Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Reena Nieländer
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-15779
Tsiviilasi
KIMBUTAJA OÜ tuvastushagi Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2-18-13428 11.06.2019 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 3 sõnastuse tõlgenduse tuvastamiseks 3500 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: KIMBUTAJA OÜ (registrikood 14497429), asukoht Veneküla tee 14, Veneküla, Rae vald, 75325 Harju maakond Hageja seaduslik esindaja: P. J. (isikukood: xxx), e-post: xxx Hageja lepinguline esindaja: A.-P. P., e-post: xxx Kostja: S. S. (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja nõustaja: G. Ü. (isikukood xxx), e-post xxx, tel nr xxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et Harju Maakohtu 11.06.2019 tsiviilasja nr 2-18-13428 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 3 tuleb tõlgendada järgmiselt: „Mõista S. S.`ilt välja kehtetute tehingute alusel saadu hüvitamiseks 20 000 eurot ja kohustada S. S.`it andma 20 000 eurot MERVELIN OÜ osas täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri käsutusse“. Menetluskulude jaotus 1) Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja S. S.i kanda. 2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista kostjalt S. S.ilt hageja KIMBUTAJA OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 1100 eurot. 3) Kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 1100 eurot hagejale viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.11.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses on KIMBUTAJA OÜ tuvastushagi S. S.i vastu, milles hageja palub tuvastada Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas number 2-18-13428 11.06.2019 tehtud tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 3 sõnastust (tl 1-3, 18-20).
2.Hagi kohaselt oli Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-18-13428, milles hageja esitas 07.09.2018 hagiavalduse, milles palus kehtetuks tunnistada kostja ja MERVELIN OÜ vahelised tehingud. 11.06.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas numbriga 2-18-13428 tagaseljaotsuse, mille resolutsioon on alljärgnev (tl 5-7): 2.1 Tunnistada kehtetuks Mervelin OÜ (likvideerimisel) arvelduskontolt S. S.i arvelduskontole tehtud alljärgnevad väljamaksed kokku summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot: 08.09.2015 – summas 15 eurot; 30.10.2015 – summas 1932 eurot; 12.11.2015 – summas 1500 eurot; 20.11.2015 – summas 1000 eurot; 23.11.2015 – summas 1985 eurot; 26.11.2015 – summas 4050 eurot; 07.12.2015 – summas 1065 eurot; 14.12.2015 – summas 1299 eurot; 19.12.2015 – summas 300 eurot; 29.01.2016 – summas 2720 eurot; 12.02.2016 – summas 4134 eurot. 2.2 Kohustada S. S.it andma täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. 2.3 Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
3.06.09.2018 alustas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (täitur) täiteasja 034/2018/1286 menetluse MERVELIN OÜ (registrikood 12711901) osas (tl 4). Kimbutaja OÜ (hageja) on eelviidatud täiteasjas sissenõudja. Kostja ei ole Mervelin OÜ (likvideerimisel) osas täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri käsutusse kehtetute tehingute alusel saadut, so summas 20 000 eurot, andnud. Kohtulahendi resolutsioon peab olema piisavalt selge ja täpne, et selle täitmine oleks võimalik ka kohtulahendi muude osadeta.
4.Hageja on seega esitanud tuvastusnõude 11.06.2019 Harju Maakohtu tsiviilasja numbriga 2-18-13428 tagaseljaotsuse resolutsiooni punkti 3 osas ja palub kohtul tuvastada, et resolutsiooni punkti 3 tuleb tõlgendada järgmiselt: Mõista S. S.`ilt välja kehtetute tehingute alusel saadu hüvitamiseks 20 000 eurot ja kohustada S. S.`it andma 20 000 eurot MERVELIN OÜ osas täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri käsutusse (tl 1-3, 18-20, 8587).
KOSTJA VASTUS
5.Kostja 31.05.2021 vastuses ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (tl 48-51). Kostja arvates on hageja eksinud kostja isikus, kuna S. S. ei saa olla käesolevas tsiviilasjas kostja. S. S. ei saanud tulu kõne all olevate tehingute näol. Toimunud tehingute ajal käsutas tema kontot volituse alusel teine isik (tl 61-62). Hageja on esitanud hagi vale isiku vastu. Kostja arveldusarvet käsutas ja valdas perioodil 05.02.2010 kuni 27.03.2019 H. K.. Kostja ei ole kuidagi seotud tehingutega, milles menetlus käib. Samuti ei ole kostja saanud kõne all olevatest tehingutest vähimatki kasu. Kostja palub menetlus tema kui vale isiku suhtes lõpetada ning hagejal esitada hagiavaldus õige kostja vastu (tl 72-73, 88-90).
MENETLUSE KÄIK
6.Kohus võttis hageja hagi menetlusse 19.04.2021 (tl 24-25).
7.Kostja nõustaja G. Ü. esitas 24.05.2021 kostja vastuse hagile (tl 34-36) ning 27.05.2021 selgituse (tl 44). 01.06.2021 e-kirjas (tl 55) ja 11.10.2021 kohtumääruses selgitas kohus kostjale ja kostja nõustajale TsMS § 228 lg 2 sätteid (tl 55-56, 82-84, p 24).
8.Hageja esitas 18.06.2021 vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus on rikkunud TsMS § 64 lg 1 teises lauses toodud piiranguid, sest hageja ei ole andnud nõusolekut kostjale hagi vastamise tähtaja korduvaks pikendamiseks (tl 68-69).
9.11.10.2021 kohtumäärusega jättis kohus hageja 18.06.2021 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning muu hulgas teostas selgitamiskohustust ja andis pooltele täiendavad tähtajad tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks (tl 82 - 84).
10.05.11.2021 kohtumäärusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse ning teatas, et kohus teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 30.11.2021 (tl 93).
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid ja seisukohti kogumis, leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-18-13428 seoses sellega, et hageja esitas 07.09.2018 hagiavalduse, milles palus kehtetuks tunnistada kostja S. S.i ja MERVELIN OÜ vahelised tehingud. Nimetatud tsiviilasjas tegi Harju Maakohus 11.06.2019 tagaseljaotsuse, mille resolutsiooni punkti 3 kohaselt kohustati S. S.it andma täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu summas 20 000 eurot (tl 5-7). 06.09.2018 alustas Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman (täitur) täiteasja 034/2018/1286 menetluse võlgniku MERVELIN OÜ (registrikood 12711901) osas ning sissenõudjaks oli Kimbutaja OÜ (käesolevas asjas hageja) (tl 4). Kostja ei ole Mervelin OÜ (likvideerimisel) osas täitemenetlust läbi viiva kohtutäituri käsutusse 20 000 eurot andnud.
13.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on TsMS § 368 lg 2, mille kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.
14.Õiguskirjanduses on märgitud, et hagi esitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel õigusliku huvi olemasoluks piisab sellest, kui hageja põhistab, et täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingute tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel või kohtutäituriga selle üle, kuidas täitmine peab toimuma. Mõistlik on esitada mitu alternatiivset nõuet, sest kui kohus hageja pakutud täitmise viisiga ei nõustu, jääb hagi rahuldamata. Kui kostja soovib, et kohus määraks täitmise viisi, mida ei ole taotlenud hageja, võib ta esitada vastuhagi. Täitedokumendi selgitamine tähendab, et täitedokumendi kui täitemenetluse läbiviimise alus jääb alles. Tuvastusotsusega täpsustatakse üksnes täitedokumendi sisu ehk seda, milline on täitedokumendist tulenev võlgniku kohustus
sissenõudja ees. Kui võlgnik (kostja) soovib täitemenetluse lõpetamist, siis tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TsMS § 221 lg 1 kohaselt. TsMS § 221 lg 1 alusel ei saa tunnistada sundtäitmist lubamatuks üksnes seetõttu, et täitedokument ei ole selge (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaanne, 2017, V.Kõve, I.Järvekülg jt, lk 415-416). Eeltoodut on kohus pooltele selgitanud 11.10.2021 kohtumääruses (tl 82-85).
15.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg 3).
16.11.06.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas numbriga 2-18-13428 tagaseljaotsuse, mille resolutsiooni punktis 3 on kohustatud S. S.it andma täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile üle kehtetuks tunnistatud tehingu alusel saadu summas 20 000 (kakskümmend tuhat) eurot. TMS § 195 lg 1 alusel kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale.
17.Kostja on käesolevas menetluses esitanud küll vastuväite, et hagi on esitatud vale isiku vastu ning selle tõendamiseks esitanud ka Swedbank AS tõendi (tl 74), kuid kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist asjakohase ja põhjendatud vastuväitega. Nimetud vastuväited tulnuks esitada tsiviilasja nr 2-18-13428 menetluse käigus, milles kostja S. S. oli samuti üheks kostjaks.
18.Käesoleva kohtuotsuse tuvastusotsusega täpsustatakse üksnes täitedokumendi sisu ehk seda, milline on täitedokumendist tulenev võlgniku kohustus sissenõudja ees. Kui võlgnik (kostja) soovib täitemenetluse lõpetamist, siis tuleb võlgnikul esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TsMS § 221 lg 1 kohaselt. Kohus on seda kostjale 11.10.2021 kohtumääruses selgitanud (tl 82-85). Võlgnik ei ole käesoleval hetkel esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Ükski kostja vastuväide ei anna alust hageja hagi mitte rahuldamiseks.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja hagi on täielikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
22.TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
23.Hageja menetluskulud kokku on 1100 eurot, millest õigusabikulud moodustavad 800 eurot ja tasutud riigilõiv 300 eurot (tl 85-87).
24.Hageja õigusabikulud on järgmised: 1) 25.10.2020 - kohtumine kliendiga, ülevaade kliendi saadetud dokumentidest. kliendi dokumentide analüüs ja kausta koostamine/täiendamine 1,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 150 eurot; 2) 27.10.2020 – hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 2 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 200 eurot; 3) 05.02.2021 – 15.01.2021 määrusega tutvumine, hagiavalduse täiendamine ja kohtule esitamine 1 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 100 eurot; 4) 25.05.2021 – kostja 04.05.2021 taotluse, kostja nõustaja 24.05.2021 vastusega tutvumine ja kohtule 25.05.2021 taotluse esitamine 1 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 100 eurot; 5) 01.06.2021 - kostja nõustaja 27.05.2021 taotluse, kostja 31.05.2021 vastusega tutvumine ja hageja 01.06.2021 taotluse koostamine ja kohtule esitamine 1 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 100 eurot; 6) 18.10.2021 – 11.10.2021 kohtunõudega tutvumine, seisukoha ja menetluskulude aruande koostamine ja kohtule esitamine 1,5 tundi, tunnihinnaga 100 eurot - kokku 150 eurot (tl 85-87). Seega on hagejal kulunud õigusabikulule kokku 8 tundi, tunnihinnaga 100 eurot tund, so kokku 800 eurot.
25.Hageja on tasunud menetluskuluna hagiavalduselt riigilõivu summas 300 eurot.
26.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 100 eurot on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 (p 25) leidnud, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta.
27.Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu 8 tunni ulatuses, so kokku summas 800 eurot.
28.Seega on põhjendatud hageja menetluskuluks õigusabikulu 800 eurot ja riigilõiv 300 eurot, so kokku 1100 eurot ning see jääb täies ulatuses kostja kanda.
29.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõistab hagejalt kostja välja menetluskulude hüvitis summas 1100 eurot.
30.Kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 1100 eurot hagejale viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
31.Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ja vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud.