusel juhiseid (AdvS § 44 lg 1 p 2, VÕS §-d 621 ja 624). Seetõttu on esindaja ja hagejate peetavad konsultatsioonid vajalikud toimingud. Kohus arvestab sellega, et ajakulu on osaliselt tekkinud hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamise vajadusest. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud 3 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu 2,5 tunni ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingud, milleks olid tutvumine 14.09.2020 ning 22.09.2020 kohtumäärustega ja tutvumine kostja 02.10.2020 vastusega ajakuluga 2,5 tundi. Kohus on seisukohal, et kohtumäärustega tutvumine kujutab endast menetlusosalise õiguste teostamist ja on seetõttu vajalik toiming. Samuti leiab kohus, et vastaspoole menetlusdokumentides esitatud vastuväidetega tutvumine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalik toiming. Kohus leiab, et kostja vastuse vähest mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades on vastusega tutvumiseks kuluv mõistlik aeg kuni 2,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguteks kulunud 2,5 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli 10.03.2021 seisukohtade koostamine ja esitamine ajakuluga 2 tundi. Kohus leiab, et vastaspoole menetlusdokumendi kohta kohtule seisukoha esitamine kujutab TsMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalik toiming. Kohus leiab, et hagejate esindaja poolt kostja vastustega eelnevat tutvumist arvestades on kostja vastusele vastamiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1,5 tundi. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguks kulunud 2 tundi on põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tunni ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli 19.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine ajakuluga 1,5 tundi. Kohus leiab, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal valmistuda kohtuistungiks ette. Kohtuistungil osalemine on vältimatult vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitseks. Seetõttu on nii istungiks valmistumine kui ka istungi osalemine vajalikud toimingud. Kohus leiab, et asja mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades ning istungi tegelikku toimumise kestust arvestades on ajakulu 1,5 tundi põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli allkirjanäidiste otsimine ning edastamine kohtule 14.04.2021 ajakuluga 1 tund. Kohus kohustas pooli esitama võrdlusmaterjali käekirjaekspertiisi läbiviimiseks, mistõttu oli toiming vajalik. Kohtu hinnangul on allkirjanäidiste otsimiseks ja kohtule esitamiseks tehtud ajakulu 1 tund põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli hagejate sugulusdokumentide otsimine ning edastamine kohtule 15.04.2021 ajakuluga 2,5 tund. Hagejate koormis oli tõendada oma sugulus J.D.ga, mistõttu oli toiming vajalik. Arvestades dokumentide hankimist välisriigist on dokumentide saamiseks ja kohtule esitamiseks tehtud ajakulu 2,5 tundi põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli 09.06.2021 kohtuistungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine ajakuluga 2,5 tundi. Kohus leiab, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal valmistuda kohtuistungiks ette. Kohtuistungil osalemine on vältimatult vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitseks. Seetõttu on nii istungiks valmistumine kui ka istungi osalemine vajalikud toimingud. Kohus leiab, et asja mahtu 12 (14)
ja õiguslikku keerukust arvestades ning istungi tegelikku toimumise kestust arvestades on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli sugulusdokumentide tõlgete korraldamine ning edastamine 14.06.2021 ajakuluga 0,5 tund. Kohus kohustas hagejaid esitama venekeelsete tõendite tõlked eesti keelde, mistõttu on toimingu tegemine olnud vajalik ning selle maht 0,5 tundi on põhjendatud. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingud, milleks olid tutvumine 14.09.2020 ning 22.09.2020 kohtumäärustega ja tutvumine kostja 02.10.2020 vastusega ajakuluga 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et nimetatud menetlusdokumentidega tutvumine kujutab endast menetlusosalise õiguste teostamist ja on seetõttu vajalik toiming. sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seetõttu vajalik toiming. Kohus leiab, et menetlusdokumentide mahtu arvestades on nendega tutvumiseks kuluv mõistlik aeg kuni 1 tund. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et toiminguteks kulunud 1,5 tundi on põhjendatud ja vajalik 1 tunni ulatuses. Hagejate lepinguline esindaja tegi toimingu, milleks oli 12.10.2021 (lükati edasi) ja 04.11.2021 kohtuistungiteks ettevalmistumine ja 14.11.2021 istungil osalemine ajakuluga 2 tundi. Kohus leiab, et vähemalt keskmise kvaliteediga õigusteenuse osutamiseks on vältimatult vajalik esindajal valmistuda kohtuistungiks ette. Kohtuistungil osalemine on vältimatult vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitseks. Seetõttu on nii istungiks valmistumine kui ka istungi osalemine vajalikud toimingud. Kohus leiab, et asja mahtu ja õiguslikku keerukust arvestades ning istungi tegelikku toimumise kestust arvestades on ajakulu 2 tundi põhjendatud.
24.Hagejad on kohtule avaldanud kokkulepitud lepingulise esindaja tasu suuruseks 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 30 eurot. Kohtu hinnangul tuleb lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli õiguslikult keeruka tsiviilasjaga, mis eeldas esindajalt tõendite kogumist välisriigist. Sarnased õigusvaidlused, milles on muuhulgas vajalik koguda tõendeid välisriigist, eeldavad lepinguliselt esindajalt suurt asjatundlikkust. Kohus võtab seejuures arvesse, et hagejaid esindas vandeadvokaat. Vandeadvokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab erinevalt mitte-advokaadist esindajatest täitma advokatuuriseadusest ja kutseeetika nõuetest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kohtu hinnangul on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasu suurus põhjendatud ja vajalik, kui see ei ületa 180 eurot tunnis (sealhulgas käibemaks). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hagejatele osutatud õigusteenuse tunnitasu 180 eurot, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
25.Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on hagejate lepingulise esindaja kulud 1890 eurot (õigusteenuse osutamiseks kulunud aeg 26 x tunnitasu 180 eurot = 4680 eurot). Kohus määrab kindlaks hagejate lepingulise esindaja kulud 4680 eurot.
26.Kohus määras eelnevalt kindlaks hagejate kohtukulud riigilõivu 300 eurot, eksperdikulud 141 eurot ja tõlgikulud 345,80 eurot. Kohus määras kindlaks hagejate lepingulise esindaja kulud 4680 eurot. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja hagejate menetluskulud riigilõivu 300 eurot, eksperdikulud 141 eurot, tõlgikulud 345,80 eurot ning lepingulise esindaja kulud 4680 eurot. Hagejad taotlesid lepingulise esindaja kulude 4950 eurot kindlaksmääramist. Kohus määras kindlaks hagejate lepingulise esindaja kulud 4680 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagejate taotluse määrata kindlaks hagejate lepingulise esindaja kulu 270 eurot ja mõista see kostjalt hagejate kasuks välja (4950-4680=270). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli 13 (14)
kohtunik
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.